Sissejuhatus filosoofiasse.Vastused Camus,Pascal,Cioran,Nietzsch (2)

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine – sophia käib viimase teadmise tüübi juurde.
2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest.
3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone – Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust.
4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks.
Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus , Pascal , ka Heidegger .
5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest.
6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust. Kui lähtuda sellest, et filosoofia ise seisnebki repliigis ehk minu vastuses näiteks eksistentsialismi situatsioonile – mõttekonstruktsioonid, mis tekivad sealt edasi – siis ilmselt võib filosoofiat elitaarseks pidada, sest vaevalt, et väga paljud süübivad pea-küsimustesse pikemalt. Endast võõrandunud maailmaga seisavad kõik ilmselt hetkel või teisel silmitsi, omaette küsimus on aga, kui paljud sealt edasi lähevad/mõtlevad ja kui kaugele.
7. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?
Camus kirjeldab eriskummalist hingeseisundit, kus tühjus, see meie "ei midagi- mõte" ehk sisemine tühjus muutub kõnekaks. Seal, kus argiharjumuste ahel puruneb, algab absurd – lihtsast rahutusest, tülpimusest. Ühtlasi avaldub
absurd arusaamas ajast – vaid tulevikule elamine on paradoksaalne, kuna lõpus on surm. Camus võrdleb absurdi ka surmaga, lõtvunud surnud lihasesse ei saa jälge jätta, hing on kadunud (mõttetus).
8. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Absurditunne on otseselt seotud olematuseihaga, inimene leiab end situatsioonist, kus äkki on kadunud illusioonid ja kirgastused ning äratundmist ei ole; tekib võõrandumine – pigem ei tahaks olla – olematuseiha. Me oleme siin ja praegu, kuid ometi on see siin meile võõras. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest , millele inimene alati oma südames kaasa heliseb. Absurd on kõrb. Seal, kus on inimese ootused ja seal kus maailm nendele vaikusega vastab/ vastamata jätab – seal, 0 juures, võib-olla ongi absurd.
10. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
Pascal leiab inimese olevat kahe kuristiku vahel – lõpmatuse ja olematuse vahel, inimene on kekspunkt kõige ja eimillegi vahel. Olematusest on inimene välja kistud ja lõpmatusse teda tiritakse. Inimene ei taju algust ega lõppu. Kõik asjad on tulnud olematusest ja suubuvad lõpmatusse. Keskmine asend kahe äärmuse vahel avaldub kõigis meie võimetes – meie meeled ei taju midagi äärmuslikku (liigne lärm teeb kurdiks, liigne valgus pimestab jne.) Äärmuslikud omadused on meile kauged ning nad muutuvad meile kannatusi põhjustavaks koormaks. Inimene asub kahe lõpmatuse vahel, pidevalt keskmistes.
11. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab?
Harjumus on inimese loomus, see kujundab meie põhimõtted. See, mida peame loomulikuks, on tegelikult vaid harjumuspärane.
12. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab?
Ilmselt peab Pascal teineteise petmise all ka iseenda petmist, me teeme end kellekski, kes me ei ole, jätame tunnistamata enda puudused. Inimesed ei talu tõde. Me räägime asjadest siiralt nende kohaloluta, kuid kas see on siis enam siirus ?
13. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates?
14. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi
Mõteldes suudame haarata universumit, oleme universumist suuremad, mõtlemine aitab meid tõe otsingul .
15. Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab?
Teadmine tõstab inimese teadmatuse madalseisust, inimene pole üksnes pilliroog , nõrgim lülidest, vaid ta on "mõtlev pilliroog" st tal on teadmine enda nõrkusest.
16. Mis on filosoofia?
Filosoofiat võib käsitleda kui repliiki (reply) ennast – vastust eksistentsiaalsele situatsioonile, eksistentsiaalsele olukorrale järgnevaid mõttekäike ja nende keelelist väljendamist.
1.  Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia ?
Religioonifilosoofia küsib, kas inimese olemasolul on mõtet või mitte ning kust see mõte tulla võiks. Peamiselt tegeleb religioonifilosoofia küsimusega jumalast, tema olemasolu tõestamisest/ ümberlükkamisest, tema olemusest, samuti on religioonifilosoofias oluliseks teemaks kurjus ning selle eest vastutamine .
2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Jumal on igavene , väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv maailma loonud isiksus, kelle 3 tähtsamat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ning ülim headus . Oluline on täheldada, et sellisena pole tema näol tegemist loodusjõu ega muu sarnasega, vaid ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend , samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol.
3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt – mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt – küsides, mis tekitas korrapärase maailma?
4. Mis on teodiike ?
Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe , loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm.
5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule . Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard , usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi.
1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole.
2. Mida arvab Cioran inimese elust?
Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele.
3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?
Väljaspool enesetappu pole lunastust.
4. Miks Cioran võitleb elu vastu?
Kõigevägevama külvatud hinge hirm homse ees, religioon selle üks avaldumisvorme. Cioran lähtub vastandustest - illusioone sandistades kruvib ta neid veel rohkem üles. Elu pole justkui muud kui lõpplahenduse ootamine.
1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?
Väärtuste ümberhindamist tõest lähtuvalt, senise moraali paljastamist – kõik senised väärtused on vääritud.
2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
Paljastades moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärituse.
3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?
Immoralist on tagurliku kristliku moraali ja seni kõrgeimaks peetud inimtüübi eitaja.
4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
Nietzsche leiab, et kristlik moraal võimutseb moraalina iseeneses. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm.
5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”?
Dekadentlik inimene on nõrk, talle vastandub tugev ja elujulge inimene. Optimist on pessimistiga võrdväärne decadent, kahjulikumgi. Dekadentide väärtused eluvaenulikud ja nende moraali eesmärk elule kätte maksta.
6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
Nietzsche seob oma tähtteoste avaldamisaja füsioloogilise nõrkusperiodiga, keset vaevusi valdab teda selgus ja külm läbinägemine.
7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted?
Hügieen tähistab võitu vimma üle, esimene samm tervenemine suunas on sellest vabakssamine.