Eesti taasiseseisvumine (2)

5 VÄGA HEA

Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumise eeldused:

Rahvusvaheline tasand

sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus . (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses)

NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas)

võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.)

NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) → kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti

NSV Liidu tasand

Mihhail Gorbatšovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatšov mõistis uuenduste vajalikkust )

perestroika -poliitika (eesmärk – sotsialismi parandada ja täiustada – tegelikult ei täitunud)

tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991
Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused
Erinevused:

iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist , 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taas iseseisvus )

iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli

iseseisvumisel oli 2 vaenlast – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid , toimusid legaalsed üritused

iseseisvumisel eestlased ei saanud loota välisabile, taasiseseisvumisel toetasid paljud maailma riigid, samuti väliseestlased

iseseisvumisel eestlastel olid oma relvajõud, taasiseseisvumisel polnud
Sarnasused:

kasutati soodsat olukorda, kui Venemaa/NSV Liit oli nõrk ja kriisis

mõlemal juhul eralduti suure riigi küljest (Venemaa/NSV Liit)

mõlemal juhul eelnes eestlaste pikaajaline vaimne ja füüsiline kurnamine

mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus

mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele

mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale
Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess (=sündmused):
Meenutuseks: Gorbatšovi ajal algas perestroika ja glasnosti -poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine .
1987

kevadel algas fosforiidikampaania – see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse.

Fosforiit – merelise tekkega settekivim , lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki!

augustis loodi MRP-AEG (= Molotov -Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp)
23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma.
septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar , Mikk Titma ). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele.

Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus → 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest.

detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. See oli esimene tõeliselt “alt poolt” (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid

1988 – “laulev revolutsioon ”

2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva
24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva
aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal

nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele

arutati rahvuskultuuri olukorda

avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul )
Rahvas väga toetas pleenumi seisukohti

aprilli keskel (telesaates “Mõtleme veel”) sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar
aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks)
16. juunil määrati Karl Vaino asemel EKP juhiks Vaino Väljas
17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul
augustis loodi ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP)
11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus “Eestimaa laul”. Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada

-----------------------

1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni:

Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine)

Töökollektiivide Ühendnõukogu
Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest
-------------------------------
Poliitilised jõud Eestis 1988:
Interliikumine ↔ Rahvarinne ↔ ERSP
NSV Liit liiduleping iseseisvus
-------------------------------

16. novembril (1988) võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis:

Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes

nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel)
Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid
1989

jaanuaris võeti vastu keeleseadus – eesti keel sai riigikeeleks
24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks
veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress )
23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale – 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja.

1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks!
1990

veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, ees Tunne Kelam.
märtsis lõhenes EKP (EKP 20. kongressil):

iseseisvad , eestimeelsed “rahvuskommunistid”

Moskva-meelsed

märtsis toimusid (enam-vähem demokraatlikult) valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai (nagu ka eelmises koosseisus oli olnud) Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar
äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele
mais muudeti ära riigi nimi – Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (NB! oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn.

-------------------------------
Elavnes ka Interliikumine. 15. mail toimus nende korraldatud miiting Toompeal. Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid .
Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus.
1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed).
1991

märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit) 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest ) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle
19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputš) Moskvas.
20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest” – sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud!

20. august – Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Eesti Vabariigi tunnustamine:
Esimesena tunnustas Island.
6. septembril tunnustasid NSV Liit (Riiginõukogu) ja Venemaa (B. Jeltsin ).
17. septembril võeti Eesti Vabariik vastu ÜROsse.
***
1992 – rahareform, uus põhiseadus, presidendiks sai Lennart Meri
1994 31. augustil lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväelased → nüüd oli Eesti 100 % iseseisev!
Varsti on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja NATO liige.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 191 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

191 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaska Õppematerjali autor

taasiseseisvumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

rtf

"Eesti uus algus"

"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.

Ajalugu

odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide

Ajalugu

doc

Kas Eesti iseseisvumine oli juhuslik

Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987

Eesti keel

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Ajalugu

pptx

Eesti taasiseseisvumine

reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid