Külm Sõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

SISKORD..............................................................................................2

KÜLMA SÕJA MÕISTE………………………………………3

KÜLMA SÕJA ALGUS………………………………………..4

Külma sõja kujunemine……………………………………...5

Külm sõda tõi endaga kaasa………………………………….5

Berliini blokaad ……………………………………………....6

Külma sõja lõpp……………………………………………...7
LISAD………………………………………………………………...9

KÜLMA SÕJA MÕISTE
Mõiste „külm sõda” võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947.a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid. 1
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi – Ameerika Ühendriikide (USA) ja Nõukogude Liidu (NL) – vastasseisu pärast Teist maailmasõda.
USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine , kriiside , konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast sõjast hoidis mõlemaid pooli tagasi hirm tuumasõja ees, mis oleks hävitanud ühtemoodi nii mõlemad sõdivad pooled kui ka kogu ülejäänud inimkonna (1945 Jalta – 1989 Malta) 2

KÜLMA SÕJA ALGUS
Külm sõda algas vahetult pärast II maailmasõda, kui tekkis tugev vastasseis endiste liitlaste –Lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel. Külma sõja ajal eraldas Ida Läänest raudne eesriie , kõik sõjalis-kaitselise tähtsusega seotu oli mõlemal pool ülimalt salastatud. Vaid väga piiratud hulgal inimestest oli ülevaade „omade“ relvadest , strateegiast, taktikast, militaarrajatistest ja muust säärasest. Teise osapoole kohta püüdsid aga spionaažiga tegelevad institutsioonid igal võimalikul viisil teavet koguda.
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda võitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. • Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 3
Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.
1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks . Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.
Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud , koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.4
2.1 Külma sõja kujunemine
Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid , massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku.
9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus.
Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 5
Lääneriigid – lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele – ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel – külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid „ raudse eesriide” taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 6

