30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. II Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Etnotsentrism- oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism  kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2
moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6
fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ''Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile,
inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika  parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika  vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika  tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism  oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust.
peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada)  nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja Ânormid. Etnotsentrism  oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure
Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. Universalistlik- Vaade, mille järgi moraal nõuab kõigi isikute võrdset ja erapooletut kohtlemist ning isikute erilised suhted teiste samasse partikulaarsesse rühma või kogukonda kuuluvate isikutega (nt pereliikmete või rahvuskaaslastega) iseenesest ei anna moraalset õigustust ega loo moraalset
mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused  riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi.
annaabi.ee 
