Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti sportlased (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maarika Anijärv
Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt . Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool . Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun , kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu.
Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse , heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles kuuelapselises peres neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E. Nool üles oma noorpõlvetreeneri ja jätkas siis Rein Sokuga. 1994. aastal tõusis E. Nool Eesti parimaks kümnevõistlejaks, kuid ta polnud veel oma tulemustega rahul. Aastal 1995. sai E. Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks tulekut, 2000. aastal Sydneys , saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja . Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas . A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd Kanter , kes on Eesti kettaheitja . Võistlustel esindab G. Kanter praegu Tallinna Kalevit, tema treeneriks on hetkel Islandi päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert , kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal
Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus - ja võistlusspordi aladest . Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun.
Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971 . aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister . Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver.
A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikalises sõidus, kus ta saavutas ka teise koha meeste 50 km klassikalises sõidus ning 9. koha 4 x 10 km teatesõidus. Teise kuldmedali sai ta 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos, jällegi 15 km klassikas, samal taliolümpial saavutas ta ka 8. koha 4 x 10 km teatesõidus.
Enne seda oli tema kõrgeimaks kohaks esimene koht 2001. aastal Lahtis, maailmameistrivõistlustel 30 km klassikalises sõidus. Hõbemedali vääriliseks on ta jäänud 1999. aastal Ramsaus, 50 km klassikas.
A. Veerpalu on maailmameistrivõistlustel kokku osalenud seitsmel korral ja taliolümpiamängudel viiel korral. Seni on ta võitnud kuus maailmakarika etappi ja kümnel korral olnud kolme parima hulgas. 4
Veel on A. Veerpalu 20- kordne Eesti meister, aastatel 1990- 2005 ja parim Eesti sportlane aastatel 1999, 2001 ja 2002.
Jaak Mae on Järvamaal, 25. veebruaril 1972. aastal sündinud Eesti murdmaasuusataja. Tema treeneriks on samuti M. Alaver.
Parim saavutus J. Mael on 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutatud kolmas koht 15 km klassikalises sõidus. Ta osa võtnud neljal erineval taliolümpial, 1994. aastal Lillehammeris, kus tema parimaks üksiksõidu kohaks oli 35. koht 10 km klassikas. 1998. aastal Naganos toimunud taliolümpial oli tema parimaks kohaks 6. koht jällegi 10 km klassikas. 2006. aastal taliolümpiamängudel Torinos oli J. Mae parimaks saavutuseks 5. koht 15 km klassikalises sõidus.
Maailmameistrivõistlustel on J. Mae osalenud seitsmel korral. Parim tulemus sealt on hõbemedal 15 km klassikas, 2003. aastal Val di Femmes. Kümne parima hulka on ta maailmameistrivõistlustel kuulunud seitsmel korral, kuid kolme parima hulka on ta neist sattunud siiski ainult ühel korral.
Kristina Smigun on sündinud Tartus, 1977. aastal, 23. veebruaril, tal on ka noorem õde Katrin, kes samuti tegeleb suusatamisega, kuid pole senimaani silma paistnud samade tulemustega, nagu K. Smigun. Tema mõlemad vanemad on samuti olnud suusatajad, ema Rutt Smigun ja treenerist isa Anatoli Smigun.
Sussatamisega on K. Smigun tegelenud kogu elu, enne tema debüüti juunioride maailmailmameistrivõistlustel oli ta mitmeid tiitleid võitnud ka Eesti meistrivõistlustel. Juunioride maailmameistrivõistlustel on ta võitnud kaks kuldmedalit, 1997. aastal Kanadas, üks neist 15 km vabasõidus ja teine 5 km klassikas. Veel on K. Smigun saanud juunioride maailmameistrivõistlustelt neli hõbemedalit.
Maailmailmameistrivõistlustel on K. Smigun osalenud kaheksal korral. Parima koha saavutas ta 2003. aastal, Val di Fiemmes, kus ta tuli topeltjälitussõidus kulla omanikuks. Samal aastal sai ta veel kahel korral hõbemedali omanikuks 10 km klassikas ja 15 km klassikas, tulemata ei jäänud ka pronksmedal 30 km vabastiilis. Kümne parima 5
hulka on K. Smigun maailmailmameistrivõistlustel sattunud 14 korral. Neist esikolmikusse kuuel korral.
Loomulikult on K. Smigun osalenud ka taliolümpial, neljal korral. Parimad sõidud tegi ta 2006. aasta taliolümpial Torinos, kus ta sai kaks esikohta, ühe 7, 5 + 7, 5 km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas.
Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi.
Teisi Eesti sportlasi
Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis , FC Floras, Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M. Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006. aastal liitus ta ühe Inglismaa kuulsaima klubi, Londoni Arsenaliga, kuid oli seal kolmas väravavaht ja pääses harva platsile. Alates käesolevast, 2007. aastast mängib M. Poom Watfordis.
Teda on kuuel korral valitud Eesti parimaks jalgpalluriks ja ta on esindanud kodumaad enamas , kui100 maakohtumises.
Teine Eesti silmapaistev jalgpallur on Andres Oper , kes on sündinud 7. novembril, 1977. aastal. Mängus on A. Oper ründaja rollis. Ta on mänginud Moskva Torpedos, Aalborg BK-s ja FC Floras, hetkel mängit A. Oper Hollandi klubis Roda JC. Eesti koonises on tal õnnestunud lüüa 105 kohtlumise ajal 32 väravat.
Korvpalluritest on Eestis kuulsaim Martin Müürsepp, sündinud 26. septembril, 1974. aastal. Hetkel mängib M. Müürspee TÜ/ Rockis, kuid ta on mänginud ka Miami Heatis, Dallas Mavericksis, Tel Avivi Amccabis, Haifa Hapoelis,
6
Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is
Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk , sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus.
Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi , sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis.
Ave Vardja , sündinud 30. juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka tantsuvõistluste kohtunik .
Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on Erika Salumäe, sündinud 11. juunil, 1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral. Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas. Kolmandal korral, Atlantas, jäi ta kuuendale kohale. 7
Lisad
Erki Nool pilt1
Andrus Veerpalu pilt 2 Kristina Smigun pilt 3 8
Sisukord
2.................................................................................Sissejuhatus 2.................................................................................Eesti kergejõustiklased 4.................................................................................Eesti suusatajad 6.................................................................................Teisi Eesti sportlasi 8.................................................................................Lisad 9.................................................................................Sisukord 9.................................................................................Kasutatud allikad 9.................................................................................Viited lisadele
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_V%C3%A4rnik http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Mae http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Poo m http://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Oper http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Search?search=eesti+korvpallurid http://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Levand i http://et.wikipedia.org/wiki/Ave_Vardja http://et.wikipedia.org/wiki/Erika_Salum%C3%A4e http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.ht m http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/erki_noole_elust.ht m Viited lisadele
pilt1................................... http://home.pon.net/rhinoceroslodge/Nool092800.jpg pilt2................................... http://etvsport.ee/failid/galerii699.jpg pilt3 ................................... http://www.sportnet.ee/dump.php?id=1895
9
Vasakule Paremale
Eesti sportlased #1 Eesti sportlased #2 Eesti sportlased #3 Eesti sportlased #4 Eesti sportlased #5 Eesti sportlased #6 Eesti sportlased #7 Eesti sportlased #8 Eesti sportlased #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Syssa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

Sport
Olümpiavõitjad
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

Kehaline kasvatus
Eesti olümpiavõitjate saavutused
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal.

Kehaline kasvatus
Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010
10
docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.

Geograafia
Referaat-Eestlased Vancouver i taliolümpiamängudel
13
doc

Referaat: Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel.

paraolümpiasportlane Rick Hansen. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. 3 Olümpiakoondis Vancouver 2010 - Eesti delegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 2 3 5 Laskesuusatamine 5 4 9 Murdmaasuusatamine 10 4 14 Mäesuusatamine 1 1 2 Kokku 18 12 30

Kehaline kasvatus
Suusatamine ja Eesti suusatajad
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks

Suusatamine
Andrus Veerpalu
7
doc

Andrus Veerpalu

Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik.

Kehaline kasvatus
Kristina Smigun-Vähi
9
docx

Kristina Smigun-Vähi

Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm

Kuulsused




Meedia

Kommentaarid (1)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: Midagi ikka kasu
21:01 24-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun