Eesti Taasiseseisvumine Karolina Levin 10T Tallinna Kunstigümnaasium 1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliik...
protsessis, millel on väga oluline samm Eesti taasiseseisvumisel. Millised tunded valdasid Teid Balti keti ajal? Hirm, ülevus. Kas Te kogesite midagi eriti liigutavat, hirmutavat, nauditavat, šokeerivat, sütitavat, lummavat? Ikka kogesin, aga seda tunnet ei oska sõnadesse nii panna, et ka teised aru saaksid. Millised tunded valdasid Teid pärast Balti ketti? Ülevus ja rahulolu tunne. Olustik Milline oli Teie Balti kett? Milline oli Teie nägemus? Meie baltikett oli nagu ikka, inimesed seisid käest kinni, raadiod käes, põnevil. Nägemust polnud, enne ju polnud midagi sellist kogenud. Mis on Teie kõige värvikam mälestus Balti ketist? See kuidas inimeste nägudest ja tegemistest oli näha ühtsust ja ühtekuuluvustunnet. Mida Te enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid? Maanteel ei olnud maju, olid vaid mõned sõidukid maantee ääres. Enda ümber nägin ühtset ketti
Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes. Eesti sai vabaks tnu oma kiirele tegutsemisele ja otsustusvimele. Taasiseseisvuse saavutamiseks vajalik tehti kik igel ajal.
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valits...
Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991.aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku-
ERSP- (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) loodi 1988. a esimese poliitilise erakonnana ja pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamist . EMS- (Eesti Muinsuskaitse Selts), loodi 1987. a esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. Eestimaa Rahvarinne- loodi 1988. a aprilli keskel perestroika toetuseks . Balti kett- 23. augustil 1989. a moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni . Baltikett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil . kodanike komiteed- eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel . IME- september 1987.a (Isemajandav Eesti) ja eesmärk Eesti majandust eraldada NSV Liidu majandusest . Põhiseaduslik assamblee- Eesti rahareform- 1992. a juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele kroon . KES OLID JA MIDA TEGID: L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht ja ta oli 1980. a keskseks valitseva reziimi
Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. 4.5 Eestis levis laulev revolutsioon Läti ja siis Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis jätkas tegevust ka Lätis ja Leedus. 1988.a novembris kuulutas Eesti ennast suveräänseks. G tühistas selle otsuse, ent keskvõimu autoriteeti ei suutnud taastada. 4.6 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel Baltikett, kus osales mln-eid vabadust nõudvaid inimesi. 1989.a lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasti-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.
Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline dokument vastu võeti. 1988 aastal avati Valgjärvel saatemast - eesti kõrgeim ehitis, 347,34 m. 1989 - Nõukogude Liidus toimusid esimesed mitmekandidaadilised valimised. 1989 jaanuar - Eestikeel muudeti Eesti ainukeseks riigikeeleks. Rahvuspühaks kuulutati 24. veebruar. 24.02.1989 - Pikka Hermani torni tõmmati Sini-Must-Valge lipp. Mai - kohtusid kolme baltiriigi rahvarinnete esindajad. 23.08.1989 - 600km, 2 miljonit inimest - Baltikett. 1989 lõpp - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongress kuulutas MRP kehtetuks. Eestis ja Lätis algasid kodanikekomitede liikumised. Lätis ja Leedus võeti vastu suveräänsus deklaratsioonid. Nõukogude Liidu Ülemnõukogus võeti vastu seadus baltiriikide isemajandamise tunnustamisest. 01.01.1990 - avati Eesti Pank. 1990 - Gorbatsohv saab presidendiks. Kadus NLKP juhtiv osa ühiskonnast. Venemaa võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni. Ligatsov läks erru
annaabi.ee 
