Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti taasiseseisvumine ja südmused (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti taasiseseisvumine



Eesti  taasiseseisvumine taasiseseisvumine


Taasiseseisvumise  eeldused: NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja  välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus 
• Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli  kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja  reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine.
• Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti  rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud


1987.a.


1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil 
avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud 
fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas 
Eestimaa  – protest Moskva kava vastu rajada  Virumaale uusi kaevandusi.


1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 


23.08.1987 miiting  Hirvepargis •23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis   meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide 
avalikustamist ja selle tagajärgede  
likvideerimist. Meeleavalduse  korraldajaks oli 
T. Madisson. Loodi MRP-AEG!


September 1987 IME  ettepanek Plakatiga “Eesti isemajandavaks” on tulevane pankur Jüri Mõis 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust  isemajandamisele  – M.Titma, S.Kallas, T.Made ja E.Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele.


EMS • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne  massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste (pildil)


1988.a.


Aprill 1988  Loominguliste liitude ühispleenum 1988.a. apr.-s toimus  Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti:  isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; 
avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise 
tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu 
detsentraliseerimist.


13. aprill 1988 Rahvarinde idee  sünd telesaates “Mõtleme veel” 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“  tegi E. Savisaar 
ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks.


13. aprill 1988 Rahvarinde idee  sünd telesaates “Mõtleme veel” Rahvarinde kaks liidrit Edgar Savisaar ja Marju Lauristin telesaates 
“Mõtleme veel” 20 aastat tagasi. Siis veel tihedas koostöös. 


17. juuni 1988 - Rahvarinde ja loomeliitude korraldatud  150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna lauluväljakul


ERSP • 1988.a. aug.-s asutati  ERSP (Eesti Rahvusliku  Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist  sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks  eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks  L. Parek.


11. september 1988  “Eestimaa laul” Laulev revolutsioon  – poeetiline  nimetus sündmustele  Eestis 
1988.a. kevad- suvel, mis oma 
olemuselt oli nõukogudevastane 
rahvarevolutsioon. Uuesti 
tekkisid erakonnad jm poliitilised 
ühendused. laul


11. september 1988  “Eestimaa laul” 11. sept 1988.a. toimus Tallinna 
lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 
300 000 osavõtjat – see oli laulva 
revolutsiooni kulminatsioon.
kõlas üleskutse omariikluse 
taastamiseks


12. november 1988 “Interliikumise” miiting 1988.a. juuli-august koondusid  ka 
impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja 
Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN)


Interliikumise liider Jevgeni Kogan


16. november 1988 Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16. november 1988: Lenini valvsa 
pilgu all, Vaino Väljase 
eesistumisel, Boris Tamme 
ettekandel võeti Eesti NSV 
suveräänsusdeklaratsioon 
Toompeal vastu. 


1989.a.


24.02.1989 • Sinimustvalge lipp heisati Pika Hermanni torni


Märts 1989, Esimese Eesti Kongressi istungjärgust  osavõtjad hääletamas, esireas Tunne Kelam.


23.09.1989 Balti kett 23.augustil 1989 toimus Balti kett  – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna  (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli 
protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise 
vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide 
teadvustamisele maailmas kett


1990-1994


Veebruar 1990 Eesti Kongressi  valimised Eesti kodanike esindusorgan, alustas 
tööd 1990.a., esimeheks Tunne Kelam


Märts 1990, ENSV  Ülemnõukogu  valimised. ENSV  Ülemnõukogu  esimeheks sai Arnold  Rüütel ja  valitsusjuhiks Edgar Savisaar


Interrinde meeleavaldajate katse rünnata Toompea lossi, 15. mai 1990. 


Tankikolonn suundumas läbi Võru Tallinna poole, 20. august 1991. 


Relvastatud väed Tallinna Teletorni  juures, 21. august 1991. 


August 1991.  Kaitserajatised Tallinnas


Ülo Nugis kinnitab haamrilöögiga iseseisvuse  väljakuulutatuks, 20. august 1991 20august


Tankid lahkuvad Tallinna Teletorni  juurest, 21. august 1991.


Ülemnõukogu koosseis, kes hääletas  iseseisvuse väljakuulutamise poolt 


1992 Rahareform kroon Rublad vahetati välja ajavahemikul 
20.-22. juuni, 10 rubla = 1 kroon


1992 põhiseaduse rahvahääletus


Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised Tallinnas,  20. september 1992


1992 Presidendivalimised Presidendiks valiti Lennart Meri


Nõukogude vägede väljaviimise leppe  sõlmisid presidendid Meri ja Jeltsin


31. august 1994 lahkusid Eestist  viimased NSV Liidu sõjaväelased


Saated: • 1988.a. Eestis - https://arhiiv.err.ee/vaata/ainult- kumme-aastat-4 • 1988-1994 meedias, laulud - https://arhiiv.err.ee/vaata/televisiooni-lapsed-5
Vasakule Paremale
Eesti taasiseseisvumine ja südmused #1 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #2 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #3 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #4 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #5 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #6 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #7 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #8 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #9 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #10 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #11 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #12 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #13 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #14 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #15 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #16 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #17 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #18 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #19 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #20 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #21 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #22 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #23 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #24 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #25 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #26 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #27 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #28 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #29 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #30 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #31 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #32 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #33 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #34 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #35 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #36 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #37 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #38 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #39 Eesti taasiseseisvumine ja südmused #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GrettaMariiTirman Õppematerjali autor
Eesti taasiseseisvumine ja südmused

Sarnased õppematerjalid

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused
40
pdf

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus • Uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • Tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud 1987.a. 1987 Fosforiidikampaania Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 1987 Fosforiidikmpaania Tartu üliõpilased demonstratsioonil, 1. mai 1987 23.08.1987 miiting Hirvepargis 23

12. klassi ajalugu
Eesti taasiseseisvumine
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia ­ 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa ­ protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Eesti ajalugu
Eesti taasiseseisvumine
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Ajalugu
Ühiskond 9-klass
4
docx

Ühiskond 9. klass

Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse

Ühiskond
Nõukogude Liidu lagunemine
5
doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1990 veebruar ­ Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober ­ Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 ­ Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 ­ Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts ­ korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august ­ võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august ­ Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august ­ Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august ­ Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember ­ Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid

Ajalugu
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
6
docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja

Ajalugu
Eesti taasiseseisvumine
4
doc

Eesti taasiseseisvumine

2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk ­ sotsialismi parandada ja täiustada ­ tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast ­ Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

Ajalugu
Nimetu
13
doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun