Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule (0)

Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule
Itaalia teadlased on jõudnud mitmete katsete tulemusena arusaamiseni, et ülesöömine pole kahjulik mitte üksnes kehale, vaid ka vaimule, soodustades aju vananemist .
Vähem söömine aitab lülitada tööle aga molekuli, mis aitab ajul noorena püsida, vahendabERR teadusportaal.
Molekul nimega CREB1 kannab hoolt mälu ja õppimisvõime eest, samuti kontrollib see ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes . 
Itaallaste katsest ilmnes , et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest.
https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii-kehale-kui-vaimule
http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist
Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne liigsöömine  ehk KMP söömishäire , tuntud ka nimetuse all  toidusõltuvus , on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud ) ja toituvussõltuvusmudel.

Põhjused

KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole, millal iganes tunneb, et peab end tujust ära olles lohutama. Aja jooksul kinnitub tunnetus ajutegevuses ning õpitakse selgeks harjumus, et toit aitab leida lohutust.

Iseloomulikud tunnused

Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis– või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Sageli võidakse tunda end hullunu või kontrolli kaotanuna, reeglina pärast seda, kui ollakse ka pärast normaalse ja mugava täiskõhutunde saavutamist ahnelt edasi söönud .
KMP ülesööjad tunnevad end võimetuna ning ei suuda saavutada kontrolli toidu koguse ning söömissageduse üle. Nad võivad tunda, et ei suuda lõpetada söömist, söövad väga kiiresti ka siis kui ei ole näljased, sagedasti einestavad üksi või näksivad päeva jooksul vahet pidamata.
Lisaks õgimishoogudele kipuvad kompulsiivse toitumishäire all kannatajad päeva jooksul kontrollimatult vahepalasid näksima. Kokkuvõttes tarbitakse suurel hulgal  kaloreid , isegi kui ühe näksimiskorra kalorsus on väike.

Tagajärjed

Kompulsiivne ülesöömine viib väga sagedastel juhtudel kaalutõusu ning rasvumiseni, kuid mitte tingimata kõik ülekaalulised ei kannata seevastu söömishoogude all.
Ravimata kompulsiivne söömishäire võib viia tõsiste meditsiiniliste häireteni, sh kõrge kolestorooli tase, mao ning  seedeelundkonna  haigused, diabeet , südamehaigused ,kõrgvererõhutõbi, une apnea või sügav depressioon . Pikaajalise põdemisel esinevad kõrvalnähtudena veel neeruhaigused,  liigesepõletik , luude hõrenemine ning rabandus.

Sümptomid

• Rohke ülesöömine, kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane
  
• Söömisel pidama mittesaamine, „kui läks trumm, mingu pulgad“ efekt
  
• Nälg tekib ootamatult ning vajab kohest rahuldamist
  
• Ootamatu nälg ei leevene kuni 15 min ootamisega ning jääb kummitama, kuni on rahuldatud
  
• Ootamatu nälg ei ole ühekordne harv isu, vaid esineb sagedasti ja/või üha tihedamini
  
• Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt
  
• Süües pidevalt teatud ahvatlevaid toite või nende peale ebatavalisest sagedam mõtlemine
  
• Tahtmine süüa midagi eriti „ patust“ ning järele anda ebatervislikele toitudele (sageli toiduainele, millest on mingil perioodil teadlikult eemale hoitud ( maiustused , šokolaad, sefiir , saiakesed)
  
• Murdumisetunne, millele järgneb rohke õgimine ning mõne minuti möödudes sügav kahtsus ning ebamugavustunne ülesöömisest tingitud raskustunde näol
  
• Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine
  
• Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine
  
• Pidev mõtlemine kehakaalust, mis suurendab omakorda stressi ning võib viia uutele õgimishoogudele
  
• Depressioon või tujude kõikumine
  
• Teadvustamine , et söömisharjumus on ebanormaalse talitusega
  
• Nauditakse toidu koostist, lõhna, maitset , tekstuuri jms. suus olles ja söömise ajal
  
• Kiire kaalutõus või järsk rasvumine
  
• Märkimisväärselt kahanenud liikumisvõime tänu kaalutõusule
  
• Sage kehakaalu kõikumine
  
• Eemaldumine erinevatest tegevustest või nende ärajätmine, kas piinlikkustundest oma kehakaalu pärast või emotsionaalsest tahtmatusest
  
• Sagedased varasemad rohked ebaõnnestunud dieedid
  
• Vähene söömine avalikes kohtades teiste ees, säilitades siiski suurt kehakalu
  
• Väga madal enesehinnang ning vajadus rohkemate ja rohkemate koguste järele
  

Ravi ja abi

Kompulsiivset ülesöömist ravitakse nõustamise ja teraapiaga. Keskmiselt 80 % kannatajatest, kes saavad professionaalset abi, paranevad täielikult või neil vähenevad sümptomid väga suurel määral. Gregg Jantzi sõnul (The Center for Counseling and Health Resources in Edmonds) on vähem kui 2% põdejatest, kes samal ajal kannatavad eluohtliku rasvumise all, raskelt ravitavad või neid ei suudeta üldse ravida. Paljud söömishäired usutakse saavat alguse emotsionaalsest probleemiallikast, mida oleks tarvis lahendada, et saavutada pikaajalised tulemused ning tervislik suhe toiduga.
Kompulsiivne ülesöömine nagu ka  anorexia nervosa on tõsine haigus ning võib viia surmani. Siiski saab sellest edukalt vabaneda raviga, mis peaks sisaldama vestlusi , teraapiaid, meditsiinilist ja toitumisalast nõustamist. Ravi üheks võimaluseks on ka "12 sammu programmid", mis on kujundatud ja välja töötatud spetsiaalselt söömishäirete all kannatavatele isikutele.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kompulsiivne_toitumishäire

Aili Tamming : ülesöömine on enamasti millegi sümptom

Jõulud ja aastavahetus seostuvad sageli liigsöömisega, mis põhjustab palju ebamugavust. Keha ja Meele Teraapiakeskuse nõustaja -psühhoterapeut Aili Tammingu sõnul on ülesöömine enamasti millegi sümptom.
Üks asi on jõulude ajal liiga palju toitu sisse ajada, hoopis tõsisem on probleem, kui seda juhtub pidevalt. Liigsöömise kõige sagedamini esinevateks põhjusteks on stress kui kohanemise reaktsioon , ütles Tamming.
«Ehk siis ülesöömine kui vahend toimetulekuks erinevate eluliste sündmustega. Me sööme enamasti selleks, et täita midagi enese sees. Süües rohkem, kui füüsiliseks ja eksistentsiaalse nälja kustutamiseks vaja, ja hetkedel, kui meil pole nälga, täidame mingeid tundeid enda sees. Sööme, et mitte tunda või siis leevendada kurbust , valu, üksindust jne.»
Söömishäiretega inimestel on sageli madal enesehinnang
Inimestel, kes on silmitsi erinevate söömishäiretega, on sageli madal enesehinnang ja rahulolematus iseendaga . Tammingu sõnul ei pea tegelema mitte liigse söömisega, vaid selle tegevuseni viinud põhjustega.
«Kui inimene soovib midagi muuta oma söömisharjumuste ja toidu kogustes , tuleb järgida inimese impulssi ehk tegutsemistahet ja seda toetada ning julgustada,» sõnas nõustaja. « Impulss , mille inimene tahab suunata toidu aktiivselt manustamiselt väljapoole, võiks olla suunatud algse emotsiooni rahuldamisele.»
Söömisharjumuste muutmisel on olulised kaks tasandit - psühhiline ja füsioloogiline .
«Kui me hakkame muutma mõtete ja tunnete tasandil oma söömisharjumusi, vajab ka keha füsioloogilist toetamist, mis aitaks tal kohaneda. Abiks selles valdkonnas on meditsiinilised ja toitumisterapeutilised teadmised!»
Kombineerides psühhoteraapiat ja toitumisteraapiat võib saavutada väga häid tulemusi nii toitumisharjumiste muutmisel kui ka kehakaalu langetamisel. Hea füüsiline ja emotsionaalne enesetunne kaasneb sellega kindlasti ja seeläbi suureneb ka enesekindlus saavutatud muudatustest, selgitas Aili.
Jõulud ja aastavahetus kui suured söömispühad
Jõulud ja aastavahetus on eestlaste jaoks olnud pühad, mis seostuvad koduse olemise ja toitudest lookas lauaga. «Süüakse tõesti palju ja enamasti rohkem, kui vaja,» nõustus psühhoterapeut. Selleks, et end pühade ajal meeldivamalt tunda ja liigse söömise pärast enda peale mitte liiga pahaseks saada, tuleks Tammingu sõnul jätta meelde paar asja.
«Lepi endaga teadlikult kokku, et naudid pühadeaega täiega! Nii saad endale süümepiinadeta lubada just seda, mida tahad ja palju soovid. Põdemisest, enesesüüdistamisest ja muudest materdavatest mõtetest võta puhkus,» soovitas ta.
Teiseks nõuandeks on pühadeaja määratlus . «Näiteks minu pühad kestavad 17. detsembrist kolmanda jaanuarini,» tõi naine näite. Nii teab ta, et sel ajal võtab ta kõike rahulikumalt ega riidle endaga. Kui pühade aeg läbi saab, siis tuleks oma söömis -, liikumis- ja muud harjumused viia tagasi pühade-eelsesse rütmi.
Kuidas nautida nõnda, et kehal väga raske ja paha poleks?
«Kui sul on paha olla, siis teadvusta, kas tegu on emotsionaalse või füsioloogilise kehva enesetundega. Emotsionaalse osaga saad tegeleda, muutes oma mõtteid ja suhtumist , võttes asju nii, nagu need on,» õpetas psühhoterapeut.
Füsioloogiline paha olek nõuab aga teisi meetmeid. Kasuks tuleb liikumine, teadlik toiduainete kombineerimine või siis toitainetega kehva enesetunde tasakaalustamine . «Parim on muidugi ennetamine ja mõõdukus.»
Nõuanded, mida peaks jälgima:
• Enne rasvase ja praetud toitu söömist on kasulik süüa ananassi, apelsini, greipi, jõhvikaid, maasikaid, mustsõstraid, sidrunit ja toorest hapukapsast.
• Söö aeglasemalt ja vähem.
• Tõsta taldrikule vähem. Juurde saab alati võtta.
• Mälu toitu kauem. Süljes on seedimisele vajalike ensüüme, mis hõlbustavad hilisemat seedeprotsessi. Ideaalis peaksime mäluma ühte suutäit kuni 36 korda. Kui saaksime hakkama 10-15 korraga, oleks ka juba päris hea.
• Kasulik on juua keefirit või punast veini, sest need sisaldavad vajalikke seedimist soodustavaid aineid.
• Tea, et täiskõhutunne jõuab hiljem pärale ehk siis umbes 15 minutit pärast söömist.
• Pea söömise ajal pause, et keha saaks puhata ja tekitada ruumi uuele toidukogusele.
• Kõhugaase tekitavad toidud on oad- herned , pea-, spargel -, lill-, rooskapsas , sibulad, banaanid , aprikoosid, redised jne. Kasulik on juua hapupiima või süüa jogurtit, sest need tasakaalustavad kõhu ja soolestiku baktereid ning vähendavad gaaside tekkimist.
• Papaia ja mango aitavad seedida valgurikkaid toite nagu linnu- ja loomaliha .
• Ananassi ja maasikate söömine pühadejärgsel ajal tuleb kasuks. Viinamarjad ja arbuus aitavad üleliigse organismist välja uhada.

http://naine24.postimees.ee/681958/aili-tamming-ulesoomine-on-enamasti-millegi-sumpto m