Norah Jones (0)

Sisukord
Sissejuhatus ……………………………………………………………………………… 1
Andmed…………………………………………………………………………………....2
Lapsepõlv ja muusikutee algus……………………………………………………………3
Maailmakuulsaks saamine………………………………………………………………...4
Albumid…………………………………………………………………………………...5
Näitlejatöö………………………………………………………………………………....6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………7
Kasutatud allikad………………………………………………………………………….8
Lisad…………………………………………………………………………………...9-11

Sissejuhatus

Jazz on muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest.
Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast peale sai ta kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilma kujundajaks.
Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi.
Minule isiklikult meeldib väga jazzmuusika . Eriti nauditav on seda kuulata taustaks igapäevastele toimetustele, autosõidul või bussis.
Oma referaadis tutvustan ma ühte 21. sajandi tuntumat naisjazzlauljat Norah Jones ´i, kelle loomingut olen ma kuulanud juba väga mitmed aastad.
Andmed
Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate heakskiidul oma nime ametlikult Norah Jonesiks.
Norah´ isa on kuulus India sitarimängija Ravi Shankari ja ema ameeriklanna Sue Jones. Tal on ka poolõde, kelle nimi on Anoushka Shankari. Anoushka mängib isa jälgedes samuti sitarit.
Lapsepõlv ja muusikutee algus
Norah Jones veetis lapsepõlve koos emaga. Nad kolisid Texasesse Fort Worthi äärelinna, kui Norah oli neljane. Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday. Ta lõpetas kohaliku keskkooli, mille ajal laulis ta koolikooris, kirikukooris ning mängis bändis altsaksofoni, lisaks õppis klaverimängu.
Kui tüdruk oli 15- aastane kolisid nad emaga Dallasesse, kus ta läks õppima näitlemist ja kunsti. Norah´l puudub igasugune ametlik muusikaharidus.
Kahel korral, 1996 ja 1997 võitis ta DownBeati tudengimuusika auhinna džässlauljana ja lisaks 1996 laulukirjutajana. Seejärel asus ta 1997 Dentonis Põhja-Texase ülikooli (džäss) klaverit õppima. Klaveriõpingud katkestas 1999. aasta suvel sõit Manhattanile. Norah sattus sealsest muusikaelust vaimustusse ning jäigi New Yorki , luues oma ansambli, millega ta esines kohalikes kõrtsides lauldes nii tuntud džässlaule, kui ka enda loomingut.

Maailmakuulsaks saamine

Juhuslikult kuulis Norah´t plaadifirma EMI Music autoritasude osakonna liige ning viis ta kokku legendaarse plaadifirma Blue Note Recordsi juhi Bruce Lundvalliga. Lundvall sõlmis Norah´ga lepingu, olles kuulnud vaid kolme halva kvaliteediga demolugu- üks neist hitt ”Don´t Know Why”. Lundvell poleks osanud iialgi uskuda, et tema uus muusik võib sellist tähelendu teha. «Norah laulab nagu ingel ja mängib klaverit, nagu oleksid tal sõrmede asemel suled,» õhkab plaadifirma boss.

Norah´t ümbritseb meeletu meediamöll, kuid ta ei lase end sellest häirida. Grammy galale läks ta sõbratari antud kleidis, lükates tagasi kõik stilisti pakutud disainerirõivad. Norah on sedavõrd anti-staar, et talle valmistas pahameelt, kui tema lood hakkasid liiga sageli eetris kõlama. Kui debüütalbumit oli müüdud miljon eksemplari, palus neiu, et plaadifirma selle poeriiulitelt eemaldaks.

Maailmamenu hämmastab Norah’t, kuigi see oli tema ammune unistus. Nagu paljud lapsed, tahtis ka tema kuulsaks saada. Aga see oli 13aastaselt. Kui ta jõudsin džässini, sai tema ainsaks sooviks olla üksnes džässilaulja.

Albumid

Norah Jonesi debüütalbum "Come Away With Me" ilmus 2002 ja tõusis otsekohe Billboardi edetabeli tippu, sellel olev singel "Don't Know Why" jõudis Billboardi 30. kohale. See album võitis 5 Grammyt, sealhulgas aasta albumi tiitli , ja seda müüdi maailmas 20 miljonit.
Jonesi teine album "Feels like Home" ilmus 2004 ja seda müüdi ühe nädala jooksul üle miljoni koopia, mis oli plaadiettevõtte Blue Note Records läbi aegade parim tulemus. Ajakiri "Time" valis Jonesi 2004. aasta 100 kõige mõjukama inimese hulka maailmas. Läbimüügilt jäi see eelmisele natuke alla ja ka Grammysid tuli ainult kolm: parim popartist, parim duett ja parim singel (viimased kaks koos Ray Charlesiga laulu " Here We Go Again" eest).
Jonesi kolmas album "Not Too Late " ilmus 2007. Jones oli selle iga laulu sõnade autor või kaasautor. Seda müüdi USAs üle 16 miljoni plaadi ja maailmas 39 miljonit, see jõudis 20 riigis esikohale ja oli läbimüügilt aasta kolmas plaat maailmas Avril Lavigne'i "The Best Damn Thing " ja Linkin Parki "Minutes to Midnight" järel (kõigil kolmel oli see kolmas album). Sealjuures Suurbritannias oli see läbi aegade 800. esikohale jõudnud plaat. "Not Too Late" saavutas juba 2007. aasta veebruariks 21 riigis vähemalt kuldplaadi staatuse.
Jonesi neljas album "The Fall " ilmus 17. novembril 2009. Album on kõlalt rokilikum kui eelmised plaadid.
Kokku on Norah Jones on saanud 13 auhinda ja on olnud 23 auhinna nominent.
Näitlejatöö
Jones on korduvalt esinenud filmides . Harilikult on need episoodilised rollid, kus ta klaveri saatel iseenda lugusid esitab: "Two Weeks Notice" (2002) ja "Life. Support . Music." (2009). 2007. aastal mängis ta peaosa filmis "Minu mustikakarva ööd"(My blueberry nights). Hinnanugud tema osatäitmisele olid lahknevad. Näiteks New York Post kirjutas otsekoheselt: "Ütleme otse: preili Jones ei oska näidelda." Seevastu Hollywoodi produtsent Harvey Weinstein oli debüüdist vaimustatud ja väitis, et otsib Jonesile rolli muusikafilmis.
Allikad
http://www.cshvof.com/norah/
http://www.bluenote.com/ArtistBiography.aspx?ArtistId=908633
http://et.wikipedia.org/wiki/Norah_Jones
http://en.wikipedia.org/wiki/Norah_Jones
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=136230
Lisad