(faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7
Opiaadijoobe tunnused: Füüsilised häired: · ahenenud pupillid ("nagu nõelapead") ja ainitine pilk · rippuvad silmalaud · raske püsida jalgadel ( kokkuvajumine) · süda on paha ja üldine enesetunne halb · aeglane pulss ja madal vererõhk · aeglane hingamine ja aine üledoosimise korral eluohtlik hingamise halvatus. Opiaadijoobe tunnused: Psüühilised häired: · ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · kõne ebaselgus · kontakteerumisraskused · valutundlikkuse vähenemine. Tänan kuulamast!
Siiski on inimesel kalduvus eelistada lühiajalist kergendust pikaajalisele lahendusele ning püüd ebamugavaid situatsioone ära hoida kiirete meetmetega. 3) kurnatus - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna. Töökohale omased stressi allikad on nii füüsikalised (nt.müra, halb valgustus, kehv ventilatsioon), seotud rollide jagunemisega organisatsioonis (nt. rolli ebaselgus, rolli konflikt, vastutus), seotud karjääri edendamise võimalustega (nt. töö ebakindlus), seotud kommunikatsiooniga (nt. halvad suhted ülemuse, alluvate või kolleegidega) aga ka organisatsiooni kultuuri ning üldise kliimaga (nt. otsustamine, delegeerimine). On olemas ka konkreetsete ametitega kaasnevaid stressi allikaid. Näiteks võiks tuua bussijuhid, kes peavad säilitama turvalise sõidustiili ning olema viisakas reisijatega, hoolimata tihedast sõidugraafikust
tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid
ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegevuste lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse välja kuulutamise võimaluste osas. Peale Asutava Kogu valimiste katkemist otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel ehk koostada rahvale adresseeritud manifest. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud, paljudes valdades võtsid
tulemustasude abil. Kohati tundub, et tulemuspalga maksmine on paljudel juhtudel juhtimise asendustegevus. Siiani on lühiajalised ja pikaajalised tulemustasud moodustanud olulise osa paljude töötajate kogutasust ning seda ka nende tööde puhul, mis klassikalisest tulemustasu- loogikast välja jäävad. Viimasel ajal on aga hakatud segi ajama, mille eest makstakse põhipalka ja mida tasustatakse tulemustasuga. Sageli on nii, et probleeme ei tekita mitte palk ja selle suurus, vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka töötajate ootuste juhtimise aastad. Seda põhjusel, et raha mida jagada, pole palju, kuid ootused palgatõusuks on kõrged. See loob mulle arusaama, et Eesti puhul kehtib ütlus: "Inimesed on riigile, mitte riik inimestele." Varsti on Eesti olukorras, kus pole enam töölisi võtta, sest madalate palkade tõttu asuvad kodanikud tööle välisriikidesse nagu näiteks Soome ja Rootsi.
detaile. 5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead? Kirjeldage valestitõlgendused. Tajuvead on optilised L4 ühe illusiooni petted, tajuillusioonid ja tekkemehhanismi. hallutsinatsioonid. Nende tekkepõhjusteks on vastavalt tajuaparaadi funktsioneerimise viis, ärritaja ebaselgus ja tajuja eriline psüühiline seisund ja ajutegevuse häired. Illusiooni tekkemehhanism: inimene on purjus ning tal tekivad selle tõttu tajuvead – seetõttu võib inimene hinnata oma sõidukiirust väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuidas jõuavad Locke arvates jõuab informatsioon L2
kombineerunud. (Lehtsaar, 2008, lk 65) Konfliktide allikaks on tihtipeale võim. Inimesed suhtuvad võimu väga erinevalt kuid üheselt ihaldavad seda. Psühholoogilistes uuringutes on kirjeldatud järgmiseid suurkujusid, näiteks Napoleon, Hitler, Stalin, kelle võimukuse aluseks on olnud just nende alaväärsuskompleks oma kehapikkuse või kehva tervise pärast. (Lehtsaar, 2008, lk 67) Lisaks veel mõned konfliktide põhjustajad: Info puudulikkus suhtlemises. Rollide ebaselgus meeskonnatöös. Põlvkondadevahelised lahkhelid. Töö organiseerimatus. Töötajate ebakindlus ning nende ebavõrdne kohtlemine. Usalduse puudumine. Motivatsiooni puudumine. Võimu kuritarvitamine. (Kilkson, 2012) 7 3 KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE? Konflikti lahendamine algab sisetööst. Isegi grupikonflikti allikas ja esmane tasand on sisekonflikt
tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt
2. Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi 3. Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4. Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23) Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine.
kiireks lahendamiseks. Selleks, et teenindaja suudaks oma organisatsiooni hästi esindada ja kliendi murele kiiresti reageerida, peab tal olema piisavalt võimalusi teenindusasutuse töö korraldamiseks ja piisav ülevaade selle võimekusest ja võimalustest. Jõustamine võib suurendada töötajate lojaalsust, motivatsiooni, kaasatust, pühendumust, tõsta enesehinnangut, võimet muutustega kohaneda, rahulolu, aitab vähendada selliseid probleeme nagu stress, rollide ebaselgus, tööjõu voolavus ja puudumised. Jõustatud töötaja tunneb end olulise osakesena organisatsioonist, ta teadvustab endale, et tema töö on oluline ja aitab organisatsioonil areneda. Kui teenindaja tunneb, et teda usaldatakse ja tema otsuseid austatakse, suudab ta leida klientide soovidele ka sobivad lahendused. Jõustamine ilma positiivse kinnituseta toimib väga lühikest aega, siis hakkab töötaja tundma, et tema tööd ei tasustata vääriliselt ning ta motivatsioon langeb
(Payne, 1995, lk 128) Võõrsil töötava mehe ning kodumaal pere eest hoolitseva naise puhul on kohustused sageli üsna kindlalt ära jagatud ning kui võrrelda seda perekondadega, kus mõlemad vanemad elavad igapäevaselt pere juures, siis esineb esimese variandi puhul rohkem piiratust omada ja täita teisi, perekonnaga otseselt mitte seotud, rolle. Sellisel juhul võib tekkida rollikonflikt, rollide vaheline konflikt või rolli ebaselgus. Rolle võidakse inimestele omistada ka mingite asjaolude või sündmuste tõttu (Payne, 1995, lk 128). Perekondade puhul, kus mees töötab välismaal ning naine hoolitseb samal ajal laste kasvatamise ja koduse majapidamise eest on vägagi selgelt välja kujunenud ühiskonnas levinud ootused – isa peetakse perekonna peamise sissetuleku muretsejaks ning ema laste eest hoolitsemise ja koduse majapidamise korrashoiu eest vastutajaks
Psühholoogilised Töö raskus (intensiivsus, Tööd ja tööülesannet mõjutava ohutegurid monotoonsus). otsusetegemise soodustamine. Töökoha mõõtmed, näiteks Tõhusa juhtimissüsteemi ja korralduse klaustrofoobia, üksinda olemasolu töötervishoiu- ja -ohutusprotsessi töötamine. korraldamiseks, planeerimiseks, seireks ja Rolli ebaselgus ja/või järelevalveks. konflikt. Suured nõudmised, kuid väike kontroll töö üle. Tööprotsessist põhjustatud tegurid (näiteks pidevus, vahetustega süsteemid, öötöö). Paljude III riskitasemega ohtude puhul on oluline ka töötaja enda teadlikkus ja arusaamine võimalikest terviseriskidest ja nende kahjuliku mõju vähendamise
moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. Kirjutas alla Tartu rahulepingule Eesti poolt. Adolf Joffe- oli juudi päritolu Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat. Ta kirjutas Nõukogude Venemaa poolt alla Tartu rahulepingule ja Riia rahulepingule. Ülevaade Eesti autonoomiast. 1918 delegatsioonid Lääne-Euroopasse- pos. tagasiside. Valitses ebaselgus vaid iseseisvuse väljakuulutamise osas, otsustati rakendada revolutsioonilise meetodit: koostada rahvale adresseeritud manifest. Päästekomitee loomine soodustas iseseisvuse väljakuulutamist. Rahvusväeosade loomine: I Eesti polk- Esimene polguülem oli polkovnik Siegfried Pinding, kuid peagi sai ülemaks polkovnik Aleksander Tõnisson, kelle asemele astus 1917. aasta novembris alampolkovnik Ernst Põdder. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre
Arvutivõrk on süsteem mis koosneb mitmest arvutist, milles on arvutisd telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil. 2.5 Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine Kaasaegsetes arvutites on põhiline kasutatav opsüsteem Windows 10. Sellega omakorda on kaasnenud turvalisuse ohud. Täpsemalt on Windows 10 sisse ehitatud täisfunktsionaalne jälitustarkvara. Firmas või akadeemilises asutuses võib selline ebaselgus tuua kaasa oluliste ärisaladuste või teadustöö tulemuste lekkimise. Operatsioonisüsteemis teisalt on tagatud turvalisus võrgu administraatorite seatud sätete ja eeskirjadega, et ära hoida iagsugune loata sisenemine, väärkasutamine ja modifikatsioonimine. 8 2.6 Failide haldus Opsüsteemi ülesanne on salvestatud andmeid töödelda tervikuna. Windows
sõltub lapse arengu tasemest ei sõltu kuulmispuude astmest ei sõltu lapse kehakaalust 21. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: häälehäireid kõnehingamise probleeme kogelust häälduspuudeid 22. Kui vanal lapsel peaks olema õige hääldus välja kujunenud? 4a 5a 6a 3a 23. Alakõne I astme tunnusteks on: suhtlusvahendite nappus laps kasutab kõnes lihtsaid fraase häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid
ladusalt kõnelema emakeeles, seevastu mõtlemiskeel ehk kognitiivne keelevõime areneb tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha. Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused: 1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta.
866 097. Samuti palus R. Paala tunnistada kehtetuks teised üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kui kohtu antav häälte arv erineb teistele võlausaldajatele antud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsugused otsused. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus. Valga Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja 6
või hinnanguline; avatud või varjatud, kõrvalejääv või osalev. 3.3 Intervjuu Suuline küsitlus on ajakulukas ja seda kasutatakse enamasti uurimisobjektiga tutvumiseks, et hiljem rakendada paremini formaliseeritavaid meetodeid. Kuid suulisel küsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid: intervjuus võib vastustest olenevalt valida paindlikult alternatiivseid jätke, kõrvaldada täpsustavate küsimustega ebaselgus, süveneda lisaküsimustega huvi pakkuvaisse probleemidesse jne. Pealegi suhtub osa inimesi ankeetidesse-testidesse tõrksalt ja ainus viis neile subjektiivselt omast, näiteksnnende hoiakuid või informeeritust uurida ongi intervjuu. Intervjuu võib olla standardiseeritud või standardiseerimata; selles võib kasutada avatud või suletud küsimusi. 3.4 Kvantitatiivse otstarbekus Kvantitatiivne uuring on otstarbekas siis, kui
ebameeldivusi 3. Positsioonil põhinev võim liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4. Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24
· rippuvad silmalaud · raske püsida jalgadel (kokkuvajumine) · süda on paha ja üldine enesetunne halb · aeglane pulss ja madal vererõhk · aeglane hingamine ja aine üledoosimise korral eluohtlik hingamise halvatus. 2. Psüühilised häired: · ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · kõne ebaselgus · kontakteerumisraskused · valutundlikkuse vähenemine. (Rauli koduleht, 2013). Tervise kahjustamine Suurim oht on see, et üleannustamise korral võib opiaadi tarvitaja surra. Kuna opiaadid pärsivad hingamist võib see üledoosi korral täielikult seiskuda ja inimene lihtsalt lämbub. See võib juhtuda 5-10 minuti jooksul. Teatud vastumürkidega on võimalik päästa, kuid kannatanu ise ei ole adekvaatne endale abi kutsuma
informatsiooni revolutsiooniga ja elame nüüd informatsiooni ühiskonnas. Suurenev sagedus uute tehnoloogiate järele meie igapäevaelu kogemustes on julgustanud paljusid sotsiaalseid ja tehnoloogilisi kommentaatoreid väitma suurema kindlusega kui kunagi varem, et me elame infoühiskonnas. Webster sellega ei nõustu. Webster loetleb kolme suurt põhjust, miks ta tunneb et arusaamad infoühiskonnast on "mitterahuldavad": 1) vastuolud ja ebaselgus seoses kriteeriumitega, et eristada infoühiskonda 2) ebatäpne mõiste ,,teave" kasutamine 3) peatamatu oletamine infoühiskonna teoreetikutelt, et kvantitatiivne info kasv muudav kvalitatiivseid sotsiaalseid muutusi. Tema arvates on raske määratleda mõistet ,,teave" ning tänu sellele on ebamäärane ka ,,infoühiskond". Üritades defineerida mõisteid ,,andmed" ja ,,infoühiskond" on tal
3. karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuslikku võlu, neile meeldib see inimene. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 4. seadusest tulenev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 5. asjatundlikkusest tuleneva võimu puhul on võimu allikas liidri tunnustatud suured teadmised 15. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 16
ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad? Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur · Organisatsioonikultuur · Karjäärivõimalused · Halb töökorraldus 39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5) · isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused · riskikäitumine töötraumad, -vigastused · liiklusõnnetused · suitsiid, vägivald, kuritegevus · ebaterve eluviis alkohol, suitsetamine, narkootikumid · abielu/perekondade purunemine
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele.
täpsed, sisaldades täitmise täpseid kuupäevi ja kellaaegu. Vastavalt mõju ulatusele: spetsiifilised plaanid- sellel on täpselt määratletav kuupäev, puudub valest tõlgendamise ja arusaamise võimalus, vajalik on olukorra selgus ja ettenägemise võimalus, ebakindluse korral peab olema paindlik, reageerima muudatustele. Direktiivne plaan- paindlik, üldiseid juhiseid andev, puuduseks ebaselgus. Vastavalt kasutussagedusele: ühekordne- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi, koostatakse mitteprogrammeeritavate juhtimisotsuste puhul. Püsiva kestvusega plaan- luuakse programmeeritava otsuse põhjal ja see sisaldab poliitikaid, reegleid, protseduure. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid:juhtimistase organisatsioonis määrab ära plaanide mõju ulatuse: suurte organisatsioonide tippjuhid koostavad enam
vahetult suhelda · igapäevane pidev arvutiga töötamine võib põhjustada tervisehädasid. IT Personalijuhtimine 20 Tüüpilised vead infosüsteemi juurutamisel: · töötajate ebapiisav informeeritus · töötajate ebapiisav kaasamine muudatuste ettevalmistamisse ja läbiviimisse · ettevõttepoolse panustusvajaduse alahindamine · juhtkonna/juhi ebapiisav kaasasolek · töökorraldusreeglite puudumine või ebaselgus IT Personalijuhtimine 21 Tüüpiliste vigade tagajärjed: · ebaselgusest ja määramatusest tulenevad hirmud · motivatsiooni puudumine · passiivne suhtumine, vastuseis, muudatustele vastutöötamine · tarvilike ressursside puudumine või vajakajäämine IT Personalijuhtimine 22 Paljude ettevõtete kogemused näitavad, et uue infosüsteemi kasutuselevõtt on edukam, kui:
temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Ekspertvõim liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest. 33. