Maarika Anijärv
Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid
silmatorkavaid võite erinevatelt
aladelt . Kuulsaimakas elusolevaks Eesti
kergejõustiklaseks on
Erki Nool . Suusatamisega alates 12. eluaastast
tegelenud Andrus
Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina
Smigun , kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma
naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju
toonud kokku 24 Olümpiavõitu.
Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja
vanimaid spordialasid. Kergejõustik
hõlmab sportlikku käimist,
jookse , heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi.
Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus
Värnikut ja
Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles
kuuelapselises peres
neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8.
klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda
kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja
mitte suurematele alla jääda. E.
Noole esimeseks
suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal
sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta
jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi
ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb
ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2
siis ulatasid talle oma
abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad.
Järgmisel aastal otsis E. Nool üles oma noorpõlvetreeneri ja jätkas siis
Rein Sokuga. 1994. aastal tõusis E. Nool Eesti parimaks kümnevõistlejaks, kuid ta polnud
veel oma tulemustega rahul. Aastal 1995. sai E.
Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks
tulekut, 2000. aastal
Sydneys , saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim
neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta
saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust
kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002.
aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti
odaviskaja . Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta
augustis
Valgas . A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK
Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15.
koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis
maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht
Ateena olümpiamängudel ja 1. koht
Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd
Kanter , kes on Eesti
kettaheitja .
Võistlustel esindab G. Kanter praegu Tallinna Kalevit, tema treeneriks on hetkel Islandi
päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal
saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka
varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa
meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on
ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander
Tammert , kes sündis
2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja
Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on
pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan
Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K.
Rahnul
Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht,
Helsingis 2005. aastal
Eesti
suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal.
Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse
suusakeppe. Suusatamine on
harrastus - ja võistlusspordi
aladest . Eesti kuulsaimateks
meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest
on Eestis kuulsaim Kristina Smigun.
Andrus Veerpalu on 8. veebruaril
1971 . aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim
murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka
maailmameister . Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid
suusatamisega 12.
eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel
kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver.
A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002.
aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km
klassikalises sõidus, kus ta saavutas
ka teise koha meeste 50 km klassikalises sõidus ning 9. koha 4 x 10 km teatesõidus.
Teise kuldmedali sai ta 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos, jällegi 15 km
klassikas, samal taliolümpial saavutas ta ka 8. koha 4 x 10 km teatesõidus.
Enne seda oli tema kõrgeimaks kohaks esimene koht 2001. aastal Lahtis,
maailmameistrivõistlustel 30 km klassikalises sõidus. Hõbemedali vääriliseks on ta
jäänud 1999. aastal Ramsaus, 50 km klassikas.
A. Veerpalu on maailmameistrivõistlustel kokku osalenud seitsmel korral ja
taliolümpiamängudel viiel korral. Seni on ta võitnud kuus maailmakarika
etappi ja
kümnel korral olnud kolme
parima hulgas. 4
Veel on A. Veerpalu 20- kordne Eesti meister, aastatel 1990- 2005 ja parim Eesti
sportlane aastatel 1999, 2001 ja 2002.
Jaak Mae on Järvamaal, 25. veebruaril 1972. aastal sündinud Eesti
murdmaasuusataja. Tema treeneriks on samuti M. Alaver.
Parim saavutus J. Mael on 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys
saavutatud kolmas koht 15 km klassikalises sõidus. Ta osa võtnud
neljal erineval taliolümpial, 1994. aastal Lillehammeris, kus tema parimaks üksiksõidu kohaks oli 35.
koht 10 km klassikas. 1998. aastal
Naganos toimunud taliolümpial oli tema parimaks
kohaks 6. koht jällegi 10 km klassikas. 2006. aastal taliolümpiamängudel Torinos oli J.
Mae parimaks saavutuseks 5. koht 15 km klassikalises sõidus.
Maailmameistrivõistlustel on J. Mae osalenud seitsmel korral. Parim tulemus
sealt on hõbemedal 15 km klassikas, 2003. aastal Val di Femmes. Kümne parima hulka
on ta maailmameistrivõistlustel kuulunud seitsmel korral, kuid kolme parima hulka on
ta neist sattunud siiski ainult ühel korral.
Kristina Smigun on sündinud Tartus, 1977. aastal, 23. veebruaril, tal on ka
noorem õde Katrin, kes samuti tegeleb suusatamisega, kuid pole senimaani silma
paistnud
samade tulemustega, nagu K. Smigun. Tema mõlemad vanemad on samuti
olnud suusatajad, ema Rutt Smigun ja treenerist isa
Anatoli Smigun.
Sussatamisega on K. Smigun tegelenud kogu elu, enne tema debüüti
juunioride maailmailmameistrivõistlustel oli ta mitmeid tiitleid võitnud ka Eesti meistrivõistlustel.
Juunioride maailmameistrivõistlustel on ta võitnud kaks kuldmedalit, 1997. aastal
Kanadas, üks neist 15 km vabasõidus ja teine 5 km klassikas. Veel on K. Smigun
saanud juunioride maailmameistrivõistlustelt neli hõbemedalit.
Maailmailmameistrivõistlustel on K. Smigun osalenud kaheksal korral. Parima
koha saavutas ta 2003. aastal, Val di Fiemmes, kus ta tuli topeltjälitussõidus kulla
omanikuks. Samal aastal sai ta veel kahel korral hõbemedali omanikuks 10 km klassikas
ja 15 km klassikas, tulemata ei jäänud ka pronksmedal 30 km vabastiilis. Kümne parima 5
hulka on K. Smigun maailmailmameistrivõistlustel sattunud 14 korral. Neist
esikolmikusse kuuel korral.
Loomulikult on K. Smigun osalenud ka taliolümpial, neljal korral. Parimad
sõidud tegi ta 2006. aasta taliolümpial Torinos, kus ta sai kaks esikohta, ühe 7, 5 + 7, 5
km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta
ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas.
Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi.
Teisi Eesti sportlasi
Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril,
1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta
juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna
Spordis , FC
Floras,
Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M.
Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006. aastal liitus ta ühe Inglismaa
kuulsaima klubi, Londoni Arsenaliga, kuid oli seal kolmas väravavaht ja pääses harva
platsile. Alates käesolevast, 2007. aastast mängib M. Poom Watfordis.
Teda on kuuel korral valitud Eesti parimaks jalgpalluriks ja ta on esindanud
kodumaad enamas , kui100 maakohtumises.
Teine Eesti
silmapaistev jalgpallur on Andres
Oper , kes on sündinud 7.
novembril, 1977. aastal. Mängus on A. Oper ründaja rollis. Ta on mänginud
Moskva Torpedos, Aalborg BK-s ja FC Floras, hetkel mängit A. Oper Hollandi klubis
Roda JC.
Eesti koonises on tal õnnestunud lüüa 105 kohtlumise ajal 32 väravat.
Korvpalluritest on Eestis kuulsaim Martin Müürsepp, sündinud 26.
septembril, 1974. aastal. Hetkel mängib M. Müürspee TÜ/ Rockis, kuid ta on mänginud ka Miami Heatis, Dallas Mavericksis, Tel Avivi Amccabis, Haifa Hapoelis,
6
Saloniki Arises, Ateena AEK- s,
Moskva Dünamos,
Kaasani UNICS- is, Moskva
AKSK- s ja
Permi Ural Greats- is
Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit
Sokk , sündinud 15. novembril, 1964.
aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal
tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus
NSVL meistriks.
Gert Kullamäe, sündinud
3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus.
Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus.
Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna
Levandi , sündinud 30.
juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A.
Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja
Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb
treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi
Eestis.
Ave
Vardja , sündinud 30. juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja
üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10-
aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka
tantsuvõistluste
kohtunik .
Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on
Erika Salumäe, sündinud 11. juunil,
1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka
kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit
ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral.
Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta
kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta
suveolümpiamängudel Barcelonas. Kolmandal korral, Atlantas, jäi ta kuuendale kohale. 7
Lisad
Erki Nool
pilt1Andrus Veerpalu pilt 2 Kristina Smigun pilt 3 8
Sisukord
2.................................................................................Sissejuhatus
2.................................................................................Eesti kergejõustiklased
4.................................................................................Eesti suusatajad
6.................................................................................Teisi Eesti sportlasi
8.................................................................................Lisad
9.................................................................................Sisukord
9.................................................................................Kasutatud allikad
9.................................................................................Viited lisadele
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_V%C3%A4rnik http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Mae http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Poo m
http://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Oper http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Search?search=eesti+korvpallurid http://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Levand i
http://et.wikipedia.org/wiki/Ave_Vardja http://et.wikipedia.org/wiki/Erika_Salum%C3%A4e http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.ht m
http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/erki_noole_elust.ht m Viited lisadele
pilt1...................................
http://home.pon.net/rhinoceroslodge/Nool092800.jpg pilt2...................................
http://etvsport.ee/failid/galerii699.jpg pilt3 ...................................
http://www.sportnet.ee/dump.php?id=18959
Kõik kommentaarid