Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis (0)

Inimõiguseid aluseks võtva  noorsootöö   vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis
Arutlus
Juhendaja :
Tallinn

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis 3
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ning seepärast on vaja erinevatel eluetappidel neid korduvalt teadvustada. Praktika näitab, et inimesed ei tea, millised on nende õigused. Seega ei mõisteta inimõiguste tähendust ega nende sisu. On kujunenud illusioon, et inimõigused on midagi kauget ja eemalseisvat ega tajuta, et need õigused puudutavad iga ühte.
Õppijale või noorele tihtipeale ei anta vabadust vastutada, ning juhul, kui tema inimõigused satuvad ohtu, rakendub taas harjumuspärane käitumine: ta ootab vastutust kelleltki teiselt. Inimõigused ja vastutus käivad käsikäes – inimõiguste teadvustamine loob vastutust. Vastutusest loobumisega jäetakse kasutamata isiklikud ressursid , millega kokkuvõttes raiskame ka niisuguse väikese riigi kui Eesti inimressursse ega saa rääkida ühiskonna jätkusuutlikust arengust.
Noorsootöö, mis on tihti vabatahtlik ja kogukonnapõhine olemus tähendab seda, et noorsootöötajatel ja noorteühingutel on teistega võrreldes paremad võimalused noorteni jõuda. Teatud eas, kui noorel tekivad liidrid väljaspool kodu, võib just noorsootöötaja olla eeskujuks ja noort mõjutada. (Rootsmann, 2007)
Noorsootöö on mingil määral noorte inimõiguste tagaja. Kuid vaid üks osa sellest.

1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis

Kaasaegse noorsootöö määratlustes on esikohal noorte isiksuse, individuaalsuse toetamine , eneseteostuseks keskkonna ja/või eelduste loomine. Mõistagi on aga noorsootöö valdkonnal lisaks ka üldisem, ühiskonna toimimist ja jätkusuutlikkust puudutav väärtus. Noorsootööle asetatavaid ootusi sõnastatakse riigi tasandil erinevates suunisdokumentides, Eesti puhul nt noorsootöö strateegias :
„Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorralduses, innustab noori võtma vastutust ja tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.“ (noorsootöö strateegia 2006, 21).
Noorekeskse sõnastuse tagant aimub siin ootusi küpsele ühiskonnaliikmele. Varasemad käsitlused on näidanud, et üha tugevamini on noorsootöö fookuses noorsootöö eksistentsiaalse õigustusena noorte toimetulek tööturul. Noorsootöö põhiväärtuste seisukohast ei väärtustata noorust kui iseseisvat , aktiivset eluperioodi (mis on olnud üks noorsootöö erisusi võrreldes formaalharidussüsteemiga), vaid seda defineeritakse kui valmistumist täiskasvanueluks. Tihti ollakse seisukohal, et tööturule astumiseks ettevalmistamise eesmärk toetab väärtuste tasandil noore taasmuutumist noorsootöö objektiks selle asemel, et olla noorsootöö subjekt . Seda suhtumist võib pehmendada eesmärgi saavutamiseks valitava metoodika kaudu, kuid ideoloogia seisukohast asi ei muutu – treenides tööturuvalmidust võtame parternalistliku hoiaku, mis vastandub noorte tajumisele enesest ja oma arengust teadliku partnerina.
Tööturuvalmiduse loomise, vaba aja sisustamise ja probleemkäitumise ennetamise kõrval või asemel on ennekõike valdkonna sees, aga eeldatavasti üha enam ka ühiskonnas üldiselt teadvustatud noorsootöö kodanikuhariduslik funktsioon: aktiivse kodaniku kasvatamine , demokraatlike hoiakute ja käitumismudelite kujundamine.
Noorsootöö ei ole kitsalt suunatud ja enesessepöördunud valdkond, vaid mõjutab üldist ühiskondlikku õhkkonda ja väärtusmaailma. (praxis.ee, 2015)
Noorsootöö on vajalik, kuna kui edendada inimõiguste, demokraatia, rahu, rassismivastasuse, kultuurilise mitmekesisuse, solidaarsuse, võrdsuse ja säästva arenguga seotud universaalseid väärtusi, saab noorsootöö anda ka ühiskondlikku lisaväärtust. Noorsootöö saab anda panuse noortega seotud poliitikavaldkondadesse, näiteks elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse kaasatusse ja tööhõivesse.
2. Kuidas noorsootöö kaudu tulemuslikult noorte inimõigusi edendada ning kaitsta?
Eesti Vabariigi põhiseadus § 19 lg 2 sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349)
EL põhiõiguste harta preambula lõige 6 sätestab, et harta õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.
Kuigi inimõigused sisalduvad paljudes rahvusvahelise õiguse normides, käsitatakse neid kogumina ning koos kohustustega. (Haruoja, 2015)
Lapse õigused on kirja pandud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille võttis ÜRO Peaassambleee vastu 1989. aastal Lapse õiguste rõhutamine ja konventsiooni vastuvõtmine tingiski vajaduse kindlustada lapse õigused igapäevaelus, st luua vajalik arengukeskkond ja toimiv lapse õiguste kaitse süsteem ning tagada lapse põhija erivajaduste rahuldamine perekonnas. (Rootsmann, 2007)
 
Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest , soost, rahvusest või muudest tunnustest.
Kuna lapsed ja noored ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad tihti abi kellegi teise käest. Üheks abipakkujaks on noorsootöötaja.
Noorsootöötajatel oluline roll noorte inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel . Tuues välja noorsootöö seadusest § 4 kus on kaudselt viidatud sellele, et noorsootööseadus edendab noorte inimõigusi. Samuti saab öelda, et noorsootööseadus kaitseb noorte õigusi, kuna noorsootöö seadus lähtub osaliselt laste õiguste konventsioonist;
(1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.
(2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.
Noorsootöötajad peavad noorsootööd tehes jälgima, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
Samuti peavad noorsootöötajad seadma üheks eesmärgiks selle, et tuleb tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus , arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi.
Samuti on oluline, et noorsootöötajad jälgiksid laste õiguste konventsioonis olevat punkti, mis sätestab seda, et austatakse vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest seaduslikult vastutavate isikute vastutust, õigusi ja kohustusi, et tagada lapsele kohane suunamine ja juhendamine, mis on kooskõlas lapse arenevate võimetega ning käesolevas konventsioonis tunnustatud õigustega.
Laste õiguste konventsioonis artiklis nr. 18 on välja toodud kaks olulist punkti, mida tuleb teada ka noorsootöötajatel, Eestis kui ka välismaal, (inim)õiguste kaitsmisel ja edendamisel;
1. Käesolevas konventsioonis esile toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osutavad osalisriigid vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut.
2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste , lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon , RT 1991, 35, 428)
Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista;
Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul . Kõige esmalt tegeleb lapse kaitse ja abistamisega kohalik tasand (linn või vald). Riiklikul tasandil toimub kõiki Eesti lapsi puudutavate otsuste tegemine. Maakondlik tasand nende vahel toetab ja kontrollib kohalikku tasandit laste kaitse tagamisel ja täide viimisel ning aitab riiklikku tasandit lastekaitse ülesannete täitmisel.
Linna- või vallavalitsuse ülesanne on korraldada lastekaitsetöötaja abil kõikide oma linnas või vallas elavate laste kaitset ja abi. Lastekaitsetöötaja on sõlmpunkt , kellele võivad kõik teatada abi või kaitset vajavast lapsest ning perest . Tema ülesanne on kokku koguda informatsiooni lastelt ja lastega kokkupuutuvatelt osapooltelt (vanemad või hooldajad, lähedased, naabrid , haridus -, tervishoiu-, politseitöötajad jne).
Maavanem kontrollib oma maakonna linnade ja valdade poolt lapsele ning tema perele pakutavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti, sotsiaaltoetuste ja -teenuste ning muu abi andmise või sellest keeldumise otsuseid ja otsuste seaduslikkust ning oma maakonna lasteaedade ja koolide õppe- ning kasvatustegevust.
Ning noorsootööjaoks on kõige olulisem Riiklik tasand, mis tegeleb laste hoolekande, tervishoiu, hariduse, huvitegevuse, töö, puhkuse, turvalisuse jms korraldamisega. Lapse õiguste tagamine ja lastekaitse puudutab riiklikul tasandil mitmeid erinevaid asutusi millega lapsed ja pered kokku puutuvad ja üks nendest on Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- Teadusministeerium koordineerib hariduse ja noorsootöö korraldust, sh õppekavade, -kirjanduse ja -vahendite, -metoodikate jms koostamist, samuti valmistab ette hariduse ja noorsootöö valdkonna õigusaktide eelnõusid. ( lasteombudsman .ee, 2015)
Koolinoorsootöötajad nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki (osalisriigid) peavad silmas pidama laste õiguste konventsiooni artikkel 28 olulisi punkte, et tagada noorte õigused:
1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele. Pidades silmas selle õiguse järjekindlat elluviimist ja lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist, nemad omalt poolt:
a) teevad alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks;
b) soodustavad keskhariduse eri vormide arendamist , kaasa arvatud üld- ja kutseharidus, tehes need igale lapsele kättesaadavaks, ning rakendavad selliseid abinõusid , nagu tasuta hariduse juurutamine ja vajaduse korral rahalise abi andmine;
c) teevad kõrghariduse kõikide vastavate vahenditega kättesaadavaks kõigile vastavalt nende võimetele;
d) teevad hariduse ja erialase ettevalmistamise informatsiooni ja juhendmaterjalid kättesaadavaks kõigile lastele;
e) rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrpärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise.
2. Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. (Lapse õiguste konventsioon, RT II 1996, 16, 56)

KOKKUVÕTE

Tänapäeval on noored väga teadlikud oma õigustest. Kurb tõsiasi on aga see, et kahjuks ei teata paljudel juhtudel seda, et õigustega käivad käsikäes ka kohustused. Kuid sellegi poolest on noorte õiguste eest seismine väga oluline.
Töös tõin välja enda jaoks olulisemad punktid ja seadused, mis on minu jaoks noorsootööd tehes vajalik, et kaitsta laste õigusi sh. neid ka edendada. Pidasin vajalikuks tuua välja lastekaitse töötaja rolli inimõiguste kaitsmisel kuna lastekaitsetöötaja teeb samuti osaliselt noorsootööd.
Ma arvan, et kõik kes töötavad noortega või töötavad noorte heaks, olgu selleks siis noorsootöötaja noortekeskuses, pedagoog koolist, lastekaitsetöötaja või politsei, peavad seisma noorte õiguste eest. Eestis seisavad reeglina kõige enam laste õiguste eest lastekaistetöötajad, kuid siiski on väga olulisel kohal ka noorsootöötajad, kes saavad ja peavad seisma noorte õiguste eest.
Lugedes M. Martinsoni kirjutatud artiklit hakkas mulle silma Austraalia noorsootöö õppejõudu Robyn Broadbenti tsitaat „noorsootööta­jate roll on tagada, et õigused, mida me ühiskonnaliikmetena kõik naudime, laieneksid reaalsuses ka noortele ja et noortega nende vanuse tõttu ei manipuleeritaks“. Noorel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele, aga pahatihti ei võeta noori kuulda. Neile antakse küll võimalus rääkida, kuid tihtipeale ei jõua nad sellega mitte kuskile. Noorsootöötajad on need, kes jõuavad läbi oma töö tihti kõige enam nooreni ning tema vajadusteni. Ja seeläbi on võimalus noorsootöötajal vajadusel noorte õiguste eest seista ja neid edendada.

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Vabariigi põhiseadus (2011). Riigiteataja I. 27.04.2011, 2.
Haruoja, M. (2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut
Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56.
Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia
Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262.
Rootsmann, M. (2007). Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel . [2015, aprill 5].
http://teoloogia.ee/wb/media/loputood/2007/M.Rootsmann_loputoo.pdf
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat : noored ja noorsootöö. [2015, aprill 5]. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/noortseire2011.pdf
Õiguskantsler (2015). Lasteombudsman. [2015, aprill 5]. http://lasteombudsman.ee/