Click to edit Master text styles Second level Eesti kergejõustiklane Third level Fourth level Fifth level (kümnevõistleja). 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Andrus veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Click to edit Master text styles Second level Veerpalu on Eesti kõigi Third level aegade edukaim Fourth level Fifth level meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Kuld2002-15 km klassika Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
Kaheksanda kuldmedali võitis ta 4x100 m kombineeritud teateujumises ja seda jälle uue maailmarekordiga 3.29,34. Nüüd sai Phelpsis kõigi aegade edukaima olümpiasportlane, kes on võitnud kokku 14 olümpiakulda. Kokkuvõtteks võib öelda, et ainult ühes ujumises, kus Phelps osales jäi maailmarekord püstitamata ja see juhtus 100 m liblikujumises. See oli ka tema napim võit. SAAVUTUSED Olümpiamängudel · 2004 Ateenas: · olümpiavõitja 100 m liblikujumises (51,28) · olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.54,04) · olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.57,14) · olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.08,26 MR) · olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (7.07,33) · olümpiavõitja 4x100 m kompleksujumises 3.30,68 MR · pronksmedal 200 m vabaujumises (1.45,32) · pronksmedal 4x100 m vabaujumises (3.14,36) · 2008 Pekingis:
1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus,
Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19
1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8
parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992: pronksmedal 4x5 km Lillehammer 1994: olümpiavõitja 15 km vabastiilis olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis hõbemedal 5 km klassikalises stiilis hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis) pronksmedal 4x5 km Nagano 1998: pronksmedal 4x5 km Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme 1991: hõbemedal 4x5 km pronksmedal 5 km klassikalises stiilis pronksmedal 30 km vabastiilis Falun 1993: hõbemedal 30 km vabastiilis hõbemedal 4x5 km Thunder Bay 1995: hõbemedal 30 km vabastiilis
Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse Andrus Veerpalust üldiselt. Teises peatükis antakse ülevaade Veerpalu tähtsamatest saavutustest. Kolmandas peatükis kirjutatakse dopingukahtlusest. Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2
Eesti sportlased Pekingis GERD KANTER Meeste kettaheide Sünniaeg ja koht: 6. mai 1979, Tallinn Mõõdud: 196 cm, 125 kg Klubi: Tallinna Kalev Treener: Vesteinn Hafsteinsson Õppeasutus või amet: EBS, tudeng Saavutused: MM-kuld (2007), MM-hõbe (2005), EM-hõbe (2006), universiaadikuld (2005), EM-i 12. koht (2002), MM-i 25. koht (2003), OM-i 20. koht (2004) Esinemine Pekingi olümpial Kvalifikatsioon Esimeses voorus viskas Gerd ainult 59.65. Teda see tulemus ammugi ei rahuldanud. Teises voorus tegi ta aga korrektuure(võttis pööretel kiiruse natukene aeglasemaks) ning heitis 64.66, mis oli piisav,et pääseda finaali. Nii ta siis kolma...
Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus
Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadleja - kahekordne olümpiavõitja (perekonnanimi) Sidney olümpiavõitja kümnevõistluses (ees- ja perenimi) Eesti president (ees- ja perenimi) Soome firma, mida otsiti Eestis? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Mis on kõikide leiutiste ja pahede alus? Maailma sügavaim järv? Sodiaki märk, millesse kuulub vahemik 23.07 kuni 22.08? Milline planeet on kõige lähemal päikesele? Milline planeet on kõige kaugemal päikesest? Mis aastal toimus inimese esimene kosmoselend?
Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud
vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. VÕITJAD AASTAL 2013 Põhimaa võitjad: Simen Haakon Oestensen 2:45:01 Sandra Hansson 2:58:53 Osalejate arv: täpset arvu ei tea 11. Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane Kristina Smigun-Vähi Olümpiamängud 2006 Torinos Kuld, olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kuld,maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis). Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas 2001 Lahtis: Kuld, maailmameister 30 km klassikas 2009 Liberecis:
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992
aasta Simpel Sessioni eelarve oli ligikaudu juba 4 miljonit krooni. Simple Session Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi
45 63 45 55 100 47 -26 16 19 37 -45 46 2 33 -32 7 45 34 13 -26 -9 -8 -11 -1 -30 -44 -30 29 -47 -48 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadleja - kahekordne olümpiavõitja (perekonnanimi) Sidney olümpiavõitja kümnevõistluses (ees- ja perenimi) Eesti president (ees- ja perenimi) Soome firma, mida otsiti Eestis? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Mis on kõikide leiutiste ja pahede alus? Maailma sügavaim järv? Sodiaki märk, millesse kuulub vahemik 23.07 kuni 22.08? Milline planeet on kõige lähemal päikesele? Milline planeet on kõige kaugemal päikesest? Mis aastal toimus inimese esimene kosmoselend?
väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu ala asub otsajoone tagaliinil. 11. Kas mängija tohib väljuda väljakupiirist? Mängija ei tohi väljuda väljakupiirist. 12.Kas pall tohib kukkuda väljakupiiridest väljapoole? Pall tohib minna väljakupiiridest väljaspoole. 13.Kas pall on mängus, kui ta puudutab trossi? Pall ei ole mängus ,kui ta puutautab trossi, pall on mängust väljas ja vastasvõistkond saab endale punkti. 14.Eestil on oma olümpiavõitja ja maailmameister võrkpallis. Nimeta, kes see on? Eesti olümpiavõitja ja maailmameister on võrkpallis Viljar Loor.
Esimene maailmasõda paiskas segamini kogu elu, et sellest kuidagi paremini välja tulla läks ta autojuhiks. Revolutsioonikeerises tuli Riiast Valka tagasi ka Neulandi pere ja Purakülas hakati elujärge sisse seadma. Kui punased tungisid Eestimaale algas Vabadussõda. Neuland oli esiti soomusrongil, seejärel soomusautol. Alfred Neuland oli Antverpenis tõeline imetlusobjekt ja tema võidusumma 257,5 kg oli 12,5 kg parem isegi keskkaalu võitja tulemusest. Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. 2 XII OM oli pärast 1906.a. Ateena vaheolümpiat taas kavas tõstmine. Kergkaalus Neulandile vastast ei olnud.Kuna tõsteprotokolle pole täiuslikult säilinud on avaldatud erinevaid üks nendest: 1. Alfred Neuland(72,5+75+110) 2.Louis Willquet(60+75+105) 3.Florimond Rooms(55+70+105) rebimine ühe käega,tõukamine kahe käega,tõukamine kahe käega. MM võistlustel Tallinnas 29 ja 30
Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti Kuld meister. 1936 Berliin Kreeka-Rooma
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata
............................................................................................... 3 3. Võistlustel osalemine.............................................................................................................. 4 4. Pildid....................................................................................................................................... 5 1. Lühidalt Irving Jahir Saladino Aranda (sündinud 1983 23 jaanuar Colón, Panama) on Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 70 kg. 2. Tee tippu Noorena harrastas Saladino kergejõustiku kõrvalt ka pesapalli, kuid siiski jäi ta kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik.
Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni, ning tulemus ümardatakse allapoole lähima sentimeetrini. Parimad sportlased Eric Lemming- Esimene maailmakuulsus 1900 alguses, kaalus 90kg ja pikkus 190cm. Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m).
sõnadega. Juhan Parts, Eesti peaminister, vestles Viljandimaa talunikega. Eesti parim naissuusataja Kristina Smigun valiti aasta parimaks naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena? ütles Lennart Meri, Eesti vabariigi välja oma seisukoha. ekspresidendi kodu asub Viimsis. 4.2 kui-lisand (järellisand) Jaan Einasto kui maailmakuulus teadlane pidas konverentsil avakõne. 6 NÄITED
o maailmameister o maailmameister · 1930 New Yorkis · 1936 Pariisis o maailmameister o maailmameister · 1931 Berliinis o maailmameister Olümpiamängudel · 1928 Sankt Moritzis o olümpiavõitja · 1932 Lake Placidis · 1932 Garmisch-Partenkirchenis o olümpiavõitja o olümpiavõitja Surmaspiraal Iluuisutaja uisk koos osade nimetustega Naisiluuisutaja riietus Kasutatud materjal: · http://et.wikipedia.org/wiki · http://torino.postimees.ee · www.terviseleht.ee · www.google.com · www.neti.ee · ENE 3 LK.574 · ENEKE 2 LK. 10
....................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l.
mänginud. Eesti Olümpiakomitee esitles täna spordiajakirjanik Tiit Lääne koostatud raamatut võrkpallur Viljar Loorist, mis ilmub sarjas "Olümpiavõitjad". "Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid," ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. "Olümpiavõit on maksimaalne
Meie olümpiavõitjad on erinevatelt aladelt ja need alad on kergejõustik, jalgrattasport ja suusatamine. Kergejõustikus on olümpiavõitjad kettaheitja Gerd Kanter ja 10 võistleja Erki Nool. Suusatamises on Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun-Vähi. Jalgrattaspordis trekisõitja Erika Salumäe. Neist on praeguseks vaid üks tegevsportlane kelleks on Gerd Kanter. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 4.1. Erika Salumäe Erika Salumäe on sündinud 11. juunil Pärnus. Ta on kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika oli Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president aastani 2008. Ta on üle elanud infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud raamat ,,Jääda ellu", milles on juttu ka tema elust lastekodus selle raamatu autor on Ene Veiksaar. (Erika Salumäe, 2012) Joonis 7. Erika Salumäe (elu24
Andrus Veerpalu 8.02.1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond
ANTS ANTSON 1938-.... Kärt Mere 12c Tiina Trutsi 12c Laura Paas 12c Ragne Hindrimäe 12c Noorus: Sündinud 11 nov. 1938 Tallinnas ; Endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja ; Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ;
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus
Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) - Eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe loop-kolmekordne toe loop-kolmekordne Loop hüppeid. esimene meeste seas teostatud külvikorra Biellmann, Cascade kolmekordne axel-kolmekordne flip-Euler. Detsembris 2009, Evgeni Plushenko kaheksandat korda sai meister Venemaa. Venemaa iluuisutaja, olümpiavõitja 2006 kaks korda olümpia hõbe Mitalisti (2002 ja 2010), kolm korda maailmameistriks ja kuus korda Euroopa meistrivõistluste meeste Iluuisutamine. Olümpiamängudel Vancouveris võitis hõbemedali taga võitja Evan Lysacek, vaid 1,31 võrra Austatud magister Sport Venemaa.
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit
Finaal kujunes aga katsumuseks mitmes mõttes. Esiteks seepärast, et oli viimane heitlus pärast kahte pikka ja väsitavat turniiri. Aga ka seetõttu, et nüüd avaldasid KP-le seni suhteliselt sõbralikud pealtvaatajad toetust hoopis vastasele, sakslasele, kahekordsele Euroopa meistrile Kurt Hornfischerile. Enamik ajast maadeldi võrdselt, kuid lõpp-püstimaadluses tegi meie maadleja võtte, mis tõi talle võiduks vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena KP. Eesti oli Maailma-Kristjanilt palju saanud - just uhkust ja enesekindlust. Selle eest anti talle ka vastu. Väiksemaid kingitusi juba siis, kui olümpiasangar 2. VIII hommikul Balti jaama saabus. Seejärel tuli riigivanema vastuvõtt, esinemine ringhäälingu kooliraadio osas, kuu aega ametlikku puhkust. Esile tõsteti olümpiavõitjat ka tema töökohas Tallinna Keskvanglas, kus ta tõsteti senisest
Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende
Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi. Õlipuuokstest pärg asetati vanasti olümpiavõitja pähe, ka aastal 2004 Olümpiamängudel Ateenas asetati see võitja pähe kui autasu suursaavutuse eest rahumeelses võistluses. Vanarooma kirjanik Plinius, kes elas esimesel sajandil, ütles: "On olemas kaks vedelikku, mis inimese kehale mõnu pakuvad, sisemiselt vein ja väliselt õli, mõlemad on puudelt saadud
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali
4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast. Tänapäeval on sellel vaid meelelahutuslik eesmärk. Vana kreekas korraldati peajumal Zeusi auks olümpiamänge. Nende järgi arvestati ka aega. Olümpiavõitja oli ühiskonnas väga austatud isik. olümpiam. olid esimesed suured sportmängud nind neid peetakse tänapäevani 5. millistes valdkondades põimusid hellenismiperioodil kreekapärased ja idamaised jooned. Too näiteid.Põimusid jooned nt valitsemises-võeti kasutusele uus valitsemisvõim, monarhia. selline valitsemisvorm kus on ainuvalitseja on iseloomulik just idamaadele. Varasemalt sõltumatud ja isemajandavad polised polnud enam sõltumatud
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1
Erika Salumäe raamat ,,Jääda ellu" Erika Salumäe raamatus ,,Jääda ellu" räägib kahekordne olümpiavõitja avameeli oma elust . Ilusate päevade kõrval on olnud hulganisti päevi täis valu, trotsi ja kibedust, meeletut igatsust ema ja armastuse järele, pidevat vajadust ennast tõestada. Kuidas jääda ellu lastekodu karmis olelusvõitluses, erikoolis ning kasuperest põgenedes? Kuidas täita väravat kinni lüües lendulastud lubadus: ma veel tõestan, kes ma olen! See raamat on väga aus, sisaldades ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja ka poliitika telgitaguseid. Seljaoperatsioon, mis sundis armastatud olümpiavõitjat mitmeks kuuks haigevoodisse, pani teda oma elu üle järele mõtlema. Millised on tema elu õppetunnid? Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgit...
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku"
See raamat oli väga innustav. Eriti inspireeriv oli lugeda seda, kuidas Jüri 16 aastasena sõlmis oma venna Erkiga lepingu, et ta tuleb maailmameistriks, mille peale vend lubas end herneks hirnuda, kui see juhtub, ja Jüri nägi selle nimel vaeva ning saavutaski selle. Hoolimata tema terviseprobleemidele, eriti seoses kuulmisega, ja kõigile muudele raskustele (pidevad treenerite vahetamised ja muu) on ta suunud siiski väga palju oma elus korda saata. Ta on mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja just tänu selle, et ta on ise pingutanud. See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte oodata, et keegi tuleb ja teeb kõik sinu eest ära. Elus tuleb endale seada siht ja selle poole püüelda, täpselt nagu seda tegi tema. Tore oli samuti teada saada ka ta ülejäänud elu kohta. Enne selle raamatu lugemist polnud ma isegi kuulnud ta naise nime, kuid nüüd tean ta elu kohta palju rohkem.
TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
