Nimetu (1)

Rakvere Eragümnaasium
SASS HENNO „MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST “ RAAMATU ANALÜÜS
Uurimistöö
Migelyne Mahlapuu 12A klass
Juhendaja: Lena Jaago
Rakvere 2011
Sisukord:
Sissejuhatus………………………………………………………………………………..4
1.AUTORI ELULUGU …………………………………………………………………..5
1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost………………………………………………………...5
1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat „Mina olin siin esimene arest“……..………..6
1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust „Mina olin siin esimene arest“…………………...6
1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed……………………..…………………………............7
1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused teose ja autori kohta………….…………………...7
1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses „Mina olin siin esimene arest ...................8
2. UURIMUS ……………………………………………………………………………....9
2.1. Teos „Mina olin siin esimene arest“ …………………………………………………..9
3.UURIMISTÖÖ METOODIKA…………………………………………………………10
3.1. Tegelaste iseloomustus……………………………………………….……………...10
3.2 Tegelaste analüüs…………………………………………………………………….12
3.3 Peategelase analüüs neljast aspektist vaadatuna……………………………………..13
3.3.1. Tegelase bioloogiline aspekt
3.3.2. Tegelase psühholoogiline aspekt
3.3.3. Peategelase sotsiaalne aspekt
3.3.4. Peategelase kujundlik aspekt
3.3.5. Järeldus
4. Tegelaskuju loovad suhetegrupid………………………………………………………16
4.1. Tegelase suhe loo jutustajaga
4.4.1. Peategelase suhe iseendaga
4.4.2. Peategelase suhe teiste tegelastega
4.4.3. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga
4.4.4. Järeldus
5. Ühe sündmuse lahti kirjutamine……………………………………………………...22
6. Mida pakub raamat lugejale………………………………………………………….23
7. Kokkuvõte…………………………………………………………………..………..24
8. Kasutatud kirjandus………………………………………………………………..…25
10.Lisad………………………………………………………………………………….26
Lisa 1 – Pildid…………………………………………………………………………26
Sissejuhatus
Valisin uurimustööks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“ sellepärast, et see räägib tänapäeva noortest ja sellest, kuidas nad oma eluga toime tulevad. Samuti tulevad raamatus välja põhiprobleemid noortega- narkootikumid , alkohol ja kuritegevus .
2004. aastal võitis Sass Henno raamat „Mina olin siin esimene arest „romaanivõistluse kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist – igati korralike unistustega poisist. Tema unistuseks on minna ülikooli, õppida arstiks, kuid argipäev rebib Rassi julmalt maad ligi.
Majanduslik kitsikus ja keerulised suhted lähedastega viivad poisi otsuseni siduda end äsja vanglast vabanenud Olariga. Olaril on kilode kaupa valget pulbrit ja vägivaldsed kombed. Sellest hoolimata paneb Rass oma venna Mõssaga peatselt käima väga eduka narkootikumide jaemüügi. Raha hakkab tulema rohkem, kui noormehed üldse unistada oskaksid, ja elu näitab Rassile korraks oma magusamat poolt. Edu lööb uustulnukatest kaupmeestel pea ringi käima ja omaenese särast pimestatuna otsustavad nad ette võtta ka mõne keerukama operatsiooni. Pole vaja lisada, et nüüd alles läheb keeruliseks, sest elu hakkab käima noormeestel üle jõu ja väljub nende kontrolli alt.
Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Sass Henno raamatut „Mina olin siin esimene arest“.
Töö ülesandeks on välja selgitada, kas ja millega Rass lugejat üllatab, milliseid suhtegruppe tegelased omavahel loovad ja milline on peategelane?
Uurimustöös kasutan metoodikat A. Merilai , A. Saro, E. Annuse õpikust „ Poeetika “
Hüpoteetiline seisukoht uurimistöö tulemustest on see, et peategelane Rass on muutuv tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on peategelase teenistuses.
Töö koosneb sissejuhatusest, autori elu ja loomingu ülevaatest, uurimustöö metoodika kirjeldusest, uurimusest ja kokkuvõttest.
1. Autori elulugu
1.1. Ülevaade Sass Henno elust
Sündis 13 .septembril 1982 Tartus, samal sügisel, kui suri Brežnev. Esimesed kolm aastat elas ta ema ja isaga, seejärel läksid nad lahku. Henno jäi ema juurde. Kui ema päeval tööl käis, hoidis teda üks paljulapseline naabermaja pere. Viieaastaselt läks Henno logopeedilisse lasteaeda, sest tema häälikud r ja s kõlasid naljakalt. Ta läbis selle edukalt ja 6aastaselt võeti teda tavalisse lasteaeda.
Pärast seda astus ta 1. klassi Tartu 16. keskkooli (praegune Kivilinna gümnaasium) ja aasta hiljem 2. keskkooli (praegune Miina Härma gümnaasium). 7aastaselt sai teada, et tema isa uuel naisel on poeg, kes on temast neli päeva vanem. Nii sai ta endale venna. Kooli ajal elas samuti ema juures, aga suved veetis isa perega maal.
10. klassis kolis ta ema juurest oma esimese tüdruku juurde ja umbes samal ajal läks ta tööle Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusesse. See järel suundus õppima 2001–2003 Tartu Kõrgemasse Kunstikooli , kus õppis arvutigraafikat ja reklaami. 2003–2005 Tallinna Ülikooli, kus õppis filmi, videot ja meediarežiid.
Sass Henno eesmärk kirjutamisel on luua liigutavaid tekste . Algul kirjutas Henno “Elu algab täna” nimelise käsikirja 2002. aastal romaanivõistluse jaoks. Ja 2 aastat hiljem “Mina olin siin esimene aresti ” loo. Ja umbes samal ajal ka lasteraamatu “Mereröövlimäng.” Ja nii sai temast kirjanik.
Romaani autor on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.4. veebruaril 2006 Tartu kultuuri aasta aunimetuste väljakuulutamisel sai Sass Henno Aasta Noore Kultuurikandja tiitli. 2007 aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristiks Balti Filmi- ja Meediakoolis. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja režissöörina.
1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat „Mina olin siin esimene arest”
Ideid oli mitmeid. Esiteks tahtis ta osaleda romaanivõistlusel. Teiseks soovis ta kirjutada midagi sellist, mida loeksid inimesed, kes muidu raamatuid ei loe. Autor otsustas kirjutada midagi, mille sihtgrupp ulatuks ülbetest linnameestest lihtsate tööinimesteni välja. Lisaks tahtis ta klaarida vanu suhteid vanemate, tuttavate ning tüdrukutega. Soovis tähelepanu ja tunnustust, tahtis paluda vabandust . Samas soovis ta vastata samaga neile, kes talle olid haiget teinud. Lisaks vajas autor, et teda noore kirjanikuna tõsiselt võetaks, tundus, et ta pole tõsiselt võetav loomeinimene. Kusagil väga sisimas lootis ta, et sellest teosest saaks raamat, mida saab Eesti Vabariigis lugeda ja müüa. Tal oli idee, et just selline raamat muudaks tema enda loominguliselt piiramatuks. Nüüd mõistab autor, kui naiivse mõttega oli tal algselt tegemist.
1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust “Mina olin siin esimene arest“
„ Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta“. (“Mina olin siin esimene arest”, 2005)
„Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama“. (“Mina olin siin esimene arest”, 2005)
„See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned , ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad , on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada“. (“Mina olin siin esimene arest”, 2005)
1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed
Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003)
"Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005)
"Mereröövlimäng" ( Troll 2005)
Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007)
1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused “ Mina olin siin esimene arest“ teose ja autori kohta
Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest – ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist.
Kaur Kender , kirjanik
Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose.
Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja
Enesekindlus ja empaatiavõime saavad tänapäeva kirjanduses harva kokku niivõrd kunstiliselt veenval ja inimlikult vahetul viisil. Sass Henno on andnud senise kultuurikeskkonna poolt lindpriiks kuulutatud põlvkonnale kirjandusliku hääle – kirjutab selle põlvkonna elule tagasi ning elu tagasi kirjandusse.
Berk Vaher , kultuuriteaduste magister
Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus – ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud.
Eeva Park, 2004. a. romaanivõistluse žürii liige
1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses „Mina olin siin esimene arest“
Henno teostes mängivad suurt rolli naised ja truudusetuse teema. Raamatu naised viivad peategelased kaudselt allakäiguni, mis seega jätab mulje, et Henno süüdistab enamikes meeste probleemides naisi, kuid tõdeb, et ilma naisteta ei saa.
Samuti jookseb läbi „ õe ”- motiiv naisest, kellega peategelane ei tunne füüsilist kirge, kuid keda ta ometi väärtustab. Meeste tahtmine „õde” kaitsta kulmineerub tihti sellega, et mehed on ise need, kes kaitsmist vajavad.
Allakäiguteed kujutab Henno halbade juhuste kokkulangevusena, millele oma tõuke annavad nurjunud armusuhted . Mängu tulevad alkohol, narkootikumid ja vägivald, viies asjad ekstreemsetesse oludesse. „Mina olin siin esimene arest” ei pakugi peategelasele lahendust, jättes asjad ühe faasi lõppu, mis on põhjendatav sellega, et raamatule peaks õige pea järg ilmuma.
Sass Henno loomingut iseloomustavad pahed on alkohol, narkootikumid, ropendamine , primitiivsus, vägivald ja seks. Kõik need komponendid kokku teevad lugejale justkui haiget, üritades end nii mällu söövitada, kuid tänapäeva noortekirjanduse seas ei ole see enam kuigi uudne lahendus, mõjudes pigem leierdatuna.
2. UURIMUS
2.1. Teos „Mina olin siin esimene arest“
Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama suhted lähedastega ning rahaprobleemid . Noormees valis oma elus hakkama saamiseks kuritegeliku tee, kus ta on sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuritegelikud jõugud, kes hakkasid ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine , kus Rassi ning tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis.
Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas ta hakkas tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil . Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on.
3. UURIMUSE METOODIKA
Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik . Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu.
Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses
1.peategelasteks
2.kõrvaltegelasteks
3.episoodilised tegelasteks.
Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt.
Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast.
Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal. Sellist tegelikku eeskuju nimetatakse prototüübiks.
3.1. Tegelaste iseloomustus
Säde on lühikest kasvu, tumedate juustega ja pruunide silmadega tüdruk, kelle kohta ei saanud öelda kole ega paks. Ometigi polnud ta ka ilus ega sale . On Rassi tüdruk ja nad elavad koos, kuid Säde käis paljude poistega läbi ja on pisut halbade kommetega. Nad läksid Rassiga tülli, kuna suudles suvalise mehega klubis . Rassiga koos elades käis Säde koolis, kuid eriti ta sellest ei hoolinud ja läks kooli ainult siis kui Rass peale käis või palus . Ta oli alaealine ja baarides sai ainult käia selle tõttu, et tema dokumendid olid võltsitud.
Mõssa on lühikest kasvu, tumepruunide silmadega ja turske kehaehitusega Rassi vend. Tema igapäeva tegevuseks on varastamine. Oma vennast hoolib ta väga ja aitab alati teda kui saab.
Olaril on vesised lähestikku asetsevad silmad, kitsad huuled ning pikk sirge nina. Ta on Rassi lapsepõlve tuttav. Pool aastat pärast ema surma pandi Olar viieks aastaks vangi. Olar sai vanglast välja ja hakkas tegelema narkootikumide müügiga. Paljud kartsid teda, kuna ta on väga karm ja julm käitumisega. Ta andis Rassile narkootikume müüa ning sellest algasid probleemid. Ta sai peksa, kuna Rass valetas tema kohta ja suri hiljem vigastustesse.
Hanna on 13-aastane tumedate juustega ja nöbininaga tüdruk. Iseloomult on Hanna häbelik ja tore, kuid keegi polnud teda kunagi naeratamas näinud. Olari poolõde. Rass sai tead, et Olar kasutab Hannat seksuaalselt ära ja kavatses talle selle eest kätte maksta . Hanna pärast Rass valetaski Olksi kohta ja too peksti julmalt läbi.
Renita on rebaste silmadega ilus tüdruk, ning ta meeldis peaaegu kõikidele poistele. Hiljem hakkas Rassist hoolima. On Rassi unistuste naine ja peale selle polnud ta kunagi nii puhast ja nii ilusat naist näinud, ta tundis ,et kõik naised kellega ta on koos olnud on kõik Renita moodi. Rassi arvates on Renita eriline naine .
Janar on rajooni kõige puhtam poiss, kelle vanemad polnud lahutatud, keda polnud kodunt välja visatud, kes ei võltsinud dokumente, kes polnud proovinud ühtki keelatut ainet peale suitsude ja lahja alkoholi ja kes polnud päevagi ise tööd teinud. Ainuke asi, mis teda teistest eristab on tema primitiivsed ütlemised. Olid Rassiga head sõbrad. Ise ei tahtnud kriminaalsete asjadega tegeleda, aga vajadusel aitas Rassi.
Talis on turske kehaehitusega, peaaegu kiilaspäine poiss. Rassiga lapsest peale läbi saanud. On juba varasest east raha teenimiseks varastamisega tegelenud.
Aivo on Rassiga vastu enamasti vimma pidanud. Rass suhtles temaga seetõttu, et Aivo juures sai peol käia. Aivo õppis Paikuse politseikoolis politseinikuks. Hiljem sai temast Säde uus poiss.
3.2. Tegelaste analüüs
Tabel 1
Rassi analüüs
LAME TEGELANE
SÜGAV TEGELANE
Lihtsakoeline
Keeruline +
Muutumatu
Muutuv +
Esitatud skemaatiliselt
Esitatud sügavuti +
Allikas: A. Merilai , A. Saro ,E. Annus raamatust „Poeetika“ 2003, lk166
Rass on sügav tegelane, sest ta elu on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. Kas Rass on võimeline lugejat üllatama? Jah, sest ta on korraga kriminaalne , geniaalne , intelligentne , samas oma päritolu häbenev ja madala enesehinnanguga.
Tabel 2
Olari analüüs
LAME TEGELANE
SÜGAV TEGELANE
Lihtsakoeline +
Keeruline
Muutumatu +
Muutuv
Esitatud skemaatiliselt +
Esitatud sügavuti
Allikas: A. Merilai , A. Saro , E. Annuse raamatust „Poeetika“ 2003, lk166
Olar on lame tegelane kuna ta on taandatav ühele ideele või iseloomujoonele. On lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Ta polnud võimeline lugejat üllatama, sest arvestades tema kriminaalset tausta on surma arvata, sest häbi mida ta pärast tunneb ei lase tal enam elada.
3.3. Peategelase analüüs neljast aspektist
3.3.1. Tegelase bioloogiline aspekt

