Olümpiavõitjad (0)
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD
Patrik Edur
Rühm PK12-PE
Alfred Neuland
Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti
tõstja, esimene eesti olümpiavõitja.
Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega
257,5 kilo.
Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75
kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga
tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid
maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe
käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo
ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal.
Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit.
Voldemar Väli
Voldemar Väli
Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill
1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks
1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti
rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks
13 aastat järjest.
Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole
tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta
21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks
tehnikameheks.
Osvald Käpp
Osvald Käpp
Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York)
oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-
hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5
korda Eesti ja 4 korda USA meistriks.
Hilisemad saavutused:
Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus.
1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus.
1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis
1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd
pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse
kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks
vabamaadluses.
Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10.
märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja,
olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka
vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937
kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti
meister.
Olümpiamängud :
Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal
Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal
Ants Antson
Ants Antson
Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on
eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964
aastal).
Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel
1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.
Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril
1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3.
Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu.
Eesti aasta sportlane 1964
Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001
Svetlana Tsirkova
Svetlana Tsirkova
Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril
1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja
hilisem Eesti vehklemistreener.
1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta
suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti
vehklemisnaiskonnas olümpiakulla.
Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe
naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi.
Tunnustused
1969 Eesti parim naissportlane
2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
Jaan Talts
Parimad tulemused:
Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5
kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg.
Jaan Talts
(sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks
olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal
Münchenis kuldmedali.
Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972
kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali.
Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja
1972 kuldmedali.
19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene
poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle
500 kg.
J üri Tarmak
J üri Tarmak
J üri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja,
1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
J üri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak.
J üri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed
olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis.
Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor
Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet.
Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks.
Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat
õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures.
Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas
Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast
peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks.
Aavo Pikkuus
Aavo Pikkuus
Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti
jalgrattasportlane, olümpiavõitja.
Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976.
aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude
Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli
Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks
kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat)
tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool
(39.).
Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km
meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal
hõbemedali.
Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo
Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks.
Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks
1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli.
Viljar Loor
Viljar Loor
Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi
aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla
1980. aasta Moskva mängudelt.
Muude l võ is tlus te l
Maailmameister: 1978, 1982
Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983
Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983
Euroopa noortemeister: 1973
Tunnustused
2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk
J aak Uudmäe
J aak Uudmäe
J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti
kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja).
Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.
Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta
sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan
J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL
teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak
Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega
16.97.
Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning
siserekord 17.10.
Tiit Sokk
Tiit Sokk
Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja
korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal
olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu
meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna
peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina.
Klubid mäng ijana
Tallinna Kalev (19811984)
Moskva Dinamo (19841986)
Tallinna Kalev (19861992)
Panathinaiks BC (19921996)
Tallinna Kalev (19961997)
Saloniki Aris (19971998)
Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout
Giannopoulos all.
Erika Salumäe
Erika Salumäe
Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur.
Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
trekisõidus.
Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige.
Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures
tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu.
Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil.
Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab
ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika
telgitagustesse.
Sportlikud saavutused
Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti
parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992.,
1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda
Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Erki Nool
Erki Nool
Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane
(kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta
kümnevõistluses olümpiavõitjaks.
Olümpiamängud
Atlanta 1996
Sydney 2000:
Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud
pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle
või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.
Ateena 2004:
Sai 8. koha.
Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7.
augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses
tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine
murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne
olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane
olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.
Olümpiamäng ud
Kuld 2002 15 km klassika
Kuld 2006 15 km klassika
Hõbe 2002 50 km klassika
Maailmame is trivõ is tlus e d
Kuld 2001 30 km klassika
Kuld 2009 15 km klassika
Hõbe 1999 50 km klassika
Kristina Smigun-Vähi
Kristina Smigun-Vähi
Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977
Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste
murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne
täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale
Sportstari aunimetuse.
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-
Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.
aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et
on tippspordist loobunud.
Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks
Olümpiamäng ud
Kuld 2006 10 km klassikatehnika
Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit
Hõbe 2010 10 km vabatehnika
Gerd Kanter
Olümpiamäng ud
2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august)
2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august)
2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august)
Gerd Kanter
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi
lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse
Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK
Altius esindaja).
Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm,
samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini
2006 Uno Ojand.
22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.
Maailmame is trivõ is tlus e d
Kuld 2007 saka Kettaheide
Hõbe 2005 Helsingi Kettaheide
Hõbe 2011 Daegu Kettaheide
Pronks 2009 Berliin Kettaheide
Heiki Nabi
Heiki Nabi
Heiki Nabi (sündinud 6. juunil 1985) on Eesti maadleja ja on pärit
Hiiumaalt Hilleste külast.
26. septembril 2006 tuli Heiki Nabi Hiinas Guangzhous toimunud
maailmameistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 96
kg maailmameistriks.
Saavutus Heiki
Nabi võitis Londoni Olümpiamängudel 2012. aastal hõbemedali.
Seitsmekordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses (2005, 2006,
2007, 2009, 2010, 2011, 2012)
Eesti maadlusliit on valinud Heiki Nabi parimaks Kreeka-Rooma
maadlejaks kolm korda 2005, 2006, 2008. aastal
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_olümpiavõitjad
http://www.google.ee
Loodan et aitab kedagi
Sarnased õppematerjalid
6
docx
Eesti olümpiavõitjate saavutused.
1991. aastal kuulus
Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti
meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N.
Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe
1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga
meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.
Eesti parim meessportlane 1991.
Erika Salumäe
Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti
parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990.,
1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9
korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986,
kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995.
Erki Nool
2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses
olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas
21
pptx
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD
Alfred Neuland
Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16.
november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja.
Aasta : 1920
Spordiala : tõstmine(kergekaal)
Tulemus : 257,5
Eduard Pütsep
Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22.
august 1960Kuusamo, Soome)
oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti
esimene olümpiavõitja maadluses.
Aasta : 1924
Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)
Voldemar Väli
Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli
eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34
korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest.
Aasta : 1928
44
pptx
Eesti olümpiavõitjad
Eesti olümpiavõitjad
Hannastiina Villand
KK13-PE
Ants Antson
● Sündinud 11. novembril Tallinnas
● Endine kiiruisutaja
● Võitis IX taliolümpiamängudel
1500 meetri kiiruisutamises
kuldmedali
● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas
ta maailmarekordi
● 1964 Eesti Aasta sportlane
● 2001 Eesti Punase Risti 2.
astme teenetemärk
Gerd Kanter
● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas
● Kettaheitja
● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja
● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii
kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid
● Universiaadil võitis kuldmedali
● 2006 Valgetähe 4. klassi
teenetemärk
● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane
● 8. detsember 2008 anti talle
Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk
● 2010 Aasta Kergejõustiklane
Johannes Kotkas
● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998
● Maadleja
● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus,
26
pptx
Eesti olümpiavõitjad
Click to edit Master text styles
Second level
Eesti kergejõustiklane Third level
Fourth level
Fifth level
(kümnevõistleja).
2000. aasta
suveolümpiamängudel
Sydneys tuli ta
kümnevõistluses
olümpiavõitjaks.
Andrus veerpalu
on Eesti endine
murdmaasuusataja,
kahekordne olümpiavõitja. Click to edit Master text styles
Second level
Veerpalu on Eesti kõigi Third level
aegade edukaim Fourth level
Fifth level
meessportlane
olümpiamängudel, olles
võitnud 3 medalit.
Kuld2002-15 km
klassika
Kuld2006-15 km
klassika
Hõbe2002-50 km
klassika
Kristina
22
ppt
Eesti olümpiavõitjad
Eesti olümpiavõitjad
Merilin Jürine
KK11-PE
Alfred Karl Neuland
· Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest
olümipiavõitja
· Spordiala tõstmine (kergekaal)
· Tulemus 257,5 (72,5-75-110)
· Võitis kulla Antwerpenises 1920
· Võitis hõbemedali Pariisis 1924
· Karjääri jooksul püstitas ta 12
maailmarekordit
Eduard Pütsep
· Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja
maadluses
· Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis
kulla 1924
· Võitis EM-hõbeda 1927
· 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus
· 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9
koht vabamaadluses
· Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922
Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka-
Rooma maadlusega
Voldemar Väli
· Oli Eesti maadleja, esindas Eestit
34 korda
· Spordiala Kreeka-Rooma maadlus
8
docx
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm
muretseti alles kohapeal).
Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer.
Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja
loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000
Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks
mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid.
Tulemused.
Riikide esimesed olümpiavõitjad olid:
Brasiilia (3.08.1920) Guilherme Paraense (18851968), olümpiakiirlaskmises;
Eesti (29.08.1920) Alfred Neuland (18951966), tõstmise kergekaalus.
Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3).
Olümpiarekordeid tuli kokku 21.
Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat.
4.Eestlaste kuldmedalivõidud
Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit.
Kuldmedalitevõitjad :
1
odt
Eestlased olümpiamängudel
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht
1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen
1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis
(käbeskaal)
1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam
(sulgkaal)
1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam
(kergekaal)
1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin
(raskekaal)
1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin
(raskekaal)
1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi
(raskekaal)
1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck
(1500m)
1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico
(vehklemine)
1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München
1972 Jüri Tarmak
3
docx
Eesti olümpiavõitjad
1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41
maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg),
kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan
Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva
tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu
liige.
Erika Salumäe
Erika Salumäe (sündinud 11. juunil
1962 Pärnus) on Eesti endine
jalgrattur ja poliitik. Ta on
kahekordne maailmameister ja
kahekordne olümpiavõitja trekisõidus
(1992. aasta suveolümpiamängudel
Barcelonas ja 1988. aasta
suveolümpiamängudel Seoulis) .
2010. aastast elab ta Hispaanias.
Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on
püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks
naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992.,
1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist
9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu (sündis 8
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid