Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia 1. loengu vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid teadmise tüüpe on olemas?
  • Mis sisaldub sõnas filosoofia?
  • Kuidas filosoofiaga alustada?
  • Miks ma olen mis ma siin teen?
  • Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?
  • Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
    Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega.
    Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi.
    Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast.
    Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta:
    • Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad.
    • Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteeri ka meist eraldi, selleks et need asjad olemas oleks on vaja inimese teadust.
    • Asjad mis ei muutu ja on eraldi- on inimesest sõltumatud ja ei teisene. Tõe ja ilu jne printsiibid kuna see on võimatu, et inimene on need ise välja mõelnud ja see seetõttu eksisteerivad need eraldi.

    Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos –sõber armuke ja sõna sophia- tarkus, filosoofia ja o tarkusearmastus.
    Sofia käib teoreetilise teadmise alla.
    2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
    Peetakse silmas terviklikkuse ideaali , kõik teadmised on õiges proportsioonis koos, nii et see muudab meie hinge selliselt et meie elu tänu nendele teadmistele on parem siis kui meil neid teadmisi ei ole.
    Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia , anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud ( matemaatika )- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad
    Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine.
    Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest.
    3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
    Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub.
    Aristoteles - filosoofia algab imestusest
    Descartes - radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust.
     4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
    On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan , tundub mulle ikkagi võõras.
    Camus - omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse.
    Heidegger - - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen?
     5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
    Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole.
    Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene , ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada.
     6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
    Isegi kui mul aeg- ajalt on sellised meeleolud, siis mul on targematki teha. Et on selge mida on vaja elus peale hakata ja selline alamtooni kuulamine oma olemus ei olegi tähtis. (tüüpiline vastus). Küsimus on selles kas ekstensialistid eiravad neid küsimusi või neil selliseid küsimusi tegelikult ei ole ja filosoofid piinavad end probleemidega mille nad on enda jaoks ise välja mõelnud ja ise loonud.
    Ma arvan, et igal inimesel on meeleolud kuid neid eiratakse, kardetakse enda sisse vaadata ja siis tuuakse vabandus , et on paremadki teha.
  • Filosoofia 1-loengu vastused #1 Filosoofia 1-loengu vastused #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor killu Õppematerjali autor
    1. loengu vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus filosoofiasse
    6
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus)

    Sissejuhatus filosoofiasse
    Filosoofia 1 loeng
    2
    odt

    Filosoofia 1.loeng

    1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov- poieetiline teadmine. Võimaldab midagi tekitada, ära teha. Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada

    Filosoofia
    Filosoofia 1-loeng
    2
    docx

    Filosoofia 1. loeng

    1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika

    Filosoofia
    Loeng1-küsimused ja vastused loengu kohta
    4
    odt

    Loeng1, küsimused ja vastused loengu kohta

    Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

    Filosoofia
    Sissejuhatus filosoofiasse Vastused Camus Pascal Cioran Nietzsch
    4
    rtf

    Sissejuhatus filosoofiasse.Vastused Camus,Pascal,Cioran,Nietz sch

    1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine ­ sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?

    Filosoofia
    Kordamine filosoofia eksamiks
    15
    docx

    Kordamine filosoofia eksamiks

    Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos ­sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2

    Filosoofia
    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
    42
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

    Sissejuhatus filosoofiasse
    Sissejuhatus filosoofiasse
    13
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

    Sissejuhatus filosoofiasse




    Kommentaarid (2)

    totoshka profiilipilt
    19:20 01-12-2012
    mariks profiilipilt
    mariks: hea
    04:24 06-11-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun