Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Tartu Ülikool
Õigusteaduskond
Õigusteadus
Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas
Referaat
Koostaja : Marian Kund
Tartu 2009

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................3

1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4

2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5

2.1 Meetod ................................................................................................................5
2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6
2.3 Isiksuse hindamise nimestik ja antisotsiaalsete omaduste skaala .......................6
3 Antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia võrdlus ................................................7
Kokkuvõte ....................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus ....................................................................................................10
Sissejuhatus
Antisotsiaalsusele kalduvatel seaduserikkujatel on kõrge negatiivse emotsionaalsuse või madala enesekontrolli tõttu suurem kalduvus sooritada enesetappe. Läbi viidud uuringud näitavad, et 682-st meessoost seaduserikkujast täheldati ühelt poolt negatiivset emotsionaalsust, madalat enesekontrolli võimet, narkootiliste ainete tarbimisega seotud probleeme ja teiselt poolt mõtteloomet. Kõrge tasemega negatiivne emotsionaalsus ja madal piirang vahendavad suhteid antisotsiaalse isiksusehäirete ja enesetapule kalduva käitumise vahel. Psühhopaatia impulsiivsuse ja elustiili jooned säilitavad iseseisva ennustatava efekti. Arutluse alla tulevad enesetapu riskide hindamise ja preventsiooni järeldused.
U.S. National Center for Health Statistics-i andmetel on USA-s täiskasvanute surma põhjuste 11. kohal enesetapud , mis on olnud aluseks mitmetele käitumisteaduse uurimissuundadele. Peamiseks uurimisobjektiks on seos enesetapukatsete ja tegelike enesetappude vahel. Kõige jõulisem on seos mineviku enesetapule kalduva käitumise ja kindla psühhiaatrilise diagnoosi vahel. Iseloomulike enesetapukatsete või sooritatud enesetappude põhjuste tekitajate hulgas on tõsised depressiivsed või bipolaarsed häired nagu alkoholi või narkootikumide sõltuvus, skisofreenia ja küsitava väärtusega käitumishäired. Maailmaterviseorganisatsiooni (WHO) raport täheldas, et enesetapud on kinnipidamisasutustes tihti levinuimaks surmapõhjuseks. Kusjuures nii enesetapule kalduvus, kui enesetapu tegelik sooritamine on viimase kümnendi jooksul enamikus maades kaheksa kuni neliteist korda suurenenud.

1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule

Antisotsiaalseks isiksusehäireks nimetatakse häiret, mis viitab enesetapule kalduvale käitumisele. Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsatsioon nimetab enesetappu antisotsiaalse isiksusehäirega seonduvaks tunnuseks ja mitmed uurijad on täheldanud enesetapu tõusumärke justnimelt selle tunnuse põhjal. Ühelt poolt kirjeldavad nad psühhopaatiat antisotsiaalse isiksusehäirega sünonüümselt, niiet mõlemad peaksid enesetapule kalduvat käitumist ennustama. Teisalt ei rõhuta Clerkey klassikaline kliiniline kirjeldus psühhopaatiast antisotsiaalset käitumist. Selgeks tuleks teha konseptuaalsed ja empiirilised seosed antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühholoogia ja enesetapu suhetes, et anda kohtuarstidele võimalus enesetapule kalduva käitumisega hakkama saada ja seda ennetada.
Antisotsiaalset isiksusehäiret defineeritakse suures osas vastutustundetu ja seadusevastase käitumise mõistes, psühhopaatiat kirjeldatakse mõjutava ja interpersonaalse isiksuse kalduvuse mõistes (süütundetus, kalkus, egotsentrism , hirmutundetus, võimetus luua emotsionaalseid sidemeid ). Empiiriliselt kattuvad need kaks vaid vähesel määral. Kõige rohkem kasutusel olev psühhopaatia mõõde on Psühhopaatia Kontrollnimekiri, mis täidetakse mitmetasandilise intervjuu ja informatsiooni ülevaatamise kaudu. Tegu on kahetasandilise struktuuriga. Üks dimensioon (faktor I) hõlmab interpersonaalse ja mõjutatavuse defitsiidi (süütunde puudumine, isekus) ja teine dimensioon (faktor II) hõlmab antisotsiaalse ja impulsiivse elustiili.
Empiirilised tööd on uurinud psühhopaatia ja enesetapule kalduva käitumise seoseid , mille tulemusena Verona raporteeris 313 meessoost vangi näitel, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja teine dimensioon (ehk faktor II) oli seotud varasemate ise-raporteeritud enesetapukatsetega. Seda kordust pandi tähele ka 1711 kohtualuse, seaduserikkuja, psühhiaatria patisendi analüüsis. Suhted teise dimensiooni (ehk faktor II) ja enesetapu katsete vahel on seotud vähese oskusega kontrollida oma impulsiivsust ja sensatsioonijanu ning kalduvust ärevusele, vaenule ja mitteusaldamisele. Samad tulemused kordusid 226 naissoost vangi näidetes. Erinevalt varasemast uuringust, paljastas naiste seas tehtud uuring, et esimese dimensiooni kalduvused rakendavad märkimisväärse kaitsva efekti enesetapukatsete vastu.