• Tegelase päritolu ja välimus
  

Rass on 17-aastane ja elab Eesti ühes äärelinnas. Õpib eliitkoolis - ema on juba ammu surnud, kuid ta sinna sai tänu ema tuttavatele. Rass ei tahtnud oma lapsepõlve meenutada, kuna tal polnud suurt midagi rääkida, sest ema oli alkoholi ja meeste lembeline ja isa lahkus enne Rassi sündi teise naise juurde. Rass on välimuselt pikka kasvu, siniste silmade ja kõhna kehaehitusega suitsetav noormees.

Tegelase psühholoogiline aspekt

• Peategelase tundeelu
  

Rass on arukas ja seetõttu tajub eriti teravalt elu vastuolulisust ja traagikat. Väikesest peale on ta tundnud ennast tõrjutuna ja mittevajalikuna. Ta elab pettumuste, reetmiste ja toimetulematuse keskel. Sellest tingituna on tema käitumine ja tunded vastandlikud ja ennasthävitavad .
Oma südames on tal unistused, mida ellu viia. Tema sooviks on luua perekond, leida endale õige elukaaslane , saada arstiks ja lõpuks alustada kõike uuelt lehelt.

Peategelase sotsiaalne aspekt

• Peategelase ühiskondlik positsioon
  

Rass tööl ei käinud, vaid õppis koolis, raha teenis ta varastamisega või narkootikume müües. Kindlat elukohta Rassil polnud, algul elas oma tüdruku Sädega koos, kuid seegi on tüdruku sugulaste korter. Kindel elukoht puudub. Rassil puudus varanduslik seisukord , raha on tal siis, kui sooritas süütegusid. Klassikuuluvustelt on ta tavaline poiss ja eliitkoolis sai ta õppida tänu ema tuttavatele.

• Peategelase suhted ümbritsevate inimestega
  

Rassi ema on surnud ja bioloogilise isaga käib ta läbi mõõdukalt. Kumbki ei räägi minevikust. Võimalusel püüab Rass iseseisvalt hakkama saada.
Klassikaaslastega suhtleb Rass probleemideta ja vastastiku aksepteerivalt. Ta räägib endast niipalju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Rassi suhted ülejäänud ümbritsevate inimestega on pealtnäha head. Ta on teadlik, et kõiki ei saa usaldada ja tutvusringkonnas pole ainult ausad inimesed. Ainukesed tegelased kellesse ta südames hästi suhtub on Säde, Hanna ja Renita. Renitat ta usaldab ning usub, et on võimeline selja taha jätma oma kuritegeliku mineviku.

Peategelase kujundlik aspekt

• Mida ütleb tegelase nimi tema kohta
  

Raamatus räägitakse nimest ainult korraks - „Et poisi nimi on Rass. Mitte hüüdnimi, vaid päris“. Seega jääb üle käesoleva uurimustöö autoril improviseerida. Nimi Rass on lühike ja konkreetne. Peategelane seevastu oma olemuselt laia spektriline ja endale sobivalt pandlik. Rass väljaöelduna loob silme ette lühikese ja korpulentse inimese kuju. Raamatutegelane on pikk, sinisilmne sasipäine noormees. Samas kõlab Rass karmina ja seda raamatu Rass ka tegelikult on.

• Tegelase välimus ja maailmavaade
  

Rass on pikka kasvu ja kõhna kehaehitusega. Iseloomult on Rass armastav ja hooliv , kuid ei oska ega suuda seda välja näidata. Ta vihkab ja häbeneb oma päritolu Ta on loomult lahtise peaga ning koolis õppida talle meeldib. Ta kirjutab oma sõbra Janari eest 9 .klassi lõpukirjandi.
Käitumiselt on ta hulljulge ja külma närviga. Maailma näeb ta mustades värvides ja tajub valusalt ebaõiglust. Ta on enda sõnul tarbimismaailma laps nagu kogu tema põlvkond. Enese eluga toimetulemiseks on tal olemas tulevikuprognoosid ja lootused.

Järeldus
Sass Henno rõhutab oma teoses „Mina olin siin esimene arest“ Rassi ühiskondliku positsiooni ja tema suhteid ümbritsevate inimestega.
Ühiskondliku positsiooni poolest ei kuulu Rass edukate hulka. Tegemist on alaealisega, kes on aastaid enese eksistentsi nimel pidanud toime tulema täiskasvanute maailmas. Tema oskused ja teadmised on õpitud valusate kogemuste ja tänavaelu tulemusena. Tänu oma lahtisele peale oskab ta erinevates olukordades käituda ja õpitut kasutama. Tihti kasutab ta oma oskuseid ja teadmisi kuritegeliku moel, kuid ainult niiviisi ongi ta siiani elus püsinud.
Oma olemuselt on Rass hea südamega inimene. Positiivsete tegude tarbeks puudub tal tugi, kes teda suunaks. Ta teab, et inimesed kellega ta läbi käib on omakasupüüdlikud ja ahned.
Oma südames soovib ta senise elu selja taha jätta ja alustada puhtalt lehelt.
Rassi välimus reedab tema ükskõiksest suhtumist maailma. Samas pole võimalik väga korralik välja näha tingimustes, kus ta elab ja on. Inimene tuleb oma minevikust ja kodust. Kui kodune tugi puudub, siis 17 aastaselt noormehelt on palju nõuda ühiskonna heakskiitu saavat välimust.
Autor kirjeldab Rassi raha probleeme üldiselt siis, kui ta rändab ühest seigast teise. Hetked , mil ta suhtleb tüdrukutega ei pöörata tema varanduslikule seisukorrale erilist tähelepanu. Ta elab hetkes ja mõtleb rahale siis kui seda vaja on. Samas näitab selline suhtumine ka inimese väärtustamist rahale ning hoolimist ja läheduse vajadust.

Tegelaskuju loovad suhetegrupid
4.1. Tegelase suhe loo jutustajaga

• Peategelane läbi kirjaniku pilgu
  

Autor kirjeldab 17 aastast noormeest, kes elab Eestimaa äärelinnas, kelle ema on surnud ja isa töötab politseinikuna.
Ema on kasvatanud poega üksinda, omades nõrkust alkoholi ja võõraste meesterahvaste vastu.
Suhted isaga pole kõige paremad. Isa näeb ta enne taaskohtumist viimati viis aastat tagasi. Rassil on poolvend, kellega tal on head ja toetavad suhted.
Enese jaoks parema toimetulemise nimel on õppinud Rass valetama , vassima ja varjama ning varastama. Temast on 17 aastaseks saanuna kujunenud suure minevikukogemusega noormees.

• Peategelase siseelu ja tema tegevus
  

Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas , võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne.

• Peategelase koondportree
  

Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata juustega noormees. Rass on ahelsuitsetaja, kellele enda riietusstiil korda ei lähe. Rassile on omane valetamine ja vale valitseb tema igapäevaelu. Tema hingeelu ja see, mis välja paistab, on erinevad. Ta tuleb oma minevikust ja elab sellega nagu oskab. Ta häbeneb oma tausta ja loodab uuele algusele. Viimase jaoks vajab ta otsustuskindlust ja toetavat lähisuhet.

• Esimene kohtumine peategelasega
  

Lugeja kohtub peategelasega esimest korda vanglas kui ta kirjeldab seda tuba, kus ta asub ja nendest inimestest, kes tema ukse ees teda valvavad.
Tuba kus ta asub polnud suurem kui keskmine wc, võrekattega päevavalguslambid särisesid laes , trellitatud akendest paistab valgus, mis peegeldab massiivsele metalluksele ja seintele kraabitud tekstidest õhkab viha ja meeleheidet.
Rass on vihane politseisüsteemi peale ja üleolev ametnike suhtes. Ta on protestiv, raevunud ja meeleheitel. Ta tunneb end antud olukorras arukamana kui kogu vanglapersonal ja süsteem.
4.4.1. Peategelase suhe iseendaga

• Tegelase enesehinnang
  

Rassi enesehinnang on madal, aga sisemine intelligentsus on kõrge. Ta ei pea end hooplevaks ega kõvaks meheks, pigem on ta põhimõtetega inimene. Ta arvab , et kõik juhtub mingi põhjusega. Teiste inimeste arvamus ei lähe talle eriti korda. Ta häbeneb oma tõelist olemust ja positiivset tarkust. Ta annab endale oma tegudest aru, aga vajadus vajalik olla on tugevam. Negatiivse tunnustuse saamine tuleb lihtsamalt.

• Peategelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest
  

Rass polnud enesekeskne , ta huvitus pigem teistest inimestest. Eriti tähtis on tema jaoks Renita, kes on tema jaoks just tee õige, keda ta saab usaldada ja kellega on hea rääkida .Rass ütles talle „Ma armastan sind , ma usun sinusse ja ma ei taha ilma sinuta elada“. Samuti on Rassile tähtis Hanna käekäik, kes on talle noorema õe eest ja kelle nimel on ta valmis võtma vastutuse. Olar kasutas Hannat seksuaalselt ära ja Rass sai sellest teada ning ütles tüdrukule „kui ta peaks veel sind puutuma siis tapan ta “ .

• Tegelase eneseanalüüs ja käitumise motiivide teadvustamine
  

Rass teadvustab endale oma käitumismotiive, kuid see ei takista tal oma tegusid lõpuni viimast. Ta teab, et kui ta tegeleb kriminaalsete asjadega, siis on neil kurvad tagajärjed. Võimalus teenida kiirelt tulu polnud talle probleemiks. Mida rohkem ta teenib, seda vähem väärtuslik see tundub. Kooselu Sädega on Rassi jaoks esmaste vajaduste rahuldamine, mitte armastus. Soe tuba, tore inimene ja kuuluvustunne on vajalikud. Nad teavad mõlemad, et olid mängivad täiskasvanuid.

• Tegelase suhe oma mineviku, tulevikuga
  

„Minevik on fakt. Tulevik on see , mida on võimalik muuta“ . Rassil polnud kunagi probleeme teadmisega, kes ta on ja kust ta tuleb. Aeg- ajalt, tänu seltskonnale, milles ta liikus tekkisid teatavad kahtlused tuleviku suhtes. Rass arvestab tõsiasjaga, et tema põlvnevuses meesliinis on sees alalhoiuinstinkti puudumine, skisofreenia ja alkoholism, siis teab ta juba lapsest peale, et temast peab saama arst, sest muul moel ta geneetiliste ettemääratusega võidelda ei suuda. Rassil on palju unistusi ja ta loodab, et ükskord viib ta need kõik täide.
4.4.2. Peategelase suhe teistega

• Peategelase suhtumine teistesse tegelastesse
  

Rass suhtus teistesse tegelastesse enamasti hästi, kuid ei usaldanud neid , sest elu oli õpetanud ainult iseennast saab usaldada. Ta teadis, et ei tasu oma elust või unistusest rääkida, sest nad ei mõistaks teda ja naeraksid lihtsalt ta üle. Seda julges ta ainult Sädele öelda.

• Peategelase tähelepanekud teiste tegelaste suhtes
  

Rass märkas seda ,et nad on tegelikult mõttetud mehed , kes lihtsalt saavad kõrtsis kokku, tellivad joogid ja ajavad tühja juttu . Selle asemel, et mõelda mis elust võiks edasi saada. Tema sõbrad ei unistanud millestki rohkemast kui varastamisest või kahju tekitamisest.

• Järeldused peategelase tutvusringkonna kohta
  

Rassi tutvusringkonna põhjal saab järeldada seda, et poiss on valinud endale valed sõbrad, kelle ainukeseks mõtteks on ebaseaduslikul viisil kiirelt raha teenida.
Tegelikult ei vali Rass seda seltskonda vaid ta on selle osa. Ta on kasvanud ja arenenud koos nende inimestega. Ta on osa subkultuurist ja toimib koos sellega. See ongi tema perekond. Kriminaalne maailm, kuhu ta iial sattuda ei tahtnud on hiilinud kõikjale ta ümber. Hierarhiad, rituaalid ja kirjutamata seadused on märkamatult saanud tema seadusteks. Ta elab maailmas kus paberlepingud ei maksa midagi.

• Teiste suhtumine peategelasse
  

Korralikud inimesed olid Rassist eemale hakanud hoiduma. Mõni kartis enda, teised jälle Rassi tuleviku pärast.
Oma kamba tegelased suhtusid Rassi hästi, sest tegemist on siiski ühe rajooni inimestega. Neile meeldib Rassi üle nalju visata, kuid teavad, et Rassi peale võib kindel olla.

• Peategelase mulje endast
  

Rass üritab jätta endast karmi ja enesekindla poisi mulje, kes ainult valetab ja varastab . Karmi kesta all on tegelikult hea südamega poiss, kel on olnud keeruline lapsepõlv. Kes on õppinud elama omal käel ja loodab ainult endale. Kuritegelikult teelt on välja rabeleda väga raske. Samas pole lootus kadunud.
4.4.3. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga

• Peategelase suhe ümbritsevasse
  

Rass suhtub ümbritsevasse maailma ükskõikselt. Oma noore elu jooksul on ta õppinud põlgama kõiki politseinikke, nagu ka mõningaid muid ameteid, mille eesmärki ja suuremat ideed ta ei mõistnud. Mitte sellepärast, et ta end alateadlikult vastasleeri liigitanud oleks. Pigem seetõttu, et liiga tihti tundis ta, kuidas see riik, kus ta elab, ei astu oma rahvaga ühte sammu. Ta edasised aastad süvendasid seda veendumust veelgi.

• Elab ta loojana või tarbijana
  

Ta elab tarbijana. See on nii instinktiivne, et sa ei küsi kunagi endalt, kas sul läheb seda vaja või mitte. Mõtled kohe, palju see maksab ja kas sul on parasjagu nii palju raha. Tarbimismaailma lapsed nagu me oleme. Samas mõistab ta selle mõttetust.

• Võimalused peategelase maailmas
  

Rass ei näe olemasolevas maailmas erilisi võimalusi, sellest tuleb ka tema vihkamine kõige vastu. Maailma vastu, mis pole talle midagi andnud, vaid pigem võtnud. Samas on ta mõtetes loonud endale tuleviku, kus ta vajab armastavat lähedast ning teeb meelepärast tööd. Ta seadnud endale kõrged sihid. Võimalused unistuste täitumiseks on tema enda kätes.

• Peategelase tähelepanekud ümbritseva suhtes
  

Rassi väärtushinnangud ja tähelepanekud on tema tausta arvestades väga huvitavad.
Rass vihkab kõrtsimuusikat ja usub siiralt, et mõne põlvkonna pärast kuulavad kõik inimesed ainult trance`i ( elektrooniline tantsumuusika, kus tavaliselt puuduvad laulusõnad).
Tema vanemate põlvkond on elanud mõttetult. Rass väärtustab enam vanavanemate haridust ja elu. Tema soov arstiks saada näitab konkreetset võimalust inimesi otseselt aidata. Riigi funktsioon oma rahvast teenida on muutunud Rassi arvates olematuks.
4.4.4. Järeldus
Keskkond, kus Rass üles kasvas on valdavaks kuritegelik käitumine. Rassil oli raske ja keerukas lapsepõlv. Juba varakult tajus ta oma vanemate ebaõnnestunud kooselu. Samuti hakkas ta varakult mõtetes tõrjuma lapselikku naiivsust ja võttis vastutuse elu ees enda kanda. Vanemate isikute seltskonnas tundis ta end kindlamini kui eakaaslastega suheldes. Ta õppis meisterlikult valetama, et paremini hakkama saada. Vajadus enda elukorralduse eest maksta sundis leidma võimalusi kergelt raha teenida. Lootma õppis ta iseendale ja oma võimetele.
5. Sündmuse lahtikirjutamine
«Sa ei jõua niikuinii tagasi enne homset !»
«Mul läheb umbes tund, mitte rohkem.»
«Ma tean ju neid teie öiseid käike.»
« Musi , ma tulen kohe tagasi,» ütles ta saapaid jalga pannes ja avas juba ukse. Säde vaatas teda oma taksikoerapilguga nõutult keset tuba. Kell oli midagi üle kesköö, sest muusikavideod rohelisel ekraanil olid asendunud järgmise päeva kavaga.
«Ma tulen kaasa!»
Nad polnud juba mitu kuud koos linnas käinud.
«Ei tule.»
«Miks? Tulen küll. Me ei käi kusagil koos enam,» tõmbas Säde kiiresti öösärgi koos kampsuniga üle pea ära. Ta seisis viivuks alasti keset tuba. Hingeõhk auras. Ta kehal oli külmanahk, kui ta kapist kiiresti teksad võttis ja need veel kiiremini jalga tõmbas. Poiss vaatas seda ukselävelt ja ei öelnud midagi. Sest Säde oli otsustanud. Mõttetu vaielda .
«Kumma topi ma panen?» oli vaidlus lõppenud.
«Musta.»
Poiss seisis T-särgis ukselävel, saapad jalas ja suitsetas. Kuigi Säde ei olnud see tüdruk, keda ta öösiti unes nägi ja kelle nime ta vahel üksi olles kõva häälega ütles, et see ta naeratama paneks, tundis ta praegu, et oskus kiiresti riidesse panna oli üks selle tüdruku raudseid eeliseid kõigi teiste maailma emaste ees. Kontsad tegid ta pikemaks ja saledamaks. Topp tõi esile noorte rindade laitmatu kuju. Karvase kraega must kasukas, mille lõhn oli läppunud toasuitsu ning magusa lõhnaõli segu, kiire puuder päeval nutetud silmaalustele ja väike huulepulk lauapeegli abiga tegid sellest tüdrukust kellegi, keda ta kiirelt enne ukse lukustamist laubale suudles. Sest lihtsalt oli see tunne.
6. Mida pakub raamat lugejale
Raamat on hästi põnev ja räägib tänapäeva noortest. Soovitaksin kindlasti lastevanematele, et rohkem mõista või aimu saada sellest, millega tegelevad nende lapsed vabal ajal ja kuhu läheb tegelikult vanemate antud raha. Samuti ka neile, kes meeldib noortest lugeda. Meeldis see, et raamatus tuleb see välja, et inimene peab ise elus hakkama saama ja otsuseid ise langetama . Samas on raamat õpetlik näidates seda, et elu pole lilleaed ja inimene peab oskama teha halval ja heal vahet . Kuidas vahest lihtsalt inimene peab põhjas ära käima, et mõista, mis elu tegelikult väärt ning, kuidas sõpradest võivad saada sinu vaenlased. Vähem meeldisid stseenid , kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, see muutis mind kurvaks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning armastusega. Positiivsed emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid raamatu rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavaldus stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Raamatu peamõte on kindlasti asjaolu, et noored mõistaksid, kui oluline on hoida oma elu ja usaldavaid suhteid lähedastega.
7. Kokkuvõte
Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Sass Henno raamatut „Mina olin siin esimene arest“.
Töö ülesandeks on välja selgitada, kas ja millega Rass lugejat üllatab, milliseid suhtegruppe tegelased omavahel loovad ja milline on peategelane?
Hüpoteetiline seisukoht uurimistöö tulemustest on see, et peategelane Rass on muutuv tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on peategelase teenistuses.
Peategelane on äärmiselt vastuoluline isiksus. Ta on korraga kriminaalne, geniaalne, intelligentne, samas oma päritolu häbenev ja madala enesehinnanguga. Ta on elujanuline, korraga hooliv ja hoolimatu. Tema uudishimu elu vastu on suurem kui ta kanda suudab. Tema kuuluvusvajadus ja perekonnaloomise soov kandub läbi kogu teose. Sellest lähtuvalt on väga huvitavalt esile toodud erinevad suhtelood.
Suhe maailmaga
Keskkond kus Rass üles kasvas on valdavaks kuritegelik käitumine. Rassil oli raske ja keerukas lapsepõlv. Juba varakult tajus ta oma vanemate ebaõnnestunud kooselu. Samuti hakkas ta varakult mõtetes tõrjuma lapselikku naiivsust ja võttis vastutuse elu ees enda kanda. Vanemate isikute seltskonnas tundis ta end kindlamini kui eakaaslastega suheldes. Ta pidi õppima meisterlikult valetama, et paremini hakkama saada. Vajadus enda elukorralduse eest maksta sundis leidma võimalusi kergelt raha teenida. Lootma õppis ta iseendale ja oma võimetele.
Suhe naistega
Raamatu naised viivad peategelased kaudselt allakäiguni, mis seega jätab mulje, et Henno süüdistab enamikes meeste probleemides naisi, kuid tõdeb, et ilma naisteta ei saa.
Samuti jookseb läbi „ õe ”- motiiv naisest, kellega peategelane ei tunne füüsilist kirge, kuid keda ta ometi väärtustab. Meeste tahtmine „õde” kaitsta kulmineerub tihti sellega, et mehed on ise need, kes kaitsmist vajavad.
Peategelane Rass on muutuv tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on muutumatud ja peategelase teenistuses.
Analüüsides raamatut, jõudsin järeldusele, et Rassi probleemid seisnevad temas ja tema suhteteis teiste tegelastega ja suurt rolli mängivad naised tema elus.
Ühiskondliku positsiooni poolest ei kuulu Rass edukate hulka. Tegemist on alaealisega, kes on aastaid enese eksistentsi nimel pidanud toime tulema täiskasvanute maailmas. Tema oskused ja teadmised on õpitud valusate kogemuste ja tänavaelu tulemusena. Tänu oma lahtisele peale oskab ta erinevates olukordades käituda ja õpitut kasutama. Tihti kasutab ta oma oskuseid ja teadmisi kuritegeliku moel, kuid ainult niiviisi ongi ta siiani elus püsinud.
Rass ei näe olemasolevas maailmas erilisi võimalusi, sellest tuleb ka tema vihkamine kõige vastu. Maailma vastu, mis pole talle midagi andnud, vaid pigem võtnud.
Samas on ta mõtetes loonud endale tuleviku, kus ta vajab armastavat lähedast ning teeb meelepärast tööd. Ta seadnud endale kõrged sihid. Võimalused unistuste täitumiseks on tema enda kätes.
Hüpotees leidis kinnitust, Rass on muutuv tegelane ja kõrvaltegelased jäävad tema varju.
8. Kasutatud kirjandus

Sass Henno „ Mina olin siin esimene arest“ Eesti Päevaleht 2005

http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno

http://www.epl.ee/artikkel/441512

http://www.minaolinsiin.ee/raamat/

http://www.just24.ee/est/?news=948796

http://www.elu24.ee/?id=12625
Viited
1) http://www.ht.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=451100/ut_haridus_2008.pdf
2) („Mina olin siin esimene arest“ 2005,lk 12:50)
3) ( „Mina olin siin esimene arest“, 2005, lk3:59)
4) („Mina olin siin esimene arest“,2005, lk 5:14)
5) („ Mina olin siin esimene arest,2005,lk 15:21)
6) („ Mina olin siin esimene arest,2005,lk 4:48)
Lisa 1
29