Nimetu (20)

Q: Miks tehti balti kett?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks tehti balti kett?

Värska Gümnaasium
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Kaidi Kattai
2008 Värska
Sisukord

Eesti taasiseseisvumise eeldused..............................................................................

Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused.............................................................

Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............

Gorbatšovi reformide algus ja uus ärkamisaeg.........................................................

Fosforiidikampaania ..................................................................................................

MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................

Ühiskonna politiseerumine.........................................................................................

IME.............................................................................................................................

Laulev revolutsioon .....................................................................................................

Balti kett.....................................................................................................................

Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused.............................................................

Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused..

Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Eesti taasiseseisvumise eeldused

Rahvusvaheline tasand

sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus . (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses)

NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas)

võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.)

NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) → kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti

NSV Liidu tasand

Mihhail Gorbatšovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatšov mõistis uuenduste vajalikkust )

perestroika -poliitika (eesmärk – sotsialismi parandada ja täiustada – tegelikult ei täitunud)

tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991.1
Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused

1972. ÜRO peaassamblee memorandumiga nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile – väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN)
1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, teistele riikidele ja ÜROle, milles nõuti MRP avalikustamist ja tagajärgede tühistamist.2

Gorbatšovi ajal algas perestroika ja glasnosti -poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine .3
Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess
Gorbatšovi reformide algus ja uus ärkamisaeg

1985.a. kevadel valiti NLKP KK peasekretäriks M.Gorbatšov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise- ja välispoliitilisse kriisi (Vt. ka Idabloki ja NSVL lagunemise juurest kriisi põhjuseid!). Seega vajas riik peale seniste vanameelsete ja reformide vastaste gerontokraatide (Breźnev, Andropov , Tšernenko) asemele reformaatorit, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli.
Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. Perestroika elluviimiseks ning oma võimuposotsioonide kindlustamiseks vajas Gorbatšov ka glasnost `it ehk avalikustamist (NB! Glasnost ei tähenda mitte täielikku sõnavabadust, vaid sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimist).
NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ; julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus (seda siiski väga aeglaselt). 1980-ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19.sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga (rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine; algab eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest jne.).1

Fosforiidikampaania
1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud kaevandamisest loobuma .2
Fosforiit – merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus.3
MRP-AEG ja miiting Hirvepargis
1987.a. augustis loodi esimene poliitiline ühendus - Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mis oli seniste teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon , mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine (ehk seega kaugemas perspektiivis iseseisvuse saavutamine). MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987.a. 23.augustil. Miitingul räägiti ausalt MRPst. 1
Ühiskonna politiseerumine
Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). See oli esimene tõeliselt “alt poolt” (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada.
1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus . Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne –RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .2
IME
1987.a. septembris loodi Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon . Ajalehes “Edasi” ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar . Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991.a.).1
Laulev revolutsioon
1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatšovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul “Eestimaa Laul” , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat.2
1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi:

2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva
24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva
aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal

nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele

arutati rahvuskultuuri olukorda

avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul )
Rahvas pooldas pleenumi seisukohti.

aprilli keskel (telesaates “Mõtleme veel”) sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar
aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks)
juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada.
16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis:

Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes.

nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel).3
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad:

Radikaalid/ Rahvuslased : neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi.

Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia.

Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid.1
1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus:

jaanuaris võeti vastu keeleseadus – eesti keel sai riigikeeleks
24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks
veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress )
23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale – 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja.

1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks!2
Balti kett
Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad.
Miks tehti balti kett?
1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust.1989. aastal tõusis esile võitlus 1939. aasta augustis NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks.Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus, et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat.1
Balti keti marsruut :
Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera , Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne...
1
Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal
Sündmused:

1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat). Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati ); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valitsuse vahel ei tekkinud.
1990.a. 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused.
1990.a.lõpp-1991.a. algus- pingete suurenemine Balti liiduvabariikides: selle põhjused olid järgmised:

Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses - iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde-Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna.
Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid).
Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele)
NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega.
Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon ; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid , stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata ; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne.
1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle.
1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputš: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud ( vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium ; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatšovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused.
1991.a. 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee.
1991.a. augusti lõpp-septembri algus- üsna kiiresti hakkavad Eesti iseseisvumist tunnustama välisriigid: esimesena Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa/ B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit.1

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused

Eesti Vabariik astus taas peale pikka okupatsiooniperioodi maailma poliitilisele kaardile. Septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega ka ÜRO liikmeks.
Eesti iseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist: 1992.a. juunis kinnitati uus Põhiseadusliku Assamblee poolt vastu võetud põhiseadus rahvahääletusel; vastavalt uuele EV põhiseadusele toimusid 1992.a.septembris presidendi ja Riigikogu valimised- nende põhjal sai esimeseks taasiseseisvunud EV presidendiks L.Meri ning valitsusjuhiks M.Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse ka Eesti Kongress.
Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
Jätkus ülemisnek turumajandusele; võeti kasutusele oma raha (1992.a. juunis)); suudeti pidurdada majanduslangust ja inflatsiooni; alustati riikliku omandi erastamist.
Välispoliitiliselt orienteeruti läände- alustati ettevalmistusi ja läbirääkimisi ühinemaks tulevikus NATO ja Euroopa Liiduga (milles nähti julgeolekugarantiid võimaliku idast tuleneva ohu vastu).
1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes.2

Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused
Erinevused:

iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist , 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus)

iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli

iseseisvumisel oli 2 vaenlast – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid , toimusid legaalsed üritused

iseseisvumisel eestlased ei saanud loota välisabile, taasiseseisvumisel toetasid paljud maailma riigid, samuti väliseestlased

iseseisvumisel eestlastel olid oma relvajõud, taasiseseisvumisel polnud
Sarnasused:

kasutati soodsat olukorda, kui Venemaa/NSV Liit oli nõrk ja kriisis

mõlemal juhul eralduti suure riigi küljest (Venemaa/NSV Liit)

mõlemal juhul eelnes eestlaste pikaajaline vaimne ja füüsiline kurnamine

mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus

mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 535 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

535 laadimist Kokku alla laetud

20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

shariot Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vast

Ajalugu

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru

Ajalugu

rtf

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema

Ajalugu

doc

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumis

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkon

Eesti keel

pptx

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused NSV Liidu tasandil: NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP

Eesti ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. a

Ajalugu

doc

Ajaloo KT nsvl lagunemine

Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziim

Ajalugu

Rohkem sarnaseid