2 Tänapäevased uuringud

Paljud olulised küsimused enesetappude seosest antisotsiaalsete isiksusehäirete ning psühhopaatia vahel on siiani vastuseta . Kasutades intervjuu ja ise-raporteerimise meetmeid ning uurides võimalike lisa muutujate rolle, laiendati Verona uurimust . Esiteks uuriti millises ulatuses on psühhopaatia ja antisotsiaalsed isiksusehäired enesetapule kalduva käitumise puhul ette ennustava toimega. Enesetapule kalduv käitumine on defineeritav kui potentsiaalselt ennast-vigastav käitumine, kus inimene mingil null-tasemel üritab endalt elu võtta või soovib sellise käitumisega saavutada mõne muu eesmärgi. Kuna antisotsiaalsed isiksusehäired on palju tugevamalt seotud impulsiivsusega kui psühhopaatia, siis on alust arvata, et see võib tugevalt viidata enesetapule kalduvat käitumist. Psühhopaatia (või mingi osa sellest) võib seda vastupidiselt aga „kaitsta“, kui võtta arvesse Cleckley psühhopaatia kontsepti, mis väidab, et see on potentsiaalselt kohanemisvõimelise funktsiooniga, kus tegelikku enesetappu teostatakse harva. Kui fokusseerida enesetapule kalduva käitumise uuringud kolme-dimensioonilisele mudelile, laiendades Verona poolt uuritud vahendajaid ja muutes alkoholi ning muude mõnuainete rolli, siis näitavad uuringud tugevaid seoseid nii antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühhopaatia ja enesetapule kaldumise vahel. Ravi peaks keskenduma nendele omadustele, mis on otseselt seotud enesetapuriskiga.
2.1 Meetod
Uuringus osalejad olid meessoost seaduserikkujad, kes olid erinevatest USA osariikidest kas vanglast või kohtu poolt määratud narkootiliste ainete raviprogrammis osalema . Uurimuses osalemise kriteeriumid olid; vanusevahe 21-40 eluaastat, afroameeriklased või valged, inglise keelt kõnelevad, IQ-ga ≥70, ei tarbi psühhotroopseid raviaineid aktiivsete psühhoosi sümptomite raviks. 664-st osalenust olid 51% uurimuses osalejatest saadetud narkoraviasutustest, 70% valged, 30% afroameeriklast, 10% nimetasid ennast hispaanlasteks. Keskmine vanus oli 31,2.
Lisaks tausta muutujatele mõõdeti kolme olulist muutujate gruppi: antisotsiaalsete isiksusehäirete ja psühhopaatia etteaimatavad muutujad, enesetapule kalduva käitumise kriteeriumi muutujad ja muutujad, mis hüpoteetiliselt vahendavad suhteid isiksuse omaduste ja enesetapule kalduvuse vahel. Kiirtest on lühike intelligentsuse läbivaatuse vahend, mis nõuab, et osalejad seostaksid sõnu piltidega. Kiirtesti abil saab selgeks, kas IQ on normaalsuse piires ja üldistub seaduserikkujate näidetes. Selleks, et saada teada lugemisharjumuste kohta osalejate hulgas, kes ei olnud lõpetanud keskkooli ja kellel oli Isiksuse Hindamise Nimestiku esimeste teemade lugemisel raskusi, kasutati Lihtsat Lugemise Nimestiku. Nimekirjast valiti juhuslikult potentsiaalsed osalejad. Intervjuud viidi läbi privaatselt. Pärast kirjalikku nõusolekut viidi läbi IQ ülevaatus ja koostati lugemisoskuse testid. Uurimus hõlmas mitmeid meetmeid, võttis keskmiselt 4,5 h ja tavaliselt viidi läbi kahe sessioonina.
