Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil (Rwanda näite põhjal) (0)

Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil( Rwanda näite põhjal)
Kaisa Kamenik
Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks , tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele.
Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja selleks ongi sobilik Rwanda genotsiid.
Kõige levinumaks arvamuseks on tõdemine, et Aafrika kriisides on süüdi eurooplased. Veelgi enam, kõik halb, mis Aafrikas on tuleks kanda eurooplaste arvele. Samas on see üpris loogiline järeldus arvestades kuidas eurooplased Aafrikat kohelnud on. Heaks näiteks siinkohal 1884-1885 toimunud Berliinid konverents , kus põhimõtteliselt tõdeti, et Aafrika lihtsalt on Euroopa võtta ja lepiti kokku ka kindlad koloniseerimise põhimõtted.20.sajandi kriiside tagamaad peituvad vahest isegi kaugemas ajas. eurooplaste vahelesegamine muutis Aafrika ajaloo kurssi ja kiirendas seda, loomulik areng kadus . Liigselt hakati sõltuma eurooplastest ning ka hõimude vahelised suhted halvenesid. Üheks Rwanda genotsiidi põhjuseks peetaksegi belglaste tulekuga kaasnenud kahe põhilise Rwandas elavate hõimude, tutside ja hutude, suhete halvememist. Nimelt määrasid belglased tutsid, kes nende silmis olid rohkem euroopalikumad ja aristokraatlikumad, kõrgematesse ametitesse.
Kuna tutsisid oli Rwandas ka oluliselt vähem kui hutusid, saigi võimule minoorne eliit , mistõttu aastasadu kõrvuti elanud hõimud vastandusid. Teiseks, kaudsemaks põhjuseks võib lugeda ka misjonäride rolli, kes riiki tulid ning hakkasid kuulutama hutsidele vabadust jms, mis ärgitas hutusid veelgi rohkem üles tutsi ülemvõimu vastu.Kuigi otseselt ei saa eurooplase süüdistada, on see heaks näiteks, kuidas nad enda teadmata ja kohalike kultuuri arvetsmata on teinud massiivselt kahju ja pikemas perspektiivis kriisidele aluse loonud.