Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti sportlased (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti sportlased #1 Eesti sportlased #2 Eesti sportlased #3 Eesti sportlased #4 Eesti sportlased #5 Eesti sportlased #6 Eesti sportlased #7 Eesti sportlased #8 Eesti sportlased #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Syssa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Sportlased

Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein

Kehaline kasvatus
thumbnail
1
doc

Eesti 30 tuntud sportlast

EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
pptx

Eesti sportlased

Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Simpel Sessioni eelarve oli ligikaudu j

Sport
thumbnail
6
docx

Doping Eesti spordis

Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................................6 Lisad..........................................................................................................................................................6 Sissejuhatus Doping on spordis olnud nüüd juba üle 100 aasta. Seda kasutatakse nii inimest

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
2
docx

Eesti suusasport

Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena. Viimased aastad ei ole stabiilsuse

Kirjandus
thumbnail
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5

Sport
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0­165,0­205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (1)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: Midagi ikka kasu
21:01 24-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun