NL lagunemine ja Eesti taasiseseivumine (0)

AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti 
taasiseseivumine 
 
1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka?  
Tiit Madisson  
 
2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal ​Eesti Kongressi. 
 
3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? 
*​Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega 
*Taheti näidata, et NL on muutunud 
 
4. ​Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? 
*24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks 
*Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 
 
5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? 
Fosforiidisõda. 
 
6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? 
*​Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele 
*Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 
 
7.​Kes viis läbi augustiputši? 
RESK 
 
8.Miks algas augustiputš just antud kuupäeval? (19.08.1991) 
*Et takistada liidulepingu allkirjastamist 
*M.Gorbatšov viibis puhkusel 
 
9. ​Mis oli suveräänsusdeklaratsiooni põhimõte? 
*​ ENSV Ülemnõukogu vastuvõetud seadused on ülemuslikumad üleliidulistest seadustest  
* Asuda läbirääkimistele liidulepingu moodustamiseks 
 
10.​Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R. Reagani poliitika? 
*​Reagani poliitika vähendas NL ressursse 
*Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 
 
11. ​Mis pidi muutuma tänu glasnostile? 
 ​*​Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast 
*Võis avaldada ajaloolist tõde 
 
 
 
SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 
1. 1980.1981 - ​Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid 
tingimusi. 
2. 1986​ - Perestroika algus. 
3. 1987 - ​Fosforiidisõda 
4. 23.aug 1987 - ​Hirvepargi miiting  
5. 1.-2.aprill 1988 - ​Loomeliitude ühispleenum 
6. 13.aprill 1988 - ​Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 
7. 11.sept 1988​ - “Eestimaa Laul” 
8. 16.nov 1988 - ​Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 
9. 23.aug 1989 - ​Balti kett 
10. 9.nov 1989 - ​Berliini müüri langemine  
11. 24.veb 1990 - ​Eesti Kongressi valimised 
12. 15.mai 1990 - ​Interrinde meeleavaldus Toompeal 
13. 3.okt 1990 - ​Saksamaa taasühinemine 
14. märts 1991 - ​referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 
15. 19.-21.aug 1991 - ​augustiputš 
16. 20.aug 1991 - ​Eesti iseseisvuse taastamine 
 
Mõisted 
 
Uutmine-perestroika - ​NSV Li du majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, 
ettevõtete suurem  iseseisvus , erasektori arendamine 
Glasnost  - ​avalikustamispoli tika ja sõnavabaduse suurendamine 
Interrinne  - ​nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev  organisatsioon  
Rahvarinne , Rahvarinne Perestroika  Toetuseks  ​ - poli tiline li kumine, eesmärgiks Eesti NSV kui 
li duvabari gi suurem iseseisvus NSV Li du koosseisus, IME ja sel e rakendamine. 
Eesti  Kongress ​ - ​ rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike 
esinduskogu 
Suveräänsusdeklaratsioon -​ sel ega ​sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleli duliste seaduste 
ja määruste suhtes.  
Augustiputš - ​oli 19.–21. augustil 1991 Nõukogude Li dus toimunud ri gipöördekatse. 
NLKP - ​Nõukogude Li du Kommunistlik Partei. 
RESK - ​Ri kliku Erakorralise Seisukorra Komitee - NSV Li du ri gipöördekatset teostanud partei. 
NFSV - ​Vene Nõukogude Föderati vne Sotsialistlik Vabari k 
SRÜ - ​Sõltumatute Ri kide Ühendus -  loodi poli tiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja 
kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Li du​ li duvabari kide​ vahel. 
ENSV - ​Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabari k -  NSV Li du 1. järgu haldusüksus (li duvabari k) 
okupeeritud Eestis. 
MRP - ​Molotovi-Ribbentropi pakt - Mittekal aletungileping Saksamaa ja NSV Li du vahel 
IME - ​Isemajandava Eesti ettepanek.  
EMS - ​Eesti Muinsuskaitseselts - Loodi kultuuripärandi kaitseks (Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja 
ajaloo-objektide säilitamine) 
2.PEATÜKK - MUUTUSTE ALGUS NSV Liidus 
 ​ Seisaku süvenemine 
● 1980.aastate esimesel poolel seisak NSVL süvenes - majanduse areng peatus , elujärg 
halvenes.  
● Dissidentide ehk teisitimõtlejate liikumine sai hoogu juurde. 
● Informatsioon liikus üha vabamalt - NSVL elanikud kuulasid Lääne raadiot . 
● Afganistani sõda nõudis palju ressursse. Sõjaliste kulutuste osatähtsus oli kasvanud ja 
NL ei suutnud kommunistlikku süsteemi ülal pidada, kui see nii kulukaks oli muutub. 
● 1982. a suri Leonid Brežnev. Tema asemele sai riigi etteotsa Juri Andropov, kes suri 
1984.a.  
● Peale Andropovit sai võimule Konstantin Tšernenko, kes suri juba aasta pärast, 1985. 
 
Perestroika (1986 
● Riigi etteotsa seati Mihhail Gorbatšov, kellelt loodeti Nõukogude Liidu välisilme 
värskendamist ning Lääne surve vähendamist. 
● Gorbatšov algatas perestroika ehk uutmise . ​Eesmärk​ - kommunistliku süsteemi 
kohendamine. 
● Gorbatšov alustas hoogsalt muutustega - andis inimestele, eriti ettevõtluse alal rohkem 
vabadusi. Ta vabastas poliitvange, kuulutas välja võitluse alkoholitarbimise vastu.  
● Headest kavatsustest hoolimata saadi ​ vastupidine tulemus​, niigi ​pingelises seisus 
riigieelarve võimalused vähenesid, riik sattus aina suurematesse 
majandusraskustesse. 
_____________________________________________________________________ 
● 1986.aastal tabas NL suur katastroof - ​Tšernobõli katastroof. 
● 26. aprillil oli toimunud ​suur plahvatus ​, mis tekitas tohutu radioaktiivse pilve 
● Tšernobõli õnnetuse tagajärgi saadeti likvideerima 600 000 meest, nii NL kui ka Eestist. 
Kaitsevahendid olid algelised, nende tervis sai kahjustada tugevalt.  
● Tšernobõl heitis valgust paljudele tolleaegsete süsteemi kitsaskohtadele. Varjati halbu 
õnnetusi, uudiseid, oli palju vastutamatust ja hooletust. Peale seda sai “ avalikustamine ” 
hoogu (glasnost) 
 
GLASNOST -  
● Enam ei varjatud õnnetusi ega eitatud probleeme. 
● Avalikustamine puudutas esialgu neid valdkondi 
Stalini aja repressioonid  
keskkonnaprobleemid 
kaugemat ajalugu,  nt 1918.a tsaari perekonna mõrvamine 
 
● Nendes valdkondades tekkisid esimesed ühiskondlikud liikumised 
● Avalikustamine tõi kaasa uue hingamise kirjanduses ning filmikunstis - käsitleti seni vaka  
all hoitud teemasid 
● Välja anti vanemate autorite , keelatud kirjanike teoseid 
● Avalikustamine hakkas laienema sinna, kus see esialgu kavas ei olnud 
 
 
 
4.PEATÜKK - VABADUSLIIKUMISED NSV Liidus 
Avaliku vastupanu suurenemine Baltikumis 
● Tugev vastasseis kujunes välja kolmes Balti liiduvabariigis Eestis, Lätis ja Leedus.  
● 1987.aastal toimus Riia Vabadussamba juures meeleavaldus 1941.aasta 
juuniküüditamise mälestuseks. Seal leppisid vabanenud poliitvangid kokku korraldada 
23.augustil kolmes Balti pealinnas meeleavaldus​. 
● Nähes, et lätlaste protest annab tulemusi, aktiviseerusid ka eestlased. 
● 1986.aasta sügisel pandi alus Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisele, ametlikult loodi see 
1987.aastal. 
● 1987.aastal avalikustas ​Juhan Aare  ​keskvalitsuse plaani hakata Eestis ​fosforiiti 
kaevandama. Selle tagajärjed oleksid võinud olla pöördumatud. 
● Puhkes ​fosforiidisõda​. Võimud olid sunnitud kaevanduste rajamise mõttest loobuma . 
Rahvas tundis esimest korda, et suudab ühiselt tegutsedes võime taganema sundida. 
● 23.augustil toimus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva puhul Hirvepargis 
meeleavaldus, kuhu kogunes väga palju rahvast. 
● Võimud kohkusid sellest ära ja alustasid ​hilist vastukampaaniat ​- meeleavalduse 
algataja saadeti maalt välja Rootsi, aga sellest ei olnud kasu. Vabadusliikumine oli juba 
hoo sisse saanud. 
● Ajakirjanduses ilmus peagi ​nelja teadlase ettepanek​ viia ​Eesti üle isemajandamisele 
ehk käivitada ​Isemajandava Eesti programm​. 
 