2.2 Psühhopaatia
Psühhopaatiat hinnati nii intervjuude põhiselt kui ka ise-raporteeritud meetmete kaudu. Psühhopaatia Kontrollnimekiri on intervjuupõhine meede, mis koosneb 20 teemast. Selle usaldatavus ja kehtivus on hästi dokumenteeritud, samuti nagu selle ennustatav kasulikkus vägivaldsele käitumisele. Kolme dimensiooni mudel osutus sobivaimaks, et vähendada psühhopaatia ja antisotsiaalsete isiksusehäirete üleulatust nendes analüüsides.
Psühhopaatilisusele kalduva isiksuse nimestik on 187- teemaline ise-raporteerimise meede, mis on valmistatud selleks, et hinnata põhilisi psühhopaatiale kalduvuse märke. See koosneb kaheksafaktorilisest analüütiliselt tuletatud alaskaalast, mille analüüsid järelduvad kahe-faktori struktuuris, millest faktor I koosneb sotsiaalsest võimekusest, kartmatusest, immuunsusest stressi suhtes ja hindab kartmatust, dominantsust, interpersonaalse, psühholoogilise ja füüsilise ärevuse puudumist. Faktor II koosneb makiavellilikust enesekesksusest, süü äralükkamisest, muretust plaanitusest, impulsiivsest mittevastavusest ja hindab enesekeskset impulsiivsust koos kalduvusele teistega manipuleerida ja teisi süüdistada. Lisaks on faktor I positiivselt seotud hariduse ja sõnavara meetmetega, samal ajal kui faktor II kaldub nende muutujatega negatiivses seoses olema.
2.3 Isiksuse hindamise nimestik ja antisotsiaalsete omaduste skaala
Antisotsiaalsete omaduste skaala on osa Morey Isiksuse hindamise nimestikust. See on võetud kasutusele, et jõuda mõjutatava, interpersonaalse ja käitumuslike omaduste tuumani, mida on traditsionaalselt seostatud psühhopaatia ja antisotsiaalse isiksusega. See koosneb kolmest kontseptuaalsest alaskaalast et mõista psühhopaatia ja antisotsiaalse sümptomantoloogia kitsamaid külgi. Antisotsiaalsete omaduste skaala-A (antisotsiaalne käitumine), mis ajalooliselt hindab probleeme ja kriminaalsust. Antisotsiaalsete omaduste skaala-S (stiimuli otsing), mis viitab põnevuse otsimisele ja madalale igavuse talumisele. Antisotsiaalsete omaduste skaala-E (enesekeskus), mis hindab enesekesksust, kalkust ja halastamatust interpersonaalsest stiilist.
Uurimuses koostati osalejatele küsimus:„Kas sa oled kunagi proovinud eneselt elu võtta?“ Eeldati, et need kes vastasid jaatavalt, on varem olnud seotud ennast vigastavate tegevustega. Kõik potentsiaalsed endale viga tegevad käitumiskalded grupeeriti, et meelitada välja enesetapule kalduvad vastused.

3 Antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia võrdlus

Selle uurimuse tulemused on kooskõlas eelnevate uurimustega, näidates seost antisotsiaalse isiksusehäire ja suitsidaalse käitumise vahel. Praeguse uurimuse tulemused laiendavad eelmisi töid sellega, et uurivad arvatavaid seoste vahendajaid. Kahe muutujaga analüüsis oli antisotsiaalne isiksusehäire nõrgalt, kuid märkmisväärselt seotud samaaegse suitsidaalse mõtteloome ja minevikus sellele kalduva käitumisega. Siiski neid suhteid sai selgitada negatiivse emotsionaalsuse ja madala enesekontrolliga.
Vaadates empiirilisi ja konseptuaalseid seoseid antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia vahel, testiti kas psühhopaatia meetmed olid suitsidaalse käitumisega seotud ja kuidas need toimisid kui neid üksteise vastu seada. Kuigi kogu Psühhopaatia Kontrollnimekirja tulem ei ole seotud enesetapule kalduva käitumisega, on seda selle käitumuslikud dimensioonid – impulsiivsed ja vastutustundetud kalduvused. Tulemused näitasid ka väikest, kuid usaldusväärset negatiivset suhet enesetapule kalduvate mõtete ja kontrollnimekirja interpersonaalsete külgede vahel.
Potentsiaalsed psühhopaatia ja antisotsiaalse isiksusehäirega enesetapu suhete vahendajateks saab lugeda negatiivset emotsionaalsust, madalat enesekontrolli ja narkootiliste ainete tarbimise probleeme.
Selles uuringus tehtud avastused on vastavuses eelmistega, avaldades antisotsiaalse isiksusehäire ning suitsiidikalduvuse seosed. Kuigi replikatsiooni on juba kaua teaduse juures otsustavaks peetud, siis käesolevad leiud laiendavad ka eelnevat tööd, uurides selle seose oletatavaid vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega.
Teades, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja käitumisindeksid suhestuvad tugevalt psühhopatoloogia eksternaliseeriva skaalaga , mis on iseenesest seotud suitsiidikalduvusega. Kokkuvõttes pakuvad need tulemused tõestust hiljuti väljatöötatud strukturaalsete mudelite, sealjuures eriti kolme teguri mudeli, täiustatud konstrukti valiidsusest (vähemalt käitumis indeksitest lähtuvalt), mis viimistlevad selle kahte peamist külge edasi.
Katsetades enimkasutatavaid antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksuse hindamisviise, vaadeldi, et nii antisotsiaalne isiksusehäire Struktureeritud Kliinilise Intervjuu kui ka Psühhopaatia Kontrollnimekirja kolmas tegur olid mitme muutujaga analüüsides üheselt seotud suitsiidikalduvusega ja korraga mudelisse kaasaarvamine seletas suitsiidikalduvust rohkem kui kumbki eraldi. Siiski lisas Psühhopaatia Kontrollnimekirja nimetatud tegur enesetapule kalduva käitumise analüüsides intervjuu täiendavat paikapidavust nii, et mudelisse sisestamine polnud enam olulise kaaluga. Asjaolu, et isegi negatiivse emotsionaalsuse sisaldusega mudelis säilitas see enesetapule kalduva käitumisega iseseisva suhte, rõhutab seda interpretatsiooni. Nagu öeldud, siis kontrollnimekirja täiendav valiidsus antisotsiaalse isiksusehäire üle suitsiidikalduvuse prognoosimisel võiks kajastada asjaolu, et see komponent osutab täpsemalt psühhopatoloogia väljendavat tegurit, mida väidetakse prognoosivat suitsiidikalduvust iseloomuprobleemidest, nagu kärsitus ja depressioon, eraldiseisvalt.
Need leiud pakuvad kliiniliseks praktikaks mitmeid vihjeid. Esmalt psühhopaatia hindamise kõrged tulemused (eriti käitumis/impulsiivsuse tunnuseid kajastavate aspektide puhul) ei tohiks arstidele märku anda õigusrikkujate väiksemast suitsiidiohust, mida arstlik tarkus teha võib. See võib olla seniste leidude kõige lihtsam, kuid olulisim kliiniline implikatsioon. Teiseks, kindlaid antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia hindamise indekseid kasutades saab samaaegselt üsna hästi suitsiidimõtteid ning sellele kaldumist prognoosida. Puhtpragmaatilisest perspektiivist võiks see aidata ohu vähendamise ressursside suunamist kõrgema ohuga õiguserikkujatele.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks osutab see uuring mitme psühhopaatia hindamise meetodi kasutamise tähtsusele. Nii arstlikult ettekirjutatud kui enesearuande hinnangud lisasid enesetapule kalduva käitumise prognoosimisele ainulaadset vaheldust. Enesetapule kalduva käitumise puhul lisasid arsti poolt ettekirjutatud määr ja enesearuande hinnang unikaalset muutumist, mis rõhutavad vajadust edasiseks uurimuseks inkrementaalsetest valiidsetest alternatiivmeetoditest psühhopaatiliste isikutunnuste avastamisel. Käesolev uuring annab kõrge ohuga õiguserikkujate seas tõsise enesekahjustuse kohta käivale kirjandusele oma panuse. See on õiguserikkujate üle otsustajatele ning nendega töötajatele tõsiseks probleemiallikaks.

Kasutatud kirjandus

Kevin S. Douglas , E. Scott , O. Lilienfeld, E. Jennifer, L. Skeem, E. Norman, G. Poythress, E. John, F. Edens, E. Cristopher, J. Patrick „Relation of Antisocial and Psychopatic Traits to Suicide -related Behavior Among Offenders“
LONGMAN Exams Dictionary (inglise keele tõlkeraamat)
http://et.w3dictionary.org/

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 70 allalaadimist

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #1

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #2

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #3

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #4

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #5

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #6

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #7

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #8

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #9

Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marianku Õppematerjali autor

Referaat

antisotsiaalne isiksusehäire psühhopaatia ja kaldumine enesetapule tänapäeva uuringud (meetod psühhopaatia isiksuse hindamise nimestik ja antisotsiaalsete omaduste skaala) antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia võrdlus antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas

Sarnased õppematerjalid

doc

PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT

Kahjuks täpsemate erinevuste välja toomiseks erinevate riikide vahel hetkel sisukad uurimused puuduvad. Lääneriikide puhul võib täheldada, et psühhopaatia esineb erinevates riikides väga sarnaselt. 9 Mis põhjustab psühhopaatiat? Psühholoogiliste häirete, näiteks psühhopaatia, geneetiliste ning väliskeskkonnast tingitud mõjutuste hindamiseks on kasutusel kaksikute disain. Võrreldakse ühemunakaksikuid ja kahemunakaksikuid ning tehakse vastavad järeldused psühhopaatiliste kalduvuste osas. Praeguseni teostatud kaksikute uuringud näitavad mõõdukat geenide mõju ja ka mõõdukat jagamata väliskeskkonna mõju psühhopaatia avaldumisele. Peab arvestama, et kaksikute disainil põhinevad uuringud jätavad õhku palju küsimusi, mistõttu on vajadus keerulisemate disainide järele. Uued disainid võiksid tulevikus välja selgitada, kuidas kindlad geenid ning väliskeskkonna faktorid koosmõjudes põhjustavad psühhopaatiat. Kaksikute disainist võib

Psühholoogia juristidele

doc

Kohtupsühholoogia konspekt

suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud. Küsimus normi piires olevatest isiksuseomadustest ei saa otseselt olla ekspertiisiülesande sisuks.

Psühholoogia

doc

Kohtupsühholoogia

Psühhopaatia iseenesest ei seostu veel kuritegeliku käitumisega. Kurjategijate hulgas on palju isikuid, kes saavad kõrge näidu PCL-skaalal. Samas võib kõrge PCL- näiduga seostuda vaid ebastabiilsus sotsiaalsetes suhetes, kuid otseselt kuritegusid isik toime ei pane Praegusel ajal väljatöötamisel uus skaala psühhopaatia konstrukti mõõtmiseks: The Comprehensive Assessment of Psychopathic Personality Disorder. Keskendutakse patoloogiliste tunnuste fikseerimisele. Eesmärk on saada mõõdik, mis võimaldaks hinnata muutust psühhopaatiliste tunnuste avaldumises. 13 11. Õigusrikkuva käitumise retsidiivsusriski hindamine: struktureeritud kliiniliste meetodite eelis statistiliste meetoditega võrreldes. (6. Loeng) Vägivallariski hindamine ja riski alandamine/sekkumine/juhtimine on oluline probleem, mille

Psühholoogia

pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu ja teised negatiivsed omadused. Lombroso vaated tegid läbi arengu ja hiljem ei pidanud sünnipärast kurjategijat ainukeseks kurjategija tüübiks. Ta jaotas kurjategijaid: 1. Hullumeelsed - idioodid, alkohoolikud,n arkomaanid 2. Kriminoloidid kurjategija sarnased, kes rikuvad seadust 3. Kirekurjategijad - kurjategijad mõne oma kire tõttu Atavism à mõiste, mis pärineb evolutsiooniteooriast; see on niisuguste tunnuste ilmnemine, mis puudusid nende vanematel, kuid eksisteerisid nende kaugetel esivanemtael. Lombroso Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, hiljem kuulsaks saades oli ta Torino ülikooli psühhiaatriaprofessoriks, ta oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus

Psühholoogia juristidele

doc

õiguspsühholoogia

1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite

Psühholoogia

Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

...... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad .......................................................................................................................................... 47 3.2.6 Erinevad haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ...................................... 47 4. KÜSITLUS KRIMINAALSE KÄITUMISE MÕJUTAJATE KOHTA NING SELLE TEGURITE OMAVAHELINE SUHE ...................................................................................... 49 4.1 Uuringu iseloomustus ..................................................................................................... 49 4.2 Küsimuste kokkuvõte ..................................................................................................... 50 4.3 Uuringu kokkuvõte ......................................................................................................... 73

Käitumine ja etikett

docx

Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine

Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada

Sotsiaalpsühholoogia

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid