Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel)
Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma:
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate
· Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" tonu@ehi.ee Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k
tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja
Kõik kommentaarid