tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb.
ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha. Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase idee oma töös esile tõi.
oleme paisatud ellu või maailma enne veel, kui keegi meilt küsis kas me tahame siin olla. Camut- omandame elamise harjumuse enne, kui omandame mõtlemise harjumuse. Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras. Martin Heidegger- inimene on Dasein (siinolu, kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Kõik edasine järgneb sellest. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima miks ma olen, mis ma siin teen? Mis on filosoofia? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Sellises definitsioonis ei väljendu see, et filosoofilised küsimused on eksistentsiaalselt lahendatud ja filosoofilised teadmised on eksistentsiaalselt olulised. Üldküsimused võivad olla igasugused ja vastatud rinevate teadusvaldkondade seisukohalt erinevalt.
Saatuskikke vigu ei saa enam lubada, selleks on Maa juba liiga koormatud. Kui soovime, et ka tulevikupõlvkonnad saaksid elada normaalsetes tingimustes, tuleb lõpetada reostamine, arendada loodussõbralikke tehnoloogiaid ning keskkonnasäästlikke eluviise.Loodus on väga hästi isetoimiv ja ise ennast reguleeriv mehhanism.Inimese kaugenemine temast on olnud kahjuks järjepidev protsess.See ei peaks niimoodi olema. Roheline mõttelaad pole mingi hetkeline moevool vaid eksistentsiaalse tähtsusega suundumus. Maismaal ja ookeanis elab palju liike, Maa on koduks mitmesugustele eluvormidele,neist mitmed juba kahjuks ka hävitatud inimtegevuse tagajärjel.Paljud tehtud vead on toonud keskkonnale parandamatut kahju.Edasi tuleks üheskoos minna ettevaatlikult, säästvalt ja tasakaalukalt. Loodus kingib meile kõik, kuid ta ei andesta tehtud vigu.
lennujaama uus hoone. Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne. 1987 tähistab uue ärkamisaja algust. Proosakeskne kümnend. Eksistentsiaalse suunitlusega. 28.aug 1987 Tln Hirvepargis avalik meeleavaldus, nõuti Molotov- Keskel toiduainetepuudus. Ribbentropi Pakti tühistamist. 14.-17.apr 1988 muinsuskaitsepäevade üritsed Tartus, kus tuuakse 1972 hotell ,,Viru" välja Eesti lipu värvid.
inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma narratiive, segavad õppimist, selgitab välja tähendusega saavad enese arengut) oma õpivajadused, küsimustele võimalikuks Kriitiline seab õpieesmärgid, Kui sotsiaalne muutused reflektsoon- leiab vajaminevad subjekt / õppija isiksuse tasandil ümberhindamine ressursid, valib
Hea töö selles vallas on eelduseks olemaks kliendisõbralik ja usaldusväärne partner. Samuti fikseerime korrektse tööga meie enda kohustused klientide või teise osapoole suhtes. Kui keegi tahab meilt infot, siis ei oleks ju väga viisakas kui vastame talle mitme kuu jooksul, kui situatsiooni arvestades oleks pidanud tegema päevadega. Arvestades tänapäeva organisatsioonide mitmetahulisust ja suurust on ülevaate saamiseks asutuses toimuvast eksistentsiaalse tähtsusega. On öeldud, et dokumendid on ettevõtte mälu. Kahtlemata vastab see tõele, kuna dokumentides peitub informatsioon ning eks mälu ju olegi informatsioon koos selle kättesaadavusega. Koos õigesti koostatud ja paigutatud dokumentidega pääseme juurde ka organisatsiooni ajaloole ning tegevustele. Olles vaadelnud eelnevaid seisukohti, siis ei saa tekkida kahtluski selles, kas dokumenditöö on vajalik või mitte. Tänapäeval on väga raske kui mitte võimatu saada
määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks
mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioodid vahelduvad langustega – seega pole mineviku seisukohalt vaadates kriisides midagi hullu, need on pigem paratamatu nähtus. Veelgi enam, sellega kaasnev avalik diskussioon ning meetmed lahendamiseks toovad kaasa tulevikule pigem rohkem kasu
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud kosmopoliidi, mistõttu leidub tema muusikas eesti muusikale iseloomulikke (stereotüüpseid) jooni vähe: ,,Olen selles mõttes tavalisest eestlasest erinev, et lahkusin Eestist juba poisina. Ja Soomes sain täiskasvanuks. Võib öelda, et minu identiteet tekkis seal." Reinvere kirjutab eksistentsiaalse haardega muusikat ajalugu ja kultuuri, loodust ja inimtunnetust käsitlevad teosed. Iseloomulik on ka muusikat ja teisi kunste ühendav sünesteetiline lähenemisviis. Ta on loonud mitmeid multimeediateoseid. Tema muusika muudab eriliseks erinevate teosetasandite olgu need kompositsioonilised, heliesteetilised või filosoofilised kõrge mõtestatuse tase. 2012. aastal esietendus Soome Rahvusooperis edukalt Reinvere ooper ,,Puhastus" (Sofi Oksaneni romaani ,,Puhastus" ainetel). 2014
kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis maalis Wols (A.O.W.Schulze-Battmann) Wo ls Wols Juba 1945 oli Jean Fautrier eksponeerinud pilte sarjast ''Pantvangid'' , sõja veristest sündmustest ajendatud, kuid peaaegu abstraktseid teoseid. Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti ka Fautrier's informalismi rajajat. Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase
liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik. 10. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvad loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus
imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende
Vaatamata üldhariduskooli usu(ndi)õpetuse probleemistikku puudutavatele diskussioonidele, ei saa keegi vaidlustada meie riigi ajaloolist väljakujunemist kristlikus kultuuriareaalis. Väljapääsu praeguse aja postmodernistlikest/postsotsialistlikest ummikutest peakski nägema neis ajas kestma jäänud eetilistes normides jättes siin praegu kõne alt välja indiviidi intiimse religioosse ja eksistentsiaalse kogemuse käsitluse. Need eetilised normid annavad lihtsa raamistiku sellise isikliku väärtussüsteemi kujunemiseks, mis on lõppkokkuvõttes vajalik ka inimese kui liigi säilimiseks. Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma
küsib, kuidas läheb, isa küsib palga kohta jne. Sztompka väli koosneb: 1. Ideedest (strukturalistide vaatenurgast teadlikkus, ideoloogia, teadvus) 2. Reeglitest (~ institutsioonid) 3. Tegudest (~ organisatsioonid kuidas me tuleme kokku ja teeme midagi, kuidas seda kontrollime) 4. Huvidest (~ kuidas oleme hierarhiseerinud selles ühiskonnas) Need kihid moodustavad sotsiokultuurilise välja, kus toimuvad muutused. Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide. Francis Bacon õpime maailma tundma, meie teadmised kumuleeruvad (kogunevad). Bacon uskus empiritsismi et kõike on vaja katseliselt tõestada. ,,Hiiglaste õlgadel seisma" tähendab, et enam ei pea ise kõike välja mõtlema, et olla tark saame kasutada varem elanud õpetlaste mõtteid. Ferdinand Tönnies Gemeinschaft ja Gesellschaft (kooskond ja assotsiatsioon) kaks
psühhoterapeut Aili Tammingu sõnul on ülesöömine enamasti millegi sümptom. Üks asi on jõulude ajal liiga palju toitu sisse ajada, hoopis tõsisem on probleem, kui seda juhtub pidevalt. Liigsöömise kõige sagedamini esinevateks põhjusteks on stress kui kohanemise reaktsioon, ütles Tamming. «Ehk siis ülesöömine kui vahend toimetulekuks erinevate eluliste sündmustega. Me sööme enamasti selleks, et täita midagi enese sees. Süües rohkem, kui füüsiliseks ja eksistentsiaalse nälja kustutamiseks vaja, ja hetkedel, kui meil pole nälga, täidame mingeid tundeid enda sees. Sööme, et mitte tunda või siis leevendada kurbust, valu, üksindust jne.» Söömishäiretega inimestel on sageli madal enesehinnang Inimestel, kes on silmitsi erinevate söömishäiretega, on sageli madal enesehinnang ja rahulolematus iseendaga. Tammingu sõnul ei pea tegelema mitte liigse söömisega, vaid selle tegevuseni viinud põhjustega.
jäävad Gruusia ja Makedoonia, kus riik kaotas ühel hetkel kontrolli oma territooriumil toimuva üle ja skaala otsa Eesti, kus kokkupõrkeid ja konfliktiilminguid ei olnud.11 Euroopa vajab endiselt relvajõude edukaks suhtlemiseks välismaailmaga. Euroopa võib olla jõudnud paradiisi, aga ülejäänud maailm on ikka veel ohtlik paik. Nagu tihtipeale täheldatud, võis külma sõja lõpp tähendada Euroopat varitseva eksistentsiaalse ohu lõppu, aga ühtlasi tähendas see ka selle iseäraliku süsteemse stabiilsuse lõppu, mille külm sõda oli kaasa toonud nii Euroopale kui ka maailmale laiemalt. Euroopa lävepakule ilmus terve hulk väiksemaid ohte. Peagi selgus, et sõjaväest loobumise ja rahudividendidel olesklemise asemel tuleb meil oma sõjaväed ümber kujundada ning valmistada ette meie julgeoleku "uute" ohtude käsitlemiseks. Robert Cooper on märkinud oma meisterlikus uurimuses tänapäeva maailma
„Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorralduses, innustab noori võtma vastutust ja tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.“ (noorsootöö strateegia 2006, 21). Noorekeskse sõnastuse tagant aimub siin ootusi küpsele ühiskonnaliikmele. Varasemad käsitlused on näidanud, et üha tugevamini on noorsootöö fookuses noorsootöö eksistentsiaalse õigustusena noorte toimetulek tööturul. Noorsootöö põhiväärtuste seisukohast ei väärtustata noorust kui iseseisvat, aktiivset eluperioodi (mis on olnud üks noorsootöö erisusi võrreldes formaalharidussüsteemiga), vaid seda defineeritakse kui valmistumist täiskasvanueluks. Tihti ollakse seisukohal, et tööturule astumiseks ettevalmistamise eesmärk toetab väärtuste tasandil noore taasmuutumist noorsootöö objektiks selle asemel, et olla noorsootöö subjekt. Seda
keeles taanlastele. Mitte ükski teine filosoofia ajaloo titaanidest ei enne ega ka pärast Kierkegaardi ole olnud juba algusest peale niivõrd lõplikult määratud üksildusele ja igaviku valguses oma raja kulgemisele kui Kopenhaageni fanaatiline erak.(Meos 2000) Tänapäeval on Kierkegaardi teosed vaieldamatult Euroopa mõttearengu klassikalised näited. Mitmed neist on nüüd filosoofia ajalood ühed kõige ostetavamad teosed. Omal ajal jäid aga eksistentsiaalse filosoofia rajaja tekstid täiesti märkamatuks. Nende tegelikku tähendust tunnetati alles meie sajandi alguses.(Saarinen 1985) 3. Isiklik filosoofia ,,Mida ma tõesti vajan,'' kirjutab noor Kierkegaard oma päevikus, ,,on jõuda endas selgusele, mida ma pean tegema, miite mida ma pean teadma välja arvatud selles mõttes, et igale teole peab eelnema teadmine. Tähtis on mõista, mida saatus on mulle määranud, näha, mida Jumal soovib mind tegevat; oluline on leida tõde, mis on tõde
eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik. 1) individuaalne-kollektiivne osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted. 2) modernne-traditsiooniline puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse. 3) linlik-looduslähedane looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus
nii üksikisikute kui kogu ühiskonna heaolu. Õppimisega kaasneb inimese käitumise muutumine, isiksuse olemuse kvalitatiivne teisenemine. Õppimise läbi kujunevad indiviidi maailmanägemus ja ellusuhtumine ning kasvavad tema tegutsemisvõimelisus ja –valmidus. Õppimine on sisuka elu peamiseks aluseks, mis kindlustab arengu või elu adekvaatsuse, vaatamata elueale. Õppimist käsitletakse iseendaks kujunemise protsessina, mis toimub, otsides vastuseid sotsiaalsetele subjektidele eksistentsiaalse tähendusega küsimustele “kes ma olen?”, “mida ma tahan?” ning “mida ma võin ja suudan?” Allikad: Kadde, L. (2002). Koolitusmaterjal. Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks. Tallinn.
talle antud ülesandeid – parandada hoolekande tööd ja korrastada eelarvet. Selle mudeli kasuks on veel asjaolud, et juhile on ülesanne, parandada hoolekande tööd ehk ebamäärane ja eesmärgid selle saavutamiseks pole täielikult selged. Tundub ka, et info alternatiivide kohta on piiratud/puudulik, seetõttu võttiski ta kohe omaks ühe esimese välja pakutud lahendustest, luua haiglate võrk. 6. Kultuuritüübilt on N. haigla minu arvates eksistentsiaalse (Dionysose) kultuuri näide. Tundub, et see organisatsioon koosneb erinevatest omaala professionaalidest, kes mingil põhjusel väga ei taha muutusi ja kes võitlevad igaüks oma vastutusala eest, nägemata sealjuures ehk suuremat pilti. Sealsetele töötajatel meeldib teha rahulikult oma tööd, et neil oleks piisav tegevusvabadus, et keegi neid väga ei kontrolliks, suunaks jne. Tundub, et nad väga ei tunnista juhi pädevust, nad
Sõltumata pöördumise motiividest võib sisemist kriisi pidada pöördumise kaasnähteks. Teatud otsing, sisemine segipaisatus, (usuliste) väärtuste ja arusaamade kriis on üks võimalikke teid Jumala juurde. Kriis on pöördumise tarvilikuks, ent mitte piisavaks tingimuseks. Mitte iga usuline otsing ei vii identiteedi teisenemisele Jumalaga kohtumise kaudu. Üheks põhjuseks, mis viib pöördumiskogemuseni, on eksistentsiaalse süü, enda Jumalast lahutatuse tunnetamine. See tekib ennekõike vastavas teoloogilises kontekstis, kus inimene on eelnevalt teadlik Jumala poolt esitatavatest moraalsetest standarditest. Süüst vabanemine toimub jumaliku andestuse vastuvõtmise, Jumala heatahtlikkuse jaatamise kaudu. Niisugune pöördumine on otseselt usuline kogemus, mis omab järgnevale elule püsivat tähendust. Usuline kriis kui usulise arengu tingimus
Linnakultuur on modernne ja linlik.1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted. 2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse. 3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega 12
Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri. Kas filosoofial on ajatu/igavene loomus või teatud normatiivsed etalonid, millega võrrelda tekste, kas tegemist siis filosoofiaga või mitte
Samuti rääkis ta plaanist tuua sisse 150 000 immigranti kaevanduse tarvis. Järgmisena oli Lennart Merit näha tegutsemas loomeliitude pleenumil, mis toimus 1.2. aprillil 1988. aastal Toompeal. Loomeliitude pleenumit peetakse omamoodi Eesti taasiseseisvumise nurgakiviks. Heinz Valk kommenteeris pleenumit järgmiselt: ,,See päev oli ikkagi esimene niisugune kõva litakas, mis Eestis nõukogude võimule, komparteile ja KGB-le anti avalikult". Meri esitas pleenumil kõnetoolis eksistentsiaalse küsimuse ,,Kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu läheme?" ning tõstatas migratsiooniküsimuse, rahvuse kestmajäämise ning tulevikuprobleemid. Teet Kallas meenutas: "Need kaks päeva olid lihtsate ja selgete tõdede väljaütlemise päevad. Nii konkreetselt ja jõuliselt polnud seda Eesti NSV-s veel kunagi tehtud." Pärast seda viis Lennart Meri tee juba Rahvarinde ja Eesti Kongressi ridadesse. 23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine. Selle juhatusse valiti ka Lennart Meri. Eesti
muusikakeskustes nagu Viin. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt tänapäeva ühiskonnas kõige maksujõulisemad kihid, kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse soiciety riismetega. Kuigi reaalsuses ei ole põhjust kõnelda nende teravast eristumisest. Subjektiivsusele vaatamata käsitleb suurem osa Adorno kirjutistest küsimust, mis muusika olemuse mõistmise seisukohalt on eksistentsiaalse tähtsusega - muusika suhet ühiskonnaga. Adorno liigitab süvamuusika kuulajat seitsmeks:1)ekspert-annab enesele igal hetkel aru, sellest mis ta kuuleb, peamiselt kõik profesionaalsed muusikud;2)hea kuulaja-suhe muusikasse on sarnane inimese suhtega oma emakeelde, mida vallatakse ilma oluliste teadmisteta drammatikast ja süntaksist. Tänapäeval jääb järjest vähemaks, 19.saj kultuuris oli rohkem ja
Linnakultuur on modernne ja linlik. 1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted. 2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse. 3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus
tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus eksistentsiaalse ebakindluse tunne. Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab inimestel jõuda tõeni. Takistab ka see, et keegi teine ei ole võimeline indiviidile samalaadselt mõtlema. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana, sest tema sõnul suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents on enda olemasolu teadvustamine ning enda olemasolu tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis teda ei eksisteeri. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist. Suurim
üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust individuaalse inimese vastu. Kierkegaardi loetakse eksistentsiaalse filosoofia rajajaks, kuid see on religioosne eksistentsiaalsus. Eksistentsialism -- filosoofia suund, mis läheneb inimesele lähtudes subjektiivsest maailmast ja tema olemisest selles maailmas. Selleks, et inimene oleks kõlbeline, peab tal olema õigus valida. Valik on sügavalt isiklik. Valik on eksistentsiaalne. Valikul inimene lähtub oma isiklikust tunnetusest. Valiku hetkel on inimene üksi. Üksindus toob kaasa hirmud, mis ilmnevad nn. piirsituatsioonides.
suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui sõltumatust ja autonoomsest subjektist. XX sajandil on inimkonna ette kerkinud probleem üksikisiku olemisest maailmas, tema totaalsest vastutusest. Maailmas toimuva ülekohtu eest ei saa vastutust kellelegi teisele panna
Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan. Ahmisin süzeed, romaani seikluslikku pealispinda ja ekslesin vaaraode, preestrite, kuningate, tapluste ja orgiate, riikide ja rahvaste ning nende kommete rägastikus, mis jäigi lõpuks tabamatuks. Nüüd, täpsemalt sellesse romaani end sisse lugedes avastan aga, kui sügavale ulatuvad eksistentsiaalse elutunnetuse juured. Õpikutes eksistentsifilosoofia hälliks peetud varase kristluse eelmänguks tuleb pidada ainujumala Atoni kummardamist poolteist tuhat aastat enne Kristuse sündi. Mulle meeldib see, et üldiselt on teos kirjutatus lihtsas ja otseses proosavormis, kuid esineb ka osaliselt luule ja retoorikavormi. Seda on tehtud just parema kirjeldamise huvides. Sõnavara on suur, kordamisi ei ole eriti kasutatud ning valik tundub olevat kaalutletult tehtud, leides
Erinevalt tavapärastest klišeelikest lapsepõlve kirjeldustest, on Juhanit kirjeldatud kui „halba last“. Teine oluline teema on aeg ise – unustamine jm. Ta ei räägi tolleaegsest poliitikast ja traumadest (1950ndad). See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled
Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks.
mõnes muus valdkonnas. Ülikool: ametialaste teadmiste omandamine, mitte tarkuse taotlemine 4. ,,Lõplik" vastus Lõplikke vastuseid filosoofias ei ole!! Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Siiski ei ole need teaduslikud käsitlused, sest teadlik käsitlus eeldab ammendavat vastust, filosoofias neid aga ei leidu. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades. Filosoofia ei ole teadmiste valdkond, vaid küsimise sündmus, olukord ise.
Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt
3) Süsteemi õigustamine:.Kui ühiskonnas valitseb teatav ebavõrdsus, siis võivad kõrgema staatusega grupid õigustada oma tegevust seeläbi, et stigmatiseeritakse madalama staatusega gruppe. See annab võimaluse õigustada oma privileege ja seda, et antud süsteem on õiglane. 4) Hirmu ohjamine: Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. 48. MEESTE JA NAISTE PSÜHHOLOOGILISED ERINEVUSED Meeste ja naiste erinevustel võib olla nii bioloogiline kui ka sotsiaalne taust. Antud käsitluses on vaatluse alla võetud meeste ja naiste psühholoogilised erinevused. Rõhutatud on sooliste erinevuste juures sotsiaalseid aspekte. Ehkki soo piires võib olla väga suuri erinevusi võib üldplaanis siiski väita, et meestel kujuneb välja sõltumatu mina konstrukt, naistel aga vastastikku sõltuv mina konstrukt. Nii
Kui ühiskonnas valitseb teatav ebavõrdsus, siis võivad kõrgema staatusega grupid õigustada oma tegevust seeläbi, et stigmatiseeritakse madalama staatusega gruppe. See annab võimaluse õigustada oma privileege ja seda, et antud süsteem on õiglane. 4)Hirmu ohjamine Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. (Solomon, Greenberg & Pyszynski 1991). Meeste ja naiste psühholoogilised erinevused Meeste ja naiste erinevused: Meeste ja naiste erinevustel võib olla nii bioloogiline kui ka sotsiaalne taust. Antud käsitluses on vaatluse alla võetud meeste ja naiste psühholoogilised erinevused. Susan E. Cross and Laura Madson (1997. Models of the Self: Self-Construals and Gender. Psychological Bulletin, 1997, Vol. 122, No. 1, 5-37
-) Inimeseks olemine tähendab veel-mitte-olemist (Noch-nicht-Sein), määratlematut võimalust. Kartus avab mulle selle "mitte-olemise". Kartus ilmutab mulle, et olen vaid palja võimalusena ja et ma kannan vastutust selle võimaluse teostamise eest täielikus üksinduses. See on pidev mure, mis on antud koos inimeseksolemisega. -) Kartus on niisiis positiivselt hinnatav. See on eksistentsiaalne põhimeeleolu, mis teeb inimesele selgeks, et ta on vana ja iseenda eest vastutav. -) Eksistentsiaalse põhihäälestatuse juurde ei kuulu mitte ainult kartus vaid ka südametunnistus ja süütunne, mis inimest vastandavad tema enda olemisvõimalustega ja murega. * Mure Asjade muretsemisel ja kaasinimeste eest muretsemisel on tegelikult tegemist kartusest tekkinud vastutusega omaenese olemasolu pärast. Mure on niisiis olemasoleva oleva olemine. * Kõige tõelisem ja hoolimatum võimalus on surra. Võiks öelda: Asi ei saa surra, isegi
ja tekst räägib Estonia teatri sündimisest ja loost. Kivirähk suhtub oma tegelastesse äärmiselt suure empaatia ja poolehoiuga. Muidugi juhtub seal naljakaid asju, kuid siin on huumor mahe, meeldiv ja malbe. ,,Rehepapp" Kui huumor selles raamatus on ennast ammendanud ja kui sellest mõnevõrra läbi näha, siis võib sealt esile tulla ka kurb ja sünge tasand, see tõsisem ja iroonilisem sõnum. Seda moto võiks leida lehekülgedelt 105 106, kus on tegemist selgelt eksistentsiaalse situatsiooniga. Huumori taga näeme, et tegemist on situatsiooniga, kus inimesed seisavad sõna otseses mõttes silmitsi surmaga. ,,Siga tuli Rehepapi juurde ja ütles naerunäoga" See lõik mingit erilist lootust ei sisenda. Need on eksistentsiaalsed küsimused, mis katku suust kõlavad. See on oluline, et seda ei ütle eestlane eestlasele või sakslane eestlasele, vaid Katk on rahvusülene. Selles tähenduses on ta objektiivne ja mingit objektiivsust see hinnang selle kaudu võiks ka