● MRP avalikustamise Eesti grupp asus rahvuslikel tähtpäevadel aina rohkem 
meeleavaldusi korraldama . Veel korraks sekkusid võimud, kuid edaspidi meeleavaldusi 
jõuga enam ei takistatud. ​Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega ja taheti näidata, et NL 
on muutunud. 
● 1.-2.aprillil aastal 1988 toimus Loomeliitude ühine pleenum, kus kõõneleti Eesti 
valukohtadest ning kritiseeriti kohalike võimukandjate tegutsemist perestroika elluviimisel. 
● Loomeliitude ühisel pleenumil nõuti ​vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma 
kodakondsuse sisseseadmist, Eesti NSV suveräänsust. 
● 1988.aasta aprillis käidi välja idee luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 
● 1988.aasta aprillis toodi Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult välja sinimustvalge  
värvikombinatsioon. 
● Gorbatšov tegi ettepneku muuta NSV Liidu põhiseadust, millega oleks kadunud 
liiduvabariikidel õigus Nõukogude Liidust välja astuda. Muudatuste vastu asusid allkirju 
korjama kõik poliitilised jõud. 
● 1988.a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni - Moskva  
seadused hakkasid ENSV-s kehtima alles pärast nende kinnitamist ENSV 
Ülemnõukogus. 
● NSV Liidule pakuti uut liidulepingut, kuid Gorbatšov keeldus. 
 
 
 
 
 
 
 
RAHVASAADIKUTE KONGRESS. BALTI KETT 
● NSV Liidu rahvasaadikute kongressi valimistel osutusid kõigis kolmes Balti riigis 
edukaimaks rahvarinded . 
● Asuti taotlema  ​isemajandamise kehtestamist Baltimaades​ ja ​MRP salaprotokollide 
tühistamist​. Esimese taotluse puhul toimus areng, teise puhul mitte. 
● 1989.aastal 23.aug moodustati Moskva mõjutamiseks ​Balti kett​ - üheks eesmärgiks oli 
demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. 
● Moskva ähvardas, et samal viisil jätkates seavad Balti riigid oma ​rahvusliku eksistentsi 
küsimärgi alla. 
● 1989 24.dets tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollid siiski 
õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks. 
● 24.veb 1989 algatati Eestis ​kodanike komiteede liikumine​ - selle käigus hakati 
registreerima Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid. 
● Eesti Kongress oli õigustatud astuma samme Eesti Vabariigi taastamiseks. 
● Moskva tähelepanu oli sel ajal pöördunud Leedule, Gorbatšov üritas takistada Leedu 
iseseivumistahet, kuid see ei õnnestunud. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NL LAGUNEMISEL 
VÄLISED FAKTORID  
SEESMISED FAKTORID 
R.Reagani poliitika 
Perestroika 
Afganistani sõda 
Loomeliitude ühispleenum 
Lääne elu tegelik elu imbus siia (Suhtlus 
Glasnost 
arenes - kuulati ja vaadati Soome raadiot ja 
TV) 
Energiakriis ( nafta ) 
Iseseisvusliikumised, dissidentlus  
 
 
 
 
 
 
 
EESTI TAASISESEISVUMISELE KAASA AIDANUD 
 
VÄLISED FAKTORID 
SEESMISED FAKTORID 
 
Kontakt Läänega 
Augustiputš 
Leedu iseseisvus (saadi motivatsiooni, julgust )  Balti kett - inimeste patrioism, tahe, kaasatus , 
kodanike registreerimine 
Liidulepingust keeldumine Gorbatšovi poolt 
Perestroika, selle toetuseks loodud 
Rahvarinne. 
 
Fosforiidisõda, Hirvepargi miiting 
 
Laulev revolutsioon (kõik suured 
lauluüritused)