.....................lk.6 Tagasi Estonias.............................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist,
Perekond LEOKide motodünastia Kui rääkida perekonnast Leok, ei jää see nimi kellelegi tundmatuks. Leokid on Eesti motomaailmas vaidlematult tuntuim perekond. Väino Leoki poolt loodud motodünastia on maailma üks suurimaid. Kadunud Väino Leoki järglased, kes on tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo Leok, Aivar Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad
meistrivõistlustelt võideti kokku kuus esikohta,viis teist ja kaheka kolmandat kohta. Motokross Eestis Eestis on motokross kõrgele arenenud, seda kinnitab fakt, et Eestis on üle 40 krossiraja.Võru lähedal asuval Sõmerpalu krossirajal peetakse igal aastal mitmeid rahvusvahelisi võistluseid. 2010 aasta märtsi lõpus avati Sõmerpalus Euroopa suurimate hulka kuuluv Adrenalin Arena sisekrossirada, kus saab hakata võistluseid pidama aastaringselt. Leokite dünastia Väino Leoki poolt loodud motodünastia on kahtlemata üks maailma suurimatest. Kadunud Väino Leoki järglased, kes on tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo, Aivar, Arvo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Leokite perekonna ja eelkõige Väino Leoki algatus nelikümmend aastat tagasi ning järjepidevus väärib väga suurt kiitust.
Tekstitöötlus Väino Tuisk Eesnimi ja perekonnanimi: Tiia-Triin Tomson 1. Pane vanasõnades sõnad õigesse järjekorda, jälgi ka kirjavahemärke: Kus vaesel õigus või kehval kohus! (Kus vaesel õigus või kehval kohus!) Tõsi tõuseb ja vale vajub. (Tõsi tõuseb ja vale vajub.) Laiskus ning hooletus on vennakesed. (Laiskus ning hooletus on vennakesed.) Söö mis küps ja räägi mis tõsi! (Söö mis küps ja räägi mis tõsi!)
Peale seda ta arreteeriti ning ta suri Siberis sunnitöölaagris aastal 1942. Peale Veledmani surma hakkasid kaduma ka pajud teised Viljandimaa sõitjad. Motokross tänapäeval Tänapäeval on Eestis kross väga kõrgele arenenud. Meil on siin üle 40 krossiraja ning lisaks sellele ka kaks sisehalli. Üks neist asub Sakus, mis on mõõtmetelt suhteliselt väike ning teine on Sõmerpalus mis on üks Euroopa suurimaid. Kahtlemata oli Väino Leok see, kes on Eesti motokrossi paljuski mõjutanud. Tema loodud motodünastia on üks suurimaid maailmas. Tänu Väino fantastilisele ja visale tööle tegelevad motokrossiga ka tema pojad Avo, Aivar, Arvo ning tema pojapojad Tanel, Aigar ja Martin. Aastal 2003 täitus tema üks suurim unistus Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM-võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo.
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas
ajas kõik Jaani kaela. Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Krõhva valetanud oli. Juhataja käskis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan läkski nurka ja seisis, kuid teised poisid ütlesid talle, et ta võib sealt ära tulla, juhataja läks ära ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal tükki küljest ära ei võta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning kõik piilusid teda tekiservade alt. Lõpuks, kui tund aega täis sai, läks ta oma voodisse, kus Väino talle ütles, et oli teda koguaeg jälginud, kuidas ta seisis ning mõelnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Krõhvaga vastamisi olla, oli ta alati kõik tööd kõige enne valmis saanud ning seisis oma karistuse aja ausalt ära. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks või teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba päris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas läbi saama ning teised
ajas kõik Jaani kaela. Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Krõhva valetanud oli. Juhataja käskis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan läkski nurka ja seisis, kuid teised poisid ütlesid talle, et ta võib sealt ära tulla, juhataja läks ära ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal tükki küljest ära ei võta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning kõik piilusid teda tekiservade alt. Lõpuks, kui tund aega täis sai, läks ta oma voodisse, kus Väino talle ütles, et oli teda koguaeg jälginud, kuidas ta seisis ning mõelnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Krõhvaga vastamisi olla, oli ta alati kõik tööd kõige enne valmis saanud ning seisis oma karistuse aja ausalt ära. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks või teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba päris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas läbi saama ning teised
,, Hundikoer Roi '' Autor: Jorma Kurvinen Kunstnik: Väino Tõnisson Tegelased: Tomi, Roi, Marke, Satu, Saarise vanaema, tornmajade poisid, Tomi ema ja isa, politseinikud. Tomi oli üks poiss ta leidis Roi jõe äärest põõsastest. Tornmajade poisid loopisid koera kividega. Tomi päästsid koera. Koos koeraga tegid nad läbi palju seikluseid. Tomi ja Roi kõndisid tänaval ja äkki tuli Roi selja tagant üks auto ja Tomi hõiskas Roile, et auto tuleb ja Roi hüppas üle heki. Saaritse Paavo varastas Satu. Roi jaTomi päästsid Satu
Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust.
