MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Psühholoogia Instituut
MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL
Referaat
Tallinn 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad 4
2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 4
2.1. Prekonventsionaalne arengutase 4
2.2 Sensomotoorne ja operatsioonide - eelne arengutase 5
2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus 5
2. 4. Konventsionaalne arengutase 6
2.5. Konkreetsete operatsioonide arengutase 6
2.6. Konventsionaalse ja konkreetsete operatsioonide arengutasemete võrdlus 6
2.7. Postkonventsionaalne arengutase 7
2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase 7
2.9. Postkonventsionaalse ja formaalsete operatsioonide arengutasemete võrdlus 8
Kokkuvõte 9

Sissejuhatus

Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide . Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel , et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid.
Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget’le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt.
Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta?

1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad

Jean Piaget (9. august 1896 – 16. september 1980) oli šveitsi psühholoog. Olles uurinud lapsi, jõudis Piaget järelduseni, et loogiline mõtlemine areneb aeglaselt. Piaget väitis, et intellektuaalne areng toimub järk-järgulise, astmelise evolutsioonina. Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel arvestataval määral varieeruda, staadiumide järjekord on aga muutumatu. Vaimsed operatsioonid on arengu alguses elementaarsed tegevused, mida on võimalik integreerida teiste tegevustega ning mis moodustavad osa organiseeritud võrgustikust. Arengu käigus teod internaliseeritakse, et panna alus organiseeritud vaimsetele operatsioonidele, mille olulisteks omadusteks on pööratavus (st mõte võib tagasi pöörduda oma alguspunkti) ja loogiline paratamatus (st järeldused tulenevad loogiliselt eeldustest). ( Butterworth , Harris , 1994, 39)
Lawrence Kohlberg (25. oktoober 1927– 19. jaanuar 1987) oli ameerika psühholoog.
1958 avaldas Kohlberg moraalse arengu teooria. Kohlbergi ideed põhinevad Jean Piaget töödel. Kohlberg väitis, et lapsed erinevad moraalinormide nagu näiteks õiglus, õigused, võrdus ja heaolu tõlgendamise poolest. Tema moraalse arengu teooria järgi võib eristada 6 arengutaset , mis on grupeeritud 3 suuremasse rühma. Iga rühm esindab fundamentaalset muutust indiviidi moraalse perspektiivis. Selleks, et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja intervjuu -protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. Inimese vastuste põhjal on näha, millisel moraalse arengu etapil inimene asub. (Moral Development and Moral Education: An Overview )
Kohlberg peabki inimsuhete põhiregulaatoriks moraalseid norme ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamusega moraalist. (Kera, 2004, 82)
Moraalsed dilemmad, mille üle Piaget ja Kohlberg lasid vaielda ei olnud esitatud eeldusel, et neile oleks olemas õige vastus. Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.)

2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus

2.1. Prekonventsionaalne arengutase

Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet – orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on enamasti selles arengutasemes 0-7 a vanusena. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt käsul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalset hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on "hea halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad , soovides vastata samaga. Mida väiksem on laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused. Lapsed tajuvad täiskasvanu hinnanguid absoluutse kriitikata, pidades hinnangut toimingu atribuudiks, millele täiskasvanu reageerib. Varasemad eluaastad lapse arengus on põhjapaneva tähtsusega tema kõlbeliste arusaamade väljakujunemises " heast halvast ". (Kera, 2004)

2.2 Sensomotoorne ja operatsioonide-eelne arengutase

Piaget järgi on esimeseks arengustaadiumiks sensomotoorne staadium. See kestab lapse sünnist kuni kahe aastani. Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab. Sel ajal mõistavad imikud maailma oma avatuse piires, nad arenevad erinevate astmete kaudu lihtsatest refleksidest keerukamalt organiseeritud skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 – 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid , sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut . (Butterworth, Harris, 1994, 39)

2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus

Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget’ operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. Lapsed otsustavad selle üle, kas tegevused on head või halvad, nende tagajärgede põhjal. Tegevus on hea, kui seda tasustatakse ja halb, kui selle eest karistatakse. Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004)

2. 4. Konventsionaalne arengutase

Kohlbergi järgi on teiseks arengutasemeks konventsionaalne arengutase. Siia alla kuuluvad kaks astet – “Hea poisi ” moraalsus ning autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja jälgitakse kriitikata kui tõde. Norme täidetakse sellepärast, et pälvida kiitust või vältida karistust, aga mitte nende väärtuse jõul. Tegevus käitumisreeglite alusel, mida seadustab grupp, annab talle aluse pidada end "heaks" (seaduskuulelikuks). Kuna norme ei ole välja töötanud laps ise, siis ei ole need tema vaba valik. Ta võtab neid vastu kui selle grupi norme, et end grupiga samastada. See tase esineb vanuses 7—12 aastat. Lapsel varasemal perioodil välja kujunenud "hea ja halva" mõisted mõjutavad juba nii mõnigi kord tema eelistusi. (Kera, 2004)

2.5. Konkreetsete operatsioonide arengutase

Kohlbergi konventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget konkreetsete operatsioonide staadium. See kestab lapsel 7 – 12 eluaastani. On iseloomulik algkooliealisele lapsele, kes suudab mõelda loogiliselt “konkreetsetest” probleemidest “siin ja praegu”. Konkreetsete operatsioonide omandamisega muutub mõtlemine pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Mõistab rohkem teiste inimeste arvamusi ja tundeid. Egotsentriline mõtlemine väheneb. Laps usub nüüd, et sündmuste põhjustajaks ei ole alati tema, oskab endast väljapoole mõelda, ega seosta end kogu aeg millegagi. (Butterworth, Harris, 1994, 39.)

