olümpiakülaga olümpiapark. Võistlusareene olümpiapargis oli palju, näiteks: · London Aquatics Centre (ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, moodne viievõistlus) · London Velopark (trekisõit) · London Basketball Arena (korvpall, käsipall) · London Handball Arena (käsipall, moodne viievõistlus) 5 · Riverbank Arena (maahoki) jne. 6
Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja
Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi.
Tabel 2.6. Energiavajadus vastavalt spordialale Kehalise aktiivsuse Spordiala Spordiala koefitsient (mehed) mehed naised (naised) Judo, Atleetvõimlemine, 1,6 1,4 atleetvõimlemine* võimlemine* Tõstmine 1,7 1,5 Võrkpall, maahoki 17 Ujumine, kesk- ja Maahoki 1,8 1,6 pikamaajooks Jalgpall, sõudmine 1,9 1,8 Jalgrattasport Ujumine, veepall 2,0 2,0 Sõudmine Uisutamine 2,2 3,4 Suusatamine Jalgrattasport 2,5 Triatlon 2,6
viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president. Kohtusüsteem on jagunenud kolmeks osaks:Ülemkohus,21 kõrgkohtut ja palju väiksemaid kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Samuti sportlastele, kui on treeningud, mis nõuavad pidevat tähelepanu. · Kofeiin on tõhusa ergogeenilise mõjuga püsiva maksimaalse vastupidavusega treeningul. Samuti on ta osutunud väga tõhusaks tugeva koormusega treeningprotsessil. · Hiljuti on tõestatud, et kofeiin võib suurendada, mitte vähendada, glükogeeni resünteesi treeningu puhkeperioodil. · Kofeiini on kasulik kasutada kõrge intensiivsusega pikaajalisel treeningul (sh meeskonnaspordialadel nagu jalgpall, maahoki, aerutamine jne.), kuid seda ainult treenitud sportlastel. · Teaduskirjanduses esineb vastuolusid, kui kofeiini mõju uuritakse jõudu ja võimsust nõudvatel spordialadel. Ei ole selge, kas erinevused tekivad sellest, et uuringutes käsitletakse erinevaid protsesse, treeninguid, vaatlusaluseid jne. Rohkem uuringuid on vaja läbi viia, et selgeks teha kofeiini mõju raskejõustikus. · Teadusuuringud, mis on seotud üksnes naistega, on piiratud. Kuid siiski hiljutised uuringud
hõiskama, naerma või nutma. Ainsad filmitööstuskeskused, millel üldse mingeid kunstilisi ambitsioone näib olevat, on Kolkata ja Thiruvananthapuram. Paradoksaalsel moel on Satyajit Ray või Mrinal Seni filmidega kokku puutumise võimalus Euroopas või Põhja-Ameerikas märksa suurem kui Indias endas. Sport Üks asi, mis indialastele brittide juures meeldis, oli nende kiindumus sporti, eriti maahoki ja kriketi vastu. Vastutasuks õppisid nood selgeks polo ( mille mogulid Pärsiast ja Afganistanist sisse tõid ). Spordielu on Indias väga aktiivne tänini. Eriti Delhi võib kiidelda väga mootsate spordirajatistega. Viimane siinset spordimaailma tabanud hullus on vormel 1 võidusõit. Indias käiakse ka palju ujumas. Suuremates linnades on paljudes paremates hotellides basseinid, kuid mujal ujudes tuleks tarvitusele võtta ettevaatusabinõud
kirjutas Kostis Palamas. 1957. aastal tunnistas ROK selle amelikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii
olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka-
(Eesti olümpiavõitjad, 2012) 3.1. Barcelona suveolümpiamängud Barcelona on Hispaania pealinn. Barcelona suveolümpiamängud olid 25-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Barcelona olümpia toimus 25. juuli kuni 9. august aastal 1992. Barcelona 9 kinnitati olümpialinnaks Lausanne'is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal. Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste (pronksmedal
riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis.
Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe - Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall - Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton -Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki Rusikavõitlus · Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide Veelauasõit - Veemoto -