CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Ve...
Kas sport elatusalaks on sobiv valik? EI JAH · Ainult tippspordis liiguvad · Sport on tervislik! suured rahad · Professionaalsel tasemel kõrged · Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)- · Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud dopinguained rahulolu · Skandaalid on kerged tulema, · Sport kujundab iseloomu kuna s...
vastu. Piiblis on kirjas: ´´Armasta oma ligimest nagu iseennast.´´ See näitab, et juba ammusest ajast tähtsustati tolerantsust teiste suhtes. Tänapäeva ühiskonnas on märgata inimeste hoiakuid teiste suhtes. Näiteks on meie koolis üks poiss, keda kiusatakse, võib öelda, et ta on vähemuslane. Tema puhul on selgesti näha sallimatust klassikaaslaste ja ka koolikaaslaste poolt. Teise näitena toon meie oma sporditähe Andrus Veerpalu, kelle ümber käib dopinguskandaal. Selline meediakajastus andis ülevaate, et eestlane on toletantne sportlase vastu, kes on meie uhkus. Võib ka väita, et seda põhjustas tema nn puhas taust: rahulik mees, laste isa, hea abikaasa, alati viisakas. Võrreldes teda Andrus Värnikuga, on nad olemuselt ja tegudelt vanarahva ütluse kohaselt nagu siga ja kägu. Võib öelda, et tänapäeva inimene on salliv nendega, kellest hoolib. Kuna inimene ei hooli väga paljudest, on meil puudus ka sallivusest.
Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma ning Eesti ei erine teistest. Ehtne näide dopingu kahtlusalusest on Andrus Veerpalu. Tema dopinguskandaal kestis ligi poolteist aastat. Räägiti, et Veerpalu on süüdi, kuid heade advokaatide tööga pääses karistusest. Dopinguga on vahele jäänud kulturist Argo Ader, kes sai keelatud aine stanozololi tarvitamise eest kaheaastase võistluskeelu. Reklaamiklippides osaledes saavad tuntud sportlased lisaraha teenida ning ühtlasi ka ennast reklaamida. Tänu reklaamimisele kogub sportlane endale rohkem toetajaid, ilma kelleta ei suudaks ükski sportlane tippu jõuda. Tippsportlaseks saamiseks on
......................................................................................................16 4.3.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................17 4.3.2. Tunnustused ...........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17 4.3.5. Isiklikku..................................................................................................................18 4.4. Gerd Kanter...................................................................................................................18 4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19 4.4
Kõik lihtsad asjad on siiski keerulised. Üks asi on, mida teavad dopingust atleedid, treenerid, mänedzerid, teine tera, et arste pannakse kutse-eetikat silmas pidades proovile. Kui harjutava atleedi organismis langeb testosterooni tase ja jätkates võib tekkida ohtlik ületreenitus, siis ongi tegu juba haigusega. Arstide püha kohus on ravida haigusi, kimbutavad need siis pinguli lihastega sportlasi või lihtsurelikke. 8. augustil Tour de France´ist ajendatuna lahvatanud dopinguskandaal ning prantsuse ja austraalia arstide dopinguavastamise viisid võib aga lahterdada oodatud sündmuste hulka - midagi niisugust pidigi maailm enne Sydney OMi teada saama. Kuid Sydney OMist võttis osa kirev rahvaste paabel - Austraaliasse kogunes ka nende rahvuste esindajaid, kes juba usulistel kaalutlustel ei saa verd anda, mistõttu oli ebatõenäoline, et saaks rakendada uusimat võimalust tõestada vereanalüüsi teel, et atleet on kasutanud dopingut.
2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina. Dopinguskandaal 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat hormooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid sokeeritud.
Tassos Gousis 7 Kreeka sprinter Tassos Gousis andis positiivse dopinguproovi. 29-aastane Gousis pidi kaasa tegema olümpiamängude 200 meetri jooksus. Sportlane andis positiivse proovi Kreeka anti-dopinguagentuurile enne koondise lahkumist treeninglaagrisse Jaapanis. Asjaosaline ise, nagu ka Kreeka Olümpiakomitee, juhtunut kommenteerinud ei ole. Pekingi olümpia ratsavõistlust tabas dopinguskandaal, millesse oli segatud neli hobust ja nende ratsanikud, kelle seas ka pronksmedali võitja. FEI juhtkond teatas testide tulemused vahetult enne individuaalset takistussõidu võistlust Hongkongis. Hobustele oli antud paprikast saadud ainet capsaicin, mis on valu leevendava toimega, vahendas CNN. Hobune Camiro, oli meeskondlikus takistussõidus pronksi võitnud Norra meeskonna liikme Tony Andre Hanseni ratsu. Teised hobused olid Iirimaa
ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel. Vestlusteemasid oli seinast-seina, kuna selline on ka saate formaat: räägitakse nii aktuaalsetel ja tõsistel kui ka meelelahutuslikel teemadel. Minu litereeritud intervjuudest puudutas Jüri Muttika oma saatekülalistega järgnevaid teemasid: a) dr Vitali Bernatski dopinguskandaal, b) eestlaste loodud uus mobiilirakendus TanWise, c) nahavähk, päikesekaitse ja päikesekiirguse kahjulik mõju, d) Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus, e) jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad, f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g) 6 2. TEOREETILINE TAUST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