Külm sõda tõi endaga kaasa
Külma sõja lõpp tõi aga endaga kaasa uued võimalused ja ootused ning Euroopa hakkas taas erineva julgeolekuidentiteediga piirkondadeks jagunema . Külma sõja lõpp sundis ümber hindama julgeolekualase koostöö põhimõtteid nii Euroopas kui ka Atlandi-üleselt ning muutis küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated.
Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus , illegaalne migratsioon , keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne.
Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma juurdumiseks, mille põhiülesandeks oli luua julgeolekut koostöö ja normatiivsete põhiväärtuste kaudu.
Läänemere regiooni tähtsus Euroopa julgeoleku seisukohast suurenes pärast külma sõja lõppu, kui taasavanesid võimalused piirkondlikuks koostööks Balti riikidega.
Pärast külma sõja lõppu loodi arvukalt mitmesuguseid koostöömehhanisme ja -struktuure, et toetada Balti riikide demokraatlikku arengut. Üheks olulisimaks neist oli 1992. aastal loodud poliitiline foorum , Läänemeremaade Nõukogu, mille eesmärgiks oli koordineerida Põhjala ja Balti riikide vahelist majandusalast, keskkonnaalast, piiriülest ja kodanikuühiskonda toetavat koostööd. Julgeolekuaspekti loodud koostööfoorum ei puudutanud.7
2.3. Berliini blokaad
Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuuri rezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus ) Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud . Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks8
2.4. Külma sõja lõpp
Külma sõja lõpetas Gorbatšov. Kõige olulisem oli, et peasekretär ütles lahti senisest Nõukogude arusaamast, et vägivald, mida rakendatakse kommunistliku utoopia elluviimiseks, on igal juhul õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, sest kogu NSV Liit ühes selle „välise impeeriumiga“ Euroopas ( idablokk ) oli üles ehitatud terrorile. Teiseks oluliseks faktoriks oli tõdemus, et sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud ning Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. 9
Aastal 1980, Külm sõda jõudis dramaatilise lõpuni. Riik oli majandusega raudse eesriide taga hädas. Venemaal oli pikk rida inimesi, kes ootasid, et osta toitu. Neil pidid olema kupongid valitsuse jaoks selleks, et osta sokke. Mõned ajaloolased usuvad, et triljoneid dollareid, et nii
USA ja NSVL-s oldud tuumarelvade ja tavaliste armeed oli põhjustanud probleeme Venemaal. Seal oli ka palju nõudlusi vabaduse elanike raudse eesriide taga.10
Külma Sõja lõpp tõi mitmetes KIE siirderiikides kaasa kõrge konfliktiohu, põhjustatuna siseriiklikes teguritest või suhetest naaberriikidega. Kõrgendatud konfliktiohu maandamiseks pakuti euro-atlandi partnerluse raames välja erinevaid skeeme, mis oma olemuselt olid paljuski vastandlikud: näiteks konditsionaalsuse ja suveräänsuse jagamise mudel Euroopa Liidu poolt ja kriisireguleerimisjõud NATO ja WEU poolt ning mitmete riikide vaatlemine Venemaa mõjutsooni ja reguleerimisalale kuuluvatena.
10 aastat hiljem on sama erinevad olnud ka tulemused konfliktiennetamisel, ühte äärmusesse jäävad Gruusia ja Makedoonia , kus riik kaotas ühel hetkel kontrolli oma territooriumil toimuva üle ja skaala otsa Eesti, kus kokkupõrkeid ja konfliktiilminguid ei olnud.11
Euroopa vajab endiselt relvajõude edukaks suhtlemiseks välismaailmaga. Euroopa võib olla jõudnud paradiisi , aga ülejäänud maailm on ikka veel ohtlik paik. Nagu tihtipeale täheldatud, võis külma sõja lõpp tähendada Euroopat varitseva eksistentsiaalse ohu lõppu, aga ühtlasi tähendas see ka selle iseäraliku süsteemse stabiilsuse lõppu, mille külm sõda oli kaasa toonud nii Euroopale kui ka maailmale laiemalt. Euroopa lävepakule ilmus terve hulk väiksemaid ohte . Peagi selgus, et sõjaväest loobumise ja rahudividendidel olesklemise asemel tuleb meil oma sõjaväed ümber kujundada ning valmistada ette meie julgeoleku “uute” ohtude käsitlemiseks. Robert Cooper on märkinud oma meisterlikus uurimuses tänapäeva maailma olukorra kohta, et “kokkupuudetes vanamoelisemat liiki riikidega väljaspool postmodernse piire peavad eurooplased tagasi pöörduma varasema ajastu karmimate meetodite juurde – jõud, ennetav rünnak, pettus, mida iganes läheb vaja nende jaoks, kes ikka veel elavad üheksateistkümnenda sajandi maailmas, kus iga riik peab ise toime tulema . 12
LISAD
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html
http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781
http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513
http://www.hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.ht m
http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K%C3%BClm_s%C3%B5da_ja_Eesti/
NATO JA LÄÄNEMERE JULGEOLEKUKESKKONNA MUUTUMINE; Riina Kaljurand
http://www.hot.ee/s/sober3/doktriin.html
http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/10/viljar_veebel.ht m
http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10572
http://www.nebraskastudies.org/1000/frameset_reset.html?http://www.nebraskastudies.org/1000/stories/1001_0140.html
http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rahu-teenistuses-kaitsekusimused-euroopa-liidus/
1 http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781
2 http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html
3 http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513
4 http://www.hot.ee/etsiam/k%FClms%F5da.html
5 http://www.hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.ht m
6 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K%C3%BClm_s%C3%B5da_ja_Eesti/
7 NATO JA LÄÄNEMERE JULGEOLEKUKESKKONNA MUUTUMINE; Riina Kaljurand
8 http://www.hot.ee/s/sober3/doktriin.html
9 http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10572
10 http://www.nebraskastudies.org/1000/frameset_reset.html?http://www.nebraskastudies.org/1000/stories/1001_0140.html
11 http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/10/viljar_veebel.ht m
12 http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rahu-teenistuses-kaitsekusimused-euroopa-liidus/

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

StinaOlen Õppematerjali autor

KÜLMA SÕJA MÕISTEKÜLMA SÕJA ALGUSKülma sõja kujunemineKülm sõda tõi endaga kaasaBerliini blokaadKülma sõja lõpp

külm sõda berliini blokaad ajalugu sõda külm

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda.........................................................................

Ajalugu

doc

Külm sõda

vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8). 3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE

Ajalugu

docx

Külm Sõda

üheskoos Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu. Sõja lõppedes väljusid võitjatena USA, Inglismaa, Prantsusmaa ning NSV Liit, kuid võitjate ühisleer peagi lagunes. Ameerika Ühendriikidest ja NSV Liidust said rivaalid ning lõpuks ka vaenlased. Nende vastasseisu hakati nimetama Külmaks sõjaks, kus rivaalide vaheline võitlus ei kaasanud endaga armeed, vaid võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Külm sõda oli kõikehaarav poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia - kommunismi ja demokraatia vahel. Võideldi kõikidel elualadel. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider, teisel pool seisis aga Nõukogude Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud.

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. a) Dateering - 1948-1980ndate lõpp b) Külma sõja 2 poolt - Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest.

Ajalugu

doc

Külm sõda

idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd

Ajalugu

doc

Üliriigid

Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952

Ajalugu

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja- Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal

Ajalugu

doc

ENSV (1945-1953)

Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed..................................................................

20. sajandi euroopa ajalugu

Rohkem sarnaseid