Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjanduslikud mõisted (kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas esitab jutustaja tegelast?
  • Milline on tegelase enesehinnang ?
  • Milline on tegelase suhe oma minevikku ja tulevikku?
  • Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse?
  • Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures?
  • Mida saab tegelase kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal?
  • Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased?
  • Millise mulje ta jätab?
  • Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse ?
  • Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma?
  • Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?
  • Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas?
  • Millal algavad Millal lõppevad ?
  • Milline on teose pealkiri?
  • Millised on romaani põhiteemad ?
  • Milles seisneb konflikt romaanis?
  • Miks just see stseen oluline on?
  • Milliseid küsimusi romaan esitab?
  • Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele?
  • Millisena paistab ühiskond ja inimene A Tšehhovi novellide põhjal?
  • Kuidas autor loob tekstilünki?
  • Millest lähtub lugejakeskne kirjandusteose analüüs seleta mõisteid?
  • Millest lähtub autorikeskne kirjandusteose analüüs?
  • Millele pöörab tähelepanu tekstikeskne kirjandusteose analüüs?
Vasakule Paremale
Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste #1 Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste #2 Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste #3 Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste #4 Kirjanduslikud mõisted-kirjanduse I kursus - gümnaasiumiaste #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LPPL Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu

Kirjandusteadus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

Kirjandus
thumbnail
30
docx

Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018/19

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rol

Kirjandusteadus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
thumbnail
24
docx

POEETIKA

Dramaatikas luuakse tekstuaalne autor läbi remarkide, peategelase kuju ja positiivsete maailmavaadete järgi. Luules luuakse tekstuaalne autor läbi teoses esitatud meeleolu ja mõtteavalduste järgi. Autobiograafia ­ tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad Lugeja Lugejal on otsustav ja aktiivne roll teose tähenduse loomisel. Teoseid on võimalik mõista mitmeti, kuid samas ei välistatud ka väärtõlgendused ja möödalugemine. Kaht laadi lugejad ­ Mudellugeja ­ lugeja, kes mõistab ja järgib etteantud lugemisreegleid. Teos annab ette viited, kuidas lugeja peaks raamatut lugema. Teos eeldab teatud omadusi ja huvi teatud teemade vastu ­ iga teos valib endale mudellugeja, samas tekib mudellugeja teose arenemisel. Mudellugeja on see kellele autor teose kirjutab. Tegelik lugeja ­ reaalselt teost lugev isik. Mudellugeja annab tegelikule lugejale ette lugemismudeli, mis häälestab viimase teosele lähenema.

Kirjandus



Lisainfo

Järgnevate kirjandusmõistete korrektsed definitsioonid ning lisaks küsimused, mille läbiarutamist Wilde'i, Brautigani, Tšehhovi ning Fitzgeraldi teoste põhjal läbitud kursuse arvestusel vaja võiks minna.

Mudellugeja
Tegelik lugeja
Tõlgenduslik kogukond
Põlvkondlik ootushorisont
Tekstilüngad
Avatud ja suletud teosed
Passiivne ja aktiivne lugeja
Tähendustasandid
Alltekst
Maailma korrastavad ja võõritavad tekstid
Peategelane
Kõrvaltegelased
Episoodilised tegelased
Jutustaja
Vaatepunkt
Minajutustus
Sisemonoloog
Teadvuse vool
Temajutustus
Kõiketeadev jutustaja
Liikuv vaatepunkt
Tegelase analüüs: erinevad aspektid
Tegelase suhe loo jutustajaga, iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga
Lugu
Tekst
Süžee
Faabula
Sündimustiku aeg ja koht
Allteema ja peateema
Detail
Motiiv
Konflikt
Intriig
Moto
Raamjutustus
Raam
Romaani aeg
Romaani ideestik
Romaani põhiidee
Hermeneutiline ring


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun