Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg (0)

Q: MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: MIS TOIMUS HIRVEPARGIS ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mida mäletate fosforiidisõjast?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mida mäletate Hirvepargis toimunust?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mis paljudel julguse tagasi tõi Mida mäletate laulvast revolutsioonist?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mida tundsite Kas osalesite ka?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mis oli fosforiidisõda Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mida tundsite Mida teate sellest?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Q: Mida sellest räägiti?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ?
MIS TOIMUS HIRVEPARGIS ?
MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS?
Mida mäletate fosforiidisõjast?
Mida mäletate Hirvepargis toimunust?
Mis paljudel julguse tagasi tõi Mida mäletate laulvast revolutsioonist?
Mida tundsite Kas osalesite ka?
Mis oli fosforiidisõda Eestis?
Mida tundsite Mida teate sellest?
Mida sellest räägiti?
Mis toimus Hirvepargis ?
Mida mäletad fosforiidisõjast?
Mida tundsid Ise ka osalesid?
Kuidas liikus Informatsioon?
Mida mäletad laulvast revolutsioonist?
Mida mäletad Hirvepargis toimunust?

TAPA GÜMNAASIUM
EESTI ÄRKAMISAEG - MÄRKAMISAEG
UURIMISTÖÖ AJALOOST
KOOSTAJA : ÕUN PÄRJA
JUHENDAJA : ROOS ANNE

2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS

MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ?

MIS TOIMUS HIRVEPARGIS?

LAULEVREVOLUTSIOON

BALTIKETT

KOKKUVÕTE

LISAD

KASUTATUD ALLIKAD

SISSEJUHATUS

Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark “ ja „laulev revolutsioon “.

Hüpotees : Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest –fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt.
Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja kinnitas, et uute fosforiidikaevanduste rajamine Kirde-Eestisse on otsustatud, kirjutas Raivo Raave Kabala - Toolse fosforiidikaevanduse vastas luuletuse …
„ kui sinu maa vabiseb Kabala,
kui rakvere raibe ei kasva enam Kabala
kui vesi on surmajook…“
Esmakordselt nõukogude okupatsiooni ajal veeres üle Eesti võimas protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu. Surve tulemuslikkust tajunud rahvast ei õnnestunud enam poliitikast eemale kiskuda.
Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeele-
avaldust. Hirvepargis toimunu oli osa nn. rahvusküsimusest mis aitas kaasa Nõukogude võimu kokkuvarisemisele Eestis. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisele. Hirvepargi meeleavaldus kasvas välja armastusest oma Eestimaa vastu. Peaosalejaid küll represseeriti ja naeruvääristati, kuid rahva valmidus tõe eest seista kasvas. O organiseeritud meeleavaldus totalitaarses ühiskonnas näitas rahva ühisvaimsuse ja –jõu kasvu ning julgust ajaloo ümberhindamisel.
Kolmandas osas vaadeldakse laulu jõudu rahva liitjana. 10.Noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas 29.06.2007 ütles meie president Toomas Henrik Ilves väga asjakohased sõnad: „Laulu ja tantsu vägi on aidanud Eesti rahvast aastasadade jooksul endaks saada ja endaks jääda. See vägi vaatab vastu meie silmist, see kaigub vastu meie hingest. See vägi on Ühtaegu pidepunkt meile endile…“. Haridusminister Tõnus Lukas lisab: „Õnnelik on see rahvas, kes saab oma teed käia koos. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on andnud meile , eestlastele, selle võimaluse. Selle traditsiooni tungal ei kustunud ka nõukogude okupatsiooniaastatel ei isamaal ega ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures.
Võib öelda, et eestlased laulsidki end vabaks ja Eestis toimunut nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Laul andis eestlastele sajakordse usu ja jõu vabadusse. Nii need eestlased end vabaks laulsidki, kirjutatakse ajalooromaanides. Eesti rahvas tundis end taas rahvusena, 48 aastat keelu all olnud sini-must-valge rahvuslipp sai ärkamisaja sümboliks ja andis lootust vabale tulevikule.

MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS?

1986. Kavandati Nõukogude Venemaal fosforiidi kaevandamiseks Virumaal: Toolses suur lahtine kaevandus ja Kablas maa-alune kaevandus . Lisaks sellele planeeriti asulad venekeelt kõneleval tööjõule, keda taheti Eestisse sisse tuua.
Fosforiidi kavandamine oleks toonud kaasa looduse reostumise ja põhjavee kadumise.
Seoses migrantide sissetoomisega oleksid eestlased omal maal vähemusse jäänud.
1987.a. veebruaris võttis ajakirjanik Juhan Aare akadeemik Endel Lippmaa nõuandel Moskva juhtivalt ametnikult intervjuu , millest selgus, et fosforiidi kaevanduste loomine on juba kõrgemal tasemel otsustatud.
See intervjuu avalikustati Tallinna raadiojaamas ja ajalehes „Noorte Hääl“. Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool .
VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada .

Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu.
Tartu üliõpilased avaldasid aulakoosolekul umbusaldust venemeelse Eesti kommunistliku partei 1.sekretäri ehk valitsusjuhi Karl Vaino vastu.
1.mai demonstratsioonile tulid Tartu üliõpilased fosforiidivastaste loosungitega. Pisut hiljem levisid kollased särgid tekstiga: „ Fosforiit ? Tänan , ei!“
Levimuusiku Alo Mattisen `i laulus „Ei ole üksi ükski maa“ lubati Virumaad mitte hätta jätta.
Noorteliikumine „Noor-Tartu“ Tartu ülikooli juures uuris ja avalikustas Eesti ajaloos mahavaikitud fakte.
Baltikumi koloniseerimisküsimus tõusis USA poolt toetatuna üles Euroopa julgeoleku konverentsiistungitel just tänu eesti pagulaste tõttu.

25.03.1987 esitas Eesti NSV Teaduste Akadeemia avaliku pöördumise fosforiidikaevanduste vastu Eestis. 20.04.1987. toimus NSV Ministrite Nõukogus nõupidamine, kus otsustati kaevanduste rajamise ettevalmistused peatada.
Rahvas tajus oma jõudu ja valitsuse ebakindlust. Tänu rahva otsustavale protestiliikumisele oli valitsus sunnitud lõpetama ettevalmistused fosforiide kaevandamiseks.

MIS TOIMUS HIRVEPARGIS?

Ökoloogiliste nõudmiste juurest jõuti poliitiliste nõudmisteni, mis väljendasid armastust oma maa vastu.
1987. Suvel toimus Riias meeleavaldus, kus mälestati 1941.a. küüditamise ohvreid. Seal lepiti kokku korraldada järgmine protestiaktsioon korraga kolmes Balti riigis : Eestis, Lätis, Leedus. 23.08.1987. Moltov –Ribbentropi pakti (MRP) 48.aastapäeval- ja nõuda selle paketi tühistamist. Poliitvangide vabastamist, Stalinlike timukate kohtu alla andmist ja ohvrite mälestussamba püstitamist.
Saksamaa ja Venemaa salaprotokollide paljastamine näitas, et Eesti ei astunud vabatahtlikult 1940.a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku.
MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele. Miitingust teatasid „Ameerika Hääl “ ja Moskva kesk TV. 23.08.1987. rahvuskoosolekul nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistmist(NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist.

Rahva teadlikus oma tõelisest ajaloost ja valmidus tõe eest seista oli kasvanud. Rahva enda algatatud miiting toimus 1. Korda 2.maailmasõja totalitaarse võimu all okupatsiooni tingimustes ja sellest võttis osa 2000-5000 inimest. Eesti pagulased organiseerisid 32. USA senaatori kirja NLKP peasekretärile Mihhail Gorbatšovile palvega mitte takistada Balti riikide MRP-le pühendatud miitinguid. See hoidis ära miitingu relvastatud laialiajamise.
Hirvepargis toimunu oli Gorbatšovi avalikustamispoliitika.
Hirvepargiga sarnased miitingud olid ka Lätis ja Leedus ning tõid läbimurde Balti rahvaste teema avalikustamisel maailmale.

Toimus Tiit Madissoni kõne, sõnavõtud, ühislaulud ja luuletuse esitamine. Hiljem koondusid Hirvepargi miitingu korraldajad ja nende aktiivsed toetajad Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiks.
Hirvepargis olid kohal ETV, E-Raadio, „Aja Pluss“, „ Moskow News“ ( nt. lauldi: „Meil merevoos on vabad“) Meeleavaldus lõppes „Kui Kungla rahvas…“ laulmisega, sest Eesti hümni sõnad polnud rahval peas.
Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku …“
Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp
(MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek , Heili Ahonen, Jan Kõrb , Ilse Hainsalu , Jüri Mikk ,Mali Kiirend . MRP-AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde.
Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist .
Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja platsi asemel toimus meeleavaldus Hirvepargis.
Miiting oli rahumeelne .
Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma . Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine.

LAULEV ROLUTSIOON…

Kogu 1988.-t nimetas kunstnik Hein Valk laulvarevolutsiooni aastaks. Laulev revolutsioon on vägivallatu vastupanu kehtivale korrale ehk vägivallatu vabadusvõitlus.
Tartus toimunud levimuusikapäevi loetakse laulva revolutsiooni alguseks. Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud.
1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid sajanditetagused ärkamisaegsed Saebelmanni, Humanni ja Kunileiu lauluviisid ,Koidula Kreutzwaldi, Veske ja Ruubeli tekstide eeskujul kirjutas Jüri Leesment sõnad ja Alo Mattisen muusika
(„In Spi sound “) Just need sõnad said laulva revolutsiooni tuumikuks andes eestlastele sajakordse usu ja jõu. Nii eestlased end vabaks laulsidki –kirjutatakse ajalooallikates.
Kuulsaks sai ka Rene Eespere „Ärkamisaeg“. Kogu Eestimaal lauldi „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ (raadios , TV-s , kontsertsaalides).
1988a. kevad ja suvi olid soojad ning õhtuti kogunes Tallinna lauluväljakule nn. öistele laulupidudele õhtuti 100 000 inimest. Paljudel olid kaasas rahvuslipud. Sini-must-valge heisati ka lauluväljakul lipumasti. Ikka sinimustvalge ees ja Mattiseni laulud järgi.

Rahva ühtehoidmine ja rahvustunne tugevnes nendes ühislaulmiseks ja kätestkinnihoidmiseks. Meeleolu oli nii harras ja sõbralik.
Hakati tundma end oma saatuse peremehena.
Maad ja rahvast haaras enneolematu aktiivsus. Rahvuslikke laule tuldi laulma spontaanselt.
Laul muutus jõuks.

1-2.04.88 Tallinnas Toompeal loomeliitude ühispleenumil tõdeti ,et eesti rahvas on katastroofi äärel ja vajalikud on muudatused.

Migratsiooni piiramine.
Mineviku kuritegude hukkamõistmine
Valitsusjuhtide- venemeelse Karl Vaino ja Bruno Sauli tagasiastumist. Levitati kõnede lindistusi ning järk- järgult trükiti ära ka „ Sirp ja Vasar“ .

Rahvarinde poolt survevahendina 17.06.88.-ks lauluväljakule kokkukutsutud 150 000-line meeleavaldus kujunes suureks võidupeaoks. Ühislaulmine pidi survet avaldama valitsusjuhtidele ja 16.06.88 saadetigi EKP 1. Sekretär Karl Väino Moskvasse „ vastutavale tööle“. EKP 1. Sekretäriks toodi Nibaraaguast suursaadiku kohalt tagasi Vaino Väljas.

Rahva eneseteadvus kasvas ja üle Eesti asutati kõikvõimalikke uusi ühinguid ja seltse, taastati vanu.

Rahva ühisvaimu ning ajaloomälu värskendamisele aitas kaasa Muinsuskaitse Seltsi ning sõltumatute noorteühenduste algatatud Vabadussõja monumentide taastamine, tänavanimede , ajalehtede pealkirjade ja Kuressaare linna nime teostamine (endise Kingissepa asemel).
1988. suve lõpetas 11.09. Tallinnas Lauluväljakul toimunud Rahvarinde suurüritus „Eestimaa laul“. Seal osales 300 000 inimest.

Eesti Muinsusmuusika Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis siin esimest korda avalikkuse ees Eesti iseseisvuse taastamist.
Kunstnik Heinz Valk ütles siin oma kuulsaks saanu sõnad: „Ükskord me võidame niikuinii!“

Rahvas oli ärganud nagu nõidus unest ja tunnetas end ühtse ja teotahtlikuna.

BALTIKETT

Mis oli Balti kett
„…Balti kett oli erakordne ja erakordsed olid ka inimesed, kes seal seisid“ ( Varik 2009:6)
Ma sain teada, et Balti kett oli massialgatus, millest võtsid osa 2 miljonit inimest: eestlased, lätlased, ja leedulased - kodanikud koos Eesti Rahvarinde , Läti Rahvarinde ja Leedu Reformiliikumisega, läbi kolme Balti riigi. 600km pikkune katkematu inimahel Tallinnast Toompealt Vilniuse Gediminase tornini.
Balti kett toimus 23.aug.1989. 50.aastat tagasi toimunud Molotov –Ribbentropi vastase protestiühendusena nn. „Balti tee“ . „Meid peab olema palju, et Toompeale , Moskvale ja maailmale veel kord oma valust märku anda“ (Prei 2009:10).
23.august 1939 oli kõige raskemate tagajärgedega kuupäevaks Baltikumi ajaloos, sest seal otsustati Balti riikide jagamine mõjusfäärideks Nõukogude Venemaa ja Saksamaa poolt MRP salaprotokollides.
Balti kett oli oma suhtumise avaldamine neisse salaprotokollidesse.
Kavas oli moodustada tunniks ajaks 23.08.1989. õhtul inimestest solidaarsuskett MRP vastu, et saada rahvusvahelist toetust Baltimaade rahvaste vabaduspüüetele.
„Balti ketis osalesid väidetavalt kõik Eesti poliitilised-aga eriti just n.-ö. Mittepoliitilised jõud“( Ruutsoo 200:10).
1.1. Balti kett 20
Ma sain teada, et 27.07.1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu kiitnud heaks Leedu, Läti ja Eesti NSV Ülemnõukogude ettepanekud nende vabariikide üleminekust isemajandamisele.
Balti vabariikide esindajad olid Nõukogude Liidu rahvussaadikute kongressil nõudnud hinnangu andmist 1939.a. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingule ja Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele.
Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ .
See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele. Impeeriumid mõistsid, et maailma sümpaatia kuulus Balti riikide rahvaste vabaduspüüetele.
„Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20).
Balti keti sõnum oli, et Balti riigid ei ole oma alandusi unustanud ega sellega leppinud.
1.2. Balti keti järel toimunu
Sain teada, et 12.11.1989. kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti liitmise NSV Liidu koosseisu 1940 aastal õigustühiseks.
24.12.1989. mõistis NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollid õigustühiseks ja kehtetuteks allkirjastamise hetkest.
06.09.1991. pidi Nõukogude Venemaa tunnistama Eesti Vabariigi iseseisvaks iigiks.
31.08.1994 lahkusid Vene väed Eestist.
30.07.2009 kanti Balti kett UNESCO dokumentatsiooni mäluregistrisse, kui võimas rahumeelne üritus, mis mõjutas kogu maailma.
23.08 hakatakse Eestis tähistama alates 2009. uue riikliku tähtpäevana kui kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeva.
2. Inimeste meenutusi Balti ketist 1989.
Loetud artiklitest kaks Balti ketis osalejat arvavad , et tolleaegne ülev ühtekuuluvustunne oli ajakohane aastal 1989, kuid nüüd 20 aastat hiljem ei saa seda korrata . Selle kinnituseks on tsitaadid: „Aga peamine oli ikka suur ja ülev ühtekuuluvustunne… aga ma ei usu, et seda peaks kordama , ei saakski, aeg on teine“ (Leppik 2009:10).
„ Toonast ühtsuse ja üksmeele, vabaduse ja inimlikkuse tunnet nii Eesti sees kui ka Balti riikide vahel on praeguses ühiskonnas , 20 aastat hiljem, praegusel põlvkonnal paraku küll raske ette kujutada või uskuda“ (Varike 2009:6).
Vabaduselootus ühendas inimesi, seda tõendavad tritaadid, kus Virve Ernits pajatab, et oli sõnulkirjeldamatu vaimustus ja meeletu lootus vabaks saada.
Toomas Tuulingu meenutustest :„ Need olid sellised ülevad hetked… ootusetunne. Suur ootus selle suhtes, mis Eestist edasi saab ja kuidas kõik lõpuks laheneb „( Kruuse 2009:7) ning ka Asta Leppik meenutab ,et tundis ülevat tunnet, millegi suure tulemise suhtes ; tundis suuremat vabaduse lootust kui kunagi varem. Ning räägib, kuidas nad seda kordasid ning aina edasi andsid.
Balti kett oli eesti rahvusliku identiteedi väljendaja. Leo Tiri järgi: „Eesti vaim, mis seal oli, Eesti laulud, eesti keel, Eesti lipp . Tõeliselt pühalik sündmus“ (Kruuse 2009:6).
Villu Kallas räägib sama „ No vägev ja ülev isamaine tunne. Hoidsime kätest kinni ja muudkui laulsime „ (Kruuse 2009:6).

LISA1 .

KIRJALIK KÜSITLUS ÕP. SILDNIK AIVOLE

Mida mäletate fosforiidisõjast? Mida tundsite ?
80-ndate keskel , mil Venemaa poolne surve ENSV –le oli tugev , nii ideoloogiliselt kui demograafiliselt. Paljud teadlased nimetasid seda eetika probleemiks ja olid võõrvõimu teenistuses , selleks et säilitada teaduslik positsioon. Palju oli rahvuslikult meelestatud koosolekuid kus püüti probleemi olemust selgeks rääkida . Vähe oli teadlasi , kes probleemi sügavust , nii etniliselt kui ökoloogiliselt julgesid avaldada. Üheks juhtfiguuriks fosforiidisõjas oli Juhan Aare, kui tuntud telemees ja ajakirjanik.
Olen arvamusel, et fosforiidisõda meelestas eestlased rahvusliku võitluse lainele ja teadustas iseseisvumise vajalikkusest.
Iseseisvumise püüdu ja rahvusliku meele sündi.
Mida mäletate Hirvepargis toimunust? Kas käisite ka seal?
Ei käinud, kuna olid muud tegemised.
ERSP poolt, korraldatud ja tugeva KGB kontrolli all üritus. Eesotsas Lagle Parek, Trivimi Velliste, Aavo Küür jmt.
No üritus , mis paljudel julguse tagasi tõi.
Mida mäletate laulvast revolutsioonist ? Mida tundsite? Kas osalesite ka?
Ei osalenud , olid muud tegemised.
Hea tunne oli, et rahvas teatud üksmeele saavutas.
Väga intelligentne üritus, mis maailmale sümpaatiat avaldas. Ja võõrvõimul oli raske sellisele üritusele vastumeetmeid rakendada.

LISA 2.

KIRJALIK KÜSITLUS ÕP. LEES HELVELE

Mis oli fosforiidisõda Eestis? Mida tundsite? Mida teate sellest? Mida sellest räägiti?

Fosforiidisõda- 1980. Aastate teisel poolel. Planeeriti rajada fosforiidikaevandus
Ida-Virumaal. Rahvas , ka teadlased nt. Enn Lippmaa olid sellele vastu.
Mind see eriti ei huvitanud kuna enda arvates elasin sellest piisavalt kaugel (piinlik tunnistada).
Mis toimus Hirvepargis ? Mida tundsite? Mida teate sellest? Mida sellest räägiti?

Hirvepargis toimus miiting korraldasid endised poliitvangid ( L.Parek , T. Kelam jt.)ja
teised eesti iseseisvuse eest võitlejad. Olid vist tegu Molotov- Rippendropi pakti aruteluga, et see õigustühiseks tunnistada.
Sellest räägiti televiisoris , kuulasin, asi jättis mind suhteliselt ükskõikseks tol ajal.

Laulev revolutsioon ? Mida tundsite? Mida teate sellest? Mida sellest räägiti?

Laulev revolutsioon 1988 (Sel aastal möödus sellest 20. A, toimus öölaulupidu).
Omal ajal kui see toimus, oli see peaaegu, et uskumatu- võimas, rahvast meeletult, jälgisin ise kohapeal Lauluväljakul. Mäletan kõnesid A. Mattiseni laulud isamaalised jt.

LISA 3.

SUULINE KÜSITLUS TIIU VIIRESELE

Mida mäletad fosforiidisõjast? Mida tundsid? Ise ka osalesid?
Kuidas liikus Informatsioon? No telekas ja raadios ikka räägiti.
Kuna see oli keskkonna kahjulik siis oldi selle vastu . Aga no venelane tahtis ikka seal tootmist alustada ja kui see oleks korra tööle läinud ei seda siis enam kinni oleks saanud.
Fosforiit oli ju radioaktiivse kihi all ja ka kaevud oleks kuivaks jäänud. Väga keskkonnakahjulik oleks olnud . Seal (Ida-Virumaal )elasid ju inimesed ja kõik maad olid ju seal peal.
Et seda üldse teda saada tehti mitmeid uuringuid .
Rahvas oli selle peatamiseks kõik loosungitega välja läinud. Ka ajakirjandus hakkas seda toetama. Asi läks juba fosforiidisõja nime alla ja mindi juba ka Toompeale oma loosungitega.
Mina elasin küll natuke kaugemal aga meie tööstus oleks “Flora“ oleks kinni jäänud. Aga eks põhikannatajateks oleks siiski jäänud seal kohapeal elajad.
Mida mäletad laulvast revolutsioonist? Ise ka osalesid? Kuidas liikus Informatsioon?
See algas Eesti , Läti ja Leedu –kõigi kolme maa poolt. Rahvas jättis oma tööd ja kõik pooleli ja läks minema. Ma olin sel ajal Floras. Noored mehed (transpordi töölised) ja kõik panid minema ja raadiost teatasid ka. Rahvas seisis kätest kinni ja laulsid - kõik maanteed olid täis.
See ühinemine oli nii nähtav ,et see avaldas muljet ülemaailma . Seal olid korrespondendid koos ja kõik koos- mida suurem mass seda kasulikum- siis ei saa laiali ajada.
Ise ma ei käinud- pidin tööd tegema! Ma olin juba vana ka siis juba aga noored mehed läksid küll.
Mida mäletad Hirvepargis toimunust? Ise ka osalesid? Kuidas liikus Informatsioon?
Seal tehti see miiting, see oli selle sama laulva revolutsiooniga koos. Seal lausus ka karikatuuride tegija E.Valk oma siiani kuulsad sõnad: „Ükskord me võidame nagunii!“
Järgmistel päevadel tõid venelased tankid kõik rahva sekka- tahtsid Raadio- ja telejaama vallutada . Savisaar oli seal kaitses ja hüüdis siis : „ Eesti rahvas palvetage!“ Kõrgem ülemus olevat siis ütelnud : „Koondage rahvas kokku, see on teole kaitseks.“ Ühel mehel õnnestus ka filmida ja teda taheti siis tappa aga rahvas ikka kogunes ta ümber ja kaitses nii, et see sai filmida.

KOKKUVÕTE

Sain uurimistööd tehes teada, et naaberriik Venemaa on ebausaldusväärne partner ja ka Saksamaa, kelle orjuses eestlased on olnud mitusada aastat , võtab Eestit kui manipuleeritavat maad (MRP salaprotokollid).
Sain teada, et kodanikualgatusel ( Hirvepark 23.08.87 ) oli suur jõud.
Sain teada, et ühtekuuluvustunne annab vajaliku julguse ja on ühtlasi väga oluliseks poliitiliseks survevahendiks.
Tähtis on ka massiteabevahendite kaudu õige informatsiooni levitamine, et teadvustada rahvale tegelikku olukorda ja panna inimesi vastavalt olukorrale tegutsema.
Tähtis on ka ajaloofaktide õigete nimedega nimetamine, et õigesti orienteeruda ajaloos ja ka noorema põlvkonna varustamine õigete faktidega, et nad teadvustaksid eestlastele tehtud ülekohut (MRP).

KÜSITLUSTEST sain teada , et üldjuhul liikus informatsioon raadiotest ja telekatest hästi, ning teati, mis Eestis toimub. Küsitlevatest ei käinud küll ükski enamikel üritustel kohal , sest olid omad toimetused või põhjused kuid kõik teadsid mis toimus. Osa rahvast see huvitas kuid osa rahvast oli see jätnud aga külmaks . Järelikult need keda ei huvitanud hõljusid kas unistustes ,et kõik on korras ja midagi pole vaja täiustada või olid hoopiski liiga realistlikud ning pidasid Eesti vabaks saamise tõenäosust väga madalaks. Vastu nendele üritustele ei olnud aga ükski .Olen väga tänulik neile kes sellest siiski osa võtsid sest tänu neile saan täna elada vabal maal ja ei pea kannatama orjust teise riigi poolt.
Eestlast eneseteadvus ja jõu tunnetamine algas „fosforiidisõjast“ ja jõudis välja poliitiliste nõudmisteni Hirvepargis ja vägivallatu laulva revolutsioonini - kus rahvas „laulis end vabaks“.
Hüpotees leidis kinnitust: ökoloogilistel nõudmistel võidusaavutamine andis eestlastele julguse esitada ka poliitilisi nõudmisi ja viis lõpuks Eesti iseseisvumiseni.

KASUTATUD KIRJANDUS:

HEIKI VALK, LAURI VAHTRE , MART LAAR – „Kodu lugu“.

AS „Infotrükk“ Tallinn 1992

MATI LUKAS väljaande direktor

Teatmik - aastaraamat 2002 „Elu Eestis“.

Tunne Kelami Büroo „ Hirvepark 1987“.

MTÜ Kultuuriselts Hirvepark 2007.

Ruutsoo,R. (2009,august 21). Balti kett1989-kes olid võitjad, kes kaotajad . Õpetajate Leht
Varrik,M.(2009). Balti Ketist ajaloolase pilgu läbi. Balti kett 20.Meie Maa.,6.
Kruuse,K.(2009, juuli 22). Balti kett ühendas 20 aastat tagasi oma riigi taastajate käed.Balti kett 20. Meie Maa., 6-7.
Prei,T.(2009,august 8).Balti kett kuulutas vabaduse vääramatut saabumist. Oma Saar., 10.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ounp Õppematerjali autor

Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“.
Esmakordselt nõukogude okupatsiooni ajal veeres üle Eesti võimas protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu.
Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeeleavaldust.
Kolmandas osas vaadeldakse laulu jõudu rahva liitjana.

Sarnased õppematerjalid

pdf

NL lagunemine ja Eesti taasiseseivumine

AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseivumine 1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka? Tiit Madisson 2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal Eesti Kongressi. 3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? *Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega *Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele

Ajalugu

pdf

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis 23

12. klassi ajalugu

pdf

Eesti taasiseseisvumine ja südmused

12. klassi ajalugu

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

pdf

Uurimustöö - BALTI KETT

................................................................................. 14 Kokkuvõte.............................................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Balti kett on Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne ja huvitav sündmus, sest muutis oluliselt Eesti ning suuremas pildis ka maailma ajalugu. See on muljetavaldav vägivallatu protest ja solidaarsusakt, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. Tähelepanu omakorda andis Nõukogude Liidule tõuke Molotovi-Ribbentropi Pakti salaprotokollide olemasolu tunnistamiseks ning nende kehtetuks kuulutamiseks

Ühiskond

doc

Eesti taasiseseisvumine

3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel 4) iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid, toimusid legaalsed üritused

Ajalugu

doc

Balti kett, uurimustöö

................................................ 14 8.2. Ester Pae meenutus................................................................................................... 14 Kokkuvõte............................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 17 Sissejuhatus Balti kett on Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne ja huvitav sündmus, sest muutis oluliselt Eesti ning suuremas pildis ka maailma ajalugu. See on muljetavaldav vägivallatu protest ja solidaarsusakt, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. [2, lk 67] Tähelepanu omakorda andis Nõukogude Liidule tõuke Molotovi-Ribbentropi Pakti salaprotokollide olemasolu tunnistamiseks ning nende kehtetuks kuulutamiseks

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987

Eesti keel

Rohkem sarnaseid