2.6. Konventsionaalse ja konkreetsete operatsioonide arengutasemete võrdlus

Piaget väitis, et kontreetsete operatastioonide staadiumis on lapse mängud juba enam reeglitel põhinevad, mitte rollidel nagu operatsiooni-eelses staadiumis. Lisaks sellele, et need reeglid toovad nähtavale lapse konkreetsed loogilised operatsioonid sotsiaalses sfääris, pakkusid nad Piaget’le mudeli moraalsuse arenguks, sest lapsed peavad allutama oma soovid ja käitumise sotsiaalsele grupile. Lapsed lähtuvad tegevusele hea või halva hinnangu andmisel tegija kavatsustest sotsiaalsete reeglite raamistikus. Lapsed arvavad , et kõik, mis rõõmustab või rahuldab teisi on hea ning nad suudavad võtta arvesse teiste inimeste vaatepunkte ja kavatsusi. Samuti leiavad lapsed, et hea on sotsiaalse korra säilitamine ja oma kohustuste täitmine. Inimelu väärtust mõõdetakse sellega kuivõrd see inimene on lapsele sümpaatne. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004)
Näitena tõi Piaget välja järgmise loo:
John lõhkus kogemata ära 15 tassi.
Henry lõhkus meelega ära 1 tassi.
Kes on halvem – John või Henry?
Seitsmeaastased lapsed valivad Johni. Nende arvates sõltub vastutus tekitatud kahju suurusest . Üheksa-aastaselt valivad lapsed aga Henry, sest tema oli meelega paha. (Butterworth, Harris, 1994, 265.)

2.7. Postkonventsionaalne arengutase

Kohlbergi järgi on kolmandaks arengutasemeks postkonventsionaalne arengutase, mis algab pärast 13. eluaastat . Siia alla kuuluvad kaks astet – kokkulepete , inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus ja individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Seda arengutaset ei suuda alati isegi täiskasvanu saavutada. Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid , et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004)

2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase

Kohlbergi postkonventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget formaalsete operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti teadusliku järeldamise vallas, mis toimib hüpoteesidest tuletatud süstemaatiliste deduktsioonide abil. Enam ei ole mentaalsed operatsioonid piiratud konkreetsete objektidega, vaid rakendatakse ka verbaalseid ja loogilisi väiteid. Väited võivad käsitleda nii reaalsust kui ka hüpoteetiliselt võimalikke reaalsusi ning neid on võimalik seostada nii oleviku kui tulevikuga. osatakse opereerida võimalikkuse ja  tõenäosuse kategooriates. (Butterworth, Harris, 1994, 39.)

2.9. Postkonventsionaalse ja formaalsete operatsioonide arengutasemete võrdlus

Kolmandal tasemel otsustatakse, kas teod on head või halvad transtsendentsete moraalsete printsiipide põhjal. See, mis on moraalselt õige, määratakse ühiskonna kokkulepitud väärtuste, kaasa arvatud individuaalsete õigust põhjal. Seadusi ei täideta enam fikseeritute, vaid suhtelistena. See, mida peetakse moraalselt õigeks, sõltub südametunnistusest, mida juhivad transtsendentsed moraalsed printsiibid . Inimelu väärtust hinnatakse ka nende õigusest elule. Elu on püha, inimene on unikaalne . (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004)

Kokkuvõte

Piaget ja Kohlberg kirjeldasid moraalse järeldamise arengus kolme peamist staadiumit – prekonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne või operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium. Esimesel staadiumis on laps väga egotsentriline, tehakse seda mis meeldib, allutakse reeglitele selleks et vältida karistust ja tehakse seda, mille eest saadakse kiita. Teisel tasemel toimitakse nii, et vältida autoriteetide laitust ja lähedaste ebasõbralikkust, allutakse reeglitele. Kolmandas staadiumis toimitakse vastavalt oma printsiipidele, üldinimlikule kõlblusele, austatakse teiste põhimõtteid. Nii Piaget kui Kohlberg arvavad, et moraalse järeldamise ja intellektuaalse arengu vahel on tihe seos. Seega peaks moraalse mõtlemise areng olema tugevas korrelatsioonis kognitiivse arengu staadiumiga. Lapse arengust annavad märku uued võimed – laps suudab arenedes loogilisi järelduste paratamatust põhjendada, mida ta varem teha ei suutnud. Olulised on ka lastele kogemused eakaaslastega. Piaget väitis, et rollide vastastikune mõju reeglitel põhinevatel mängudes toob ilmsiks kognitiivsete protsesside panuse sotsiaalsesse arengusse . Mänge mängides reguleerivad lapsed oma sotsiaalseid interaktsioone ise, mitte täiskasvanute kontrolli all. Kohlberg väitis, et inimesed arenevad ühelt moraalse arengu etapilt teisele ühesugusel viisil, ilma etappide järjekorda muutmata ning etappe vahele jätmata. Etappide näol on tegemist kvalitatiivselt erinevate mõtlemise ning probleemide lahendamise viisidega.
KASUTATUD KIRJANDUS
Kera, S. (2004).Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest . Tallinn, Ilo.
Butterworth, G. Harris, M. (1994). Arengupsühholoogia alused. Lastepsühholoogide Ühing 2002. Tartu Ülikool.
Moral Development and Moral Education: An Overview, http://tigger.uic.edu/~lnucci/MoralEd/overview.html