Inimese arenguetapid (2)

Sissejuhatus
Inimese areng
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad.
Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine.
Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine.
Arenemine – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.
Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne.
Mida vastsündinud oskavad?
(meeleelunditega seotud) võimed
Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul).
Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel (selline on vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse näo vahel). Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud.
Vastsündinutel on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest).
Vastsündinute refleksid
Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu.
Nimetus
Kirjeldus
1. Kõndimisrefleks
Kui hoida vastsündinut püstiasendis kiSensoorsed ndlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob umbes 2-3 kuu vanuses.
2. Ehmatusrefleks
Ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses.
3. Otsimisrefleks
Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses.
4. Haaramisrefleks
Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses.
5. Ujumisrefleks
Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses.
6. Pupillirefleks
Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg .
Temperament
Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve ( Thomas & Chess , 1977).

Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest.

Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud.

Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed.
Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna.
Füüsiline ja motoorne areng

Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks.

Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat . 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6. elukuust . 8.elukuu lõpuks suudab laps haarata käeulatuses olevaid esemeid ja neid ühest käest teise panna. Samaks ajaks oskavad paljud lapsed roomata, ilma toeta istuda, mõni tõmbab end toe najal püsti. Aastaselt on suurem osa lapsi võimelised kõndima, suurenenud liikumisvabaduse tõttu saab võimalikuks ümbruse põhjalikum uurimine . Pooleteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi (nt loevad ). Kaheaastased kõnnivad ja jooksevad, käivad trepist üles-alla, võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga.

Koolieelikuiga - 2.-6.eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine.

Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk ) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks.

Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos . Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse).

Noorukiiga - kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku.

Varane täiskasvanuiga - 20-40aastaselt on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel.

Keskmine täiskasvanuiga - 40-60aastaselt hakkab füüsilise tegevuse tase langema , tekivad organismilised muutused (nt menopaus naistel, nägemisteravuse langus). Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis. Vananemise kiirus on isikuti erinev, sõltudes paljudest teguritest: geneetilisest soodumusest, keskkonnamõjudest (UV toime nahale). Ebameeldivusi saab vähendada, kui noorusest peale järgida tervislikku eluviisi (korrapärane füüsiline koormus, ratsionaalne toitumine jne).

Hiline täiskasvanuiga - 60aastaselt ja vanemalt, sagenevad kroonilised haigused (nt südamehaigused, kõrgvererõhutõbi). Vananemisprotsessid ilmnevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganistes. NB! inimesed võivad ka väga vanalt olla väga heas vormis.
Närvisüsteemi areng
Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema tohutu kiirusega seosed närvirakkude vahel. Nende seoste vähesuse, minatunde ja kõne puudumise tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust.
See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. Aju vajab enda pidevat kasutamist, muidu võib tema talitlus oluliselt nõrgeneda.
Kuigi aju optimaalseks arenguks on tähtsad varased aastad, jätkub see areng pärast lapsepõlve. Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb, osa nõrgeneb. Kui geenid määravad aju üldise ehituse, siis kogemus määrab detailid.
Aju talitleb väga paindlikult, eriti lapseeas, mil ajukoore funktsioonid pole selgesti välja kujunenud. Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Nt kui kahjustub vasaku poolkera kõnekeskus, võtab parem poolkera enamiku ülesandeid enda peale. Pärast viiendat eluaastat tekkinud kahjustuse korral kõne funktsioonid enam nii kergesti ei taastu.
Tunnetuslik e kognitiivne areng ® ARENGU ASTMED E STAADIUMID
Staadium
Kirjeldus
1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni.
Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise ) ja liigutuste ( haaramine ) abil.
2. Operatsioonieelne
3.-7.a
Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).
3. Konkreetsete operatsioonide
7.-12.a
Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused.
4. Formaalsete operatsioonide
peale 12. eluaastat
Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea läbi mängima konkreetselt, seda võib teha mõttes.
Mõtlemise ja keele areng ®
Väikelapse mõtlemine ja keel arenevad paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem.
Egotsentriline kõne on algul sotsiaalset laadi , hiljem muutub sisekõneks.
Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused e tavateooriad.
Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel.
Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine.
Psühhosotsiaalne areng® .
Arengu aste
Kirjeldus
1. Usaldus või usaldamatus
sünnist-1a.
Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa piisavalt hellust, siis võib ta maailma ees hirmu tunda.
2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi
1.-3.a
Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada.
3. Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü
4.-5.a
Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne.
4. Edukus või alaväärsus
6.-11.a
Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha.
5. Identsus või rolliähmasus
varane noorukiiga
Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen? Noor kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb välja terviklik ego- identiteet . Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks.
6. Intiimsus või isolatsioon
hiline noorukiiga
See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne.
7. Generatiivsus või stagnatsioon
täiskasvanuiga
Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni .
8. Integraalsus ( terviklikkus ) või meeleheide
hiline täiskasvanuiga
Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja . See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini.
Mehe ja naise erinevused
Tänapäeva üldise arusaama kohaselt võivad mehelikud ja naiselikud omadused olla koos ka ühes inimeses.
Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel aga ruumilis -visuaalsed võimed. Arhitektide seas on enim mehi.
Kuni teise eluaastani ei ole poiste ja tüdrukute käitumises erinevusi. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest . Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast (Cross & Madson, 1977). Meeste ja naiste vahelised erinevused võivad väljenduda ka kõnes, vestluse katkestamises jne. Mida liberaalsemaks muutub kasvatus, mida vähem rõhutatakse jäikade soorollide järgimist, seda vähem võib leida meeste ja naiste vahelisi erinevusi.
Kasutatud kirjandus

• www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Inimese%20areng2.doc
  

Sisukord

• Sissejuhatus, inimese areng.....................................................lk 2
  
• Mida vastsündinud oskavad?...................................................lk 3
  
• Füüsiline ja motoorne areng....................................................lk 4
  
• Närvisüsteemi areng.............................................................lk 4-6
  
• Mehe ja naise erinevused........................................................lk 7
  
• Kasutatud kirjandus................................................................lk 8
  

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Inimese arengu etapid
Referaat
Laura Pärtma
LT1
Juhendaja : Reet Saareväli
Haapsalu 2008