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukana...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask
8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia
Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma
tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija. Mäo mälestusmärk püstitati traagiliselt hukkunud Järva liikluspolitseinike Marek Lemmingu ja Argo Kivi mälestuseks, kes 15. detsembril 1994. aastal koos kolleegide Janek Tseljadinovi ja Väino Neidoga peatasid Mäos dokumentide ja koorma kontrolliks veoauto KAMAZ. Veoauto koormaks oli eelmisel päeval Tallinnast röövitud alkohol. Koorma ülevaatuse ajal väljus veoautost Andrei Iljuhhin, kes avas politseinike pihta tule. Marek Lemming hukkus sündmuskohal, Argo Kivi suri teel haiglasse, Janek Tseljadinov sai tulevahetuses raskelt vigastada, Väino Neido pääses ainsana vigastusteta.
2014. Aastal võistles Krestinov jällegi Kawasakiga. Hooaja aja jooksul ei tulnud ühtegi poodiumi kohta. Ja sai viienda koha. 2015.aastal on Gert tagasi Honda mootorratta peal. Vaata Lisa 1 Leokite motodünastia Kui rääkida motokrossist ja Leokite perekonnast, siis annab otsida inimest, kes ei ole kuulnud sellest nimest midagi. Perekond Leokid on teinud midagi sellist mida annab mujalt maailmast otsida. Leokid on kindlalt ülemaailma tuntud motodünastia, millele on aluse pannud kadunud Väino Leok. Väino Leoki pojad Arvo, Aivar ja Avo on tegelenud motospordiga tipptasemel ja nende pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus eesti motokrossi on midagi uskumatut. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970
4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon 4
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus o...
Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda ● 20.12.1979a eetrisse saadetakse esimene signaal ● 21.08.1991a rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse Teletorn ja sport
Kehtna MTK Termoprinter Referaat Koostaja : Jaan Parker Juhendaja: Väino Liimann Kuimetsa 2010 Termoprinter Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes
Kuressaare Gümnaasium HAMLETI MONOLOOGIL PÕHINEV NÄITEMÄNG Nimi: Ann Hansen Klass: 10A Kuressaare 2015 TEGELASED: Ema Nastja Isa Väino Poeg Rolf Tütar Tanja Vanaema Meiu Perekond istub peale pikka ja väsitavat päeva koos õhtusöögi lauda. Näod mornid mingi meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga valmistatud seapraad, millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse. Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust söögipalvet. ISA: (Rahulikult)Olla või mitte olla- see on küsimus. EMA: (Sujuvalt) Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või
Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp Juunioride MK karikaetapid ja Euroopa Noorte Olümpiapäevadel maantee-,maastiku- või trekisõidus
esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad. Uku ise on muusikaga samuti tegelenud terve elu lauldes erinevates poistekoorides nt Tallina Poistekooris. Lisaks on ta õppinud Tallinna Muusikakoolis klaverit, kus tal oli võimalus kaks aastat varem lõpetada solfedzo tunnid tänu heale solfedzo tasemele ja muusikalisele kuulamisele. Lisaks on ta veel käinud Georg Otsa Nimelises Muusikakoolis pop-jazz erialal. 2006. aastal astus ta veel Berklee
Saate arvustus Tjorn Treu KP-21 Urmas Lehtsalu Vaatasin saadet Foorum, mis oli olnud just lähipäevil. Saates võeti ette 2 küsimust, milles said oma arvamust avaldada ka saate vaatajad. Stuudios olid kohal Väino Linde, Indrek Saar, Kalle Laanet ja Andres Herkel. Esimeseks küsimuseks saates võeti : Kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist?- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas.
uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...
erinevates teatrites. Ta töötas Draama teatris näitlejana 1968–1980 aastatel. 1972. aastal asutas ta näitetrupi. Näitetrup hakkas tegema iga pühapäevast raadioprogrammi “Meelelahutaja” . Kahjuks 1995.aastal raadio programmiga lõpetati aga selleks ajaks oli valminud juba üle tuhande saadet. Baskin astus Vanalinnastuudiosse 1980. aastal ja oli ka selle pika aegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati. Nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. 2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid,
piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tiheldalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks.(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 9 lk.) Juustud Page 3 Ajaloost Juust legendaarse Homerose aegadel. Juust Trooja vaprate võitlejate sõduriratsioonis... nagu ei usuks, kuid väidetakse, et kiri ei valeta. Millal siis juust ilmus rahvaste toidulauale? Ligilähedastki aega on võimatu määrata, sest juba Sumeri iidsete templite friisidel on kujutatud episoodi juustu valmistamisest. Sellest on aga oma 6000 aastat tagasi. Heade
Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu
algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles
19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari)
üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema. Kui ta sinna jõudis hakkas Krõhva kohe Jaaniga mölisema ja nad hakkasid kaklema. Jaan jäi peale . Hiljem nägi Jaan kuidas Krõhva ja teised poisid Häiret kiusasid. Jaan astus vahele ja lükkas Krõhva vasta seina samal ajal kui juhataja tuli sisse. Krõhva ajas kõik Jaani süüks aga Jaan ei vaielnud vastu ja pidi seisma ühe tunni nurgas. Kui ta lõpuks voodisse sai siis ta voodinaaber Väino ütles, et Jaan on nagu terasest, teda ei murra mitte miski. Nii saigi Jaan omale hüüdnimeks Terasest poiss (Teraspoiss). Ühel päeval tuli üliõpilane teda vaatama ja kohe järgmisel päeval läks Jaan lastekodust ära. Ta läks üliõpilase juurde elama. Ta otsis küll tööd jooksupoisina aga ei leidnud. Ta müüs ikka õhtul ajalehti. Suvi lõppes ja ta läks kooli. Ta oli väga tubli aga üks päev kui õpetajal oli halb tuju hakkas Jaan tembutama ja ta saadeti erikooli.
Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli.
proosaa ja runoutta, kuten Danten Jumalaisen näytelmän, ja näytelmiä ja esseitä. · Väinö Linna · On tunnetuimpia suomalaisia kirjailijoita ja akateemikko. · Hänet tunnetaan erityisesti Suomen historiaa kuvaavista teoksistaan Tuntematon sotilas ja Täällä Pohjantähden alla. · Vuosina 19932002 käytössä olleessa 20 markan setelissä oli Väinö Linnan kuva. · Tundmatu sõjalise on üks Väino Loss tuntumaid teoseid. · Väinö Linnan hauta Tampereen Kalevankankaan hautausmaalla. Antti Tuuri · Antti Elias Tuuri on suomalainen kirjailija, joka on koulutukseltaan diplomi-insinööri. · Tuuri tunnetaan Pohjanmaata kuvaavista kirjoistaan. · Hän on myös kirjoittanut useita Äitini suku- sarjaan kuuluvia kirjoja, joissa kerrotaan Yhdysvaltoihin muuttaneiden suomalaisten kertomuksia. · Hän sai Finlandia-palkinnon 1997
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska
· 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale · 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust · 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni · 1946. aasta 1
Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks.
septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast. Ja seda mitu aastat järjest. Allikas: http://www.freewebs.com/hauptsturmfuhrer/index.htm
1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott..
detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised etteasted. „Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“. Etendus kestis kolm ja pool tundi. Pal Abrahami opereti „Savoy ball“ põhjal valmis 1985. aastal Eesti muusikaline
Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad olid kõik säravad ja mängisid oma osa hästi. Tekst oli selge ja arusaadav. Lavategevus oli
Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm (inglissarv) (kontrafagott) TUUBA HARF LÖÖKPILLID
· komöödia "Kapsapää" · komöödia "Ärimehed" · draama "Laul õnnest" · draama "Mahajäetud maja" · jutustus "Kirjad Maariale" · jutustus "Soo" · jutustus "Kirjutatud on..." · jutustus "Karavan" · näidend "Viimne pidu" · näidend "Sootuluke" · lastejutt "Ülemiste vanake" · lastejutt "Nukitsamees" · lastejutt "Inderlin" · jutustus "Suvi" · jutustus "Andrese elukäik" · jutustus "Õpilane Valter" · jutustus "Avasilmi" · jutustus "Väino Lehtmetsa noorpõlv" · jutustus "Iiling" · jutustus "Olga nukrus" · jutustus "Pankrot" · jutustus "Tootsi pulm" · jutustus "Sügis" · veste "Tulilill" · veste "Vana kübar" · veste "Kuidas elate?"
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist.
annaabi.ee 