· lahendamatu olukord ja õnnetu lõpp. Iga lahendus toob õnnetu lõpu, kuid kangelane valib alati sellise tee, mis kahjustab vaid teda ennast, vähemasti kangelane loodab, et see nii on; · värsiline kõne. Need tunnused kehtivad klassikalise tragöödia puhul. 20. sajandil on suur kangelane asendunud väikese inimesega. Antiiktragöödias oli kangelane vastamisi jumaliku seadusega. Kaasajale lähenedes asendub see eksistentsiaalse ja seejärel sotsiaalse situatsiooniga. Tragöödia temaatikast on välja kasvanud eetikas oluline mõiste katarsis. Kaasaegne inimene ei ole võimeline tajuma maailma läbinisti traagilisena ega pole seega võimeline kogema ka katarsist ehk kunstilist puhastumist/purgatooriumi. Aristoteles: tragöödia on tõsise, lõpetatud ja üleva tegevuse jäljendus tegevuse vormist, mis kaastunde ja hirmu kaudu vabastab inimese emotsioonist. Kunstilised emotsioonid
organismi vastuste kohta. Need tõdemused kuuluvad meie ühisteadmisse: me teame neid ning eeldame suheldes, et ka teised neid teavad. Ramsey-Lewise meetod. Kirjutame valuteooria üles järgmiselt: T(M1,…,M3) kus M1,…,M3 on vaimuseisundeid tähistavad terminid. Lihtsuse mõttes eeldame, et S ning seosed temaga kuuluvad kõik teooriasse T. Nüüd asendame need muutujatega (m1,…, m3) ning viime läbi eksistentsiaalse üldistuse. Saame ∃ m1∃ m2∃ m3[T(m1,…, m3)] (Ramsey lause). Valu saame määratleda järgmiselt (valu on asendatud muutujaga m2): S-il on valu =df ∃ m1∃ m2∃ m3[T(m1,…, m3) & S-il on m2] See definitsioon ütleb, et sul on valu parajasti siis, kui leiduvad teatud seisundid, mis on üksteisega ning käitumuslik-füüsikaliste seisunditega seotud teoorias märgitud viisil ning sul on see seisund. Valu on
„Üle vee“ luuletuses on vee-kujund (vesi, lained), luige-kujund (armastus, naine). Armastust ja naiseigatsust toonitatakse kordustega. Igatsuse motiiv, armastuse kadumine ja sellest ilmajäämine, toonitatakse inimeste omavahelist kaugust (üle vee). Eksistentsiaalne äratundmine haakub naise kujuga (valge luik). Liivile on omane sümbolism, mis on ka tema mõju saladus. Tuglase sümbolism toimib naturalismi põhjal. Liivile on omane metsa- kujund. Mets pole ainult hunnik puid, vaid ka eksistentsiaalse mõttega – nt maailmapiir lõpeb metsaga luuletuses „Hommik“. Ahistuse tunne tekib luuletuse „Hommik“ piiranguga, mille loob sõnaga mäesein. Metsa-kujund võib esindada ka ilusaid aegu, positiivseid noote. Liiv mõtiskleb luule mõtte üle, missugune on tema enda looming ja mida arvab sellest ise. „Minu luule“ kannab kahtlust oma loomingu osas, vahelduvaid meeleolusid ja arusaamu enda kirjutatu kohta. Tal on ühel hetkel uhke tunne, teisel aga kahtlused retseptsiooni osas.
kaalukas kui teised kaotused. Pami sõbrad ütlesid: "Ma ei saa aru, miks sa nii rööpast väljas oled. Sa oled ju kogu aeg teadnud, milline su mees on." Seda kuuldes tundis Pam end halvasti. Sõpradel võisid olla head kavatsused, kuid nad kritiseerisid teda. Pole tähtis, kui kaua Pam oma abikaasa vägivaldsust kannatas. Kui illusioon oli purunenud, tekkis depressioon. Teine eksistentsiaalse kaotuse alaliik on oma surelikkuse tajumine. Kahekümneaastane üliõpilane teab, et ta ei ela igavesti, kuid ta ei mõtle sellele. Kuid neljakümneaastane inimene võib seda tõde hoopis teise pilguga vaadata. Vanemate või eakaaslase surm sunnib sageli inimeste oma surelikkust tunnistama. Ja nagu on öelnud rabi Harold Kushner: "Unes ei kummita meid mitte surmahirm, hirm elu lõppemise ees, vaid hirm, et meie elul polnud mingit tähtsust..
võivad kõrgema staatusega grupid õigustada oma tegevust seeläbi, et stigmatiseeritakse madalama staatusega gruppe. See annab võimaluse õigustada oma privileege ja seda, et antud süsteem on õiglane. · Hirmu ohjamine- Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. (Solomon, Greenberg & Pyszynski 1991). 11. Kultuuridevahelised erinevused. Väärtusorientatsioonid G.Hofstede'i järgi Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda. Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work-related values (vt ka Hofstede 1991). · individualism/kollektivism -rühma vs
oma heaolu tähtsustades · Lazaruse arvates on emotsioonides võimalik tuvastada suhete tuumikteemasid, sest emotsioonid on välja kujunenud meie suhetest keskkonnaga, on tunnetuslikud ja sageli kujutavad endast lihtsamate emotsioonide kombinatsioone Suhete tuumikteemad emotsioonides · Lazarus (1994) näeb emotsioonides järgmisi suhete tuumikteemasid: Viha - alandav rünnak minu ja minule kuuluva vastu Ärevus - kokkupuude ebamäärase, eksistentsiaalse ähvardusega Hirm - kokkupuude vahetu, konkreetse ja kõikehõlmava füüsilise ohuga Süütunne - oma moraalse kohuse rikkumise tagajärg Häbi - suutmatus toimida oma egoideaali kohaselt Kurbus - lõpliku kaotuse kogemine Kadedus - kellegi teise omandi ihaldamine Armukadedus - vimm kolmanda osapoole vastu teise isiku kiindumuse kaotamise või ohustamise tõttu Vastikus - seedimatu objekti sissevõtmine (metafoorselt ka vastuvõtmatu idee omaksvõtt) või sellele liiga lähedal olek
siis ei ole vajalikuks peetud hüpoteeside püstitamist, kui antud töö teema puhul kunstlikku ning tarbetut. Töö käigus üles kerkivad küsimused saavad vastuse antud peatüki raames või võrdlusel teistes peatükkides käsitletavate teemadega. Miks on vaja leida vastus probleemile, kas tavapärane kristlik käsitlus on piisav või on Jung suutnud seda täiendada? Vastus on vajalik seetõttu, et tegemist on ikkagi mingil viisil pea iga inimest puudutava eksistentsiaalse küsimusega ning selles on suurem selgus tarvilik. Igavikulisi probleeme ei ole võimalik lõpuni lahti mõtestada, kuid me peaks püüdlema koherentsema, adekvaatsema ning üksikasjalikuma käsitlusviisi poole. Töö eesmärk on seega siis kirjeldada Jungi käsitlusi, mis seonduvad hea ja kurja temaatikaga. Miks valida Jung? Üheks oluliseks põhjuseks on tema mõjukus, sest läbi aastakümnete on teda lugenud ja temaga arvestanud paljude erialade intellektuaalid
annaabi.ee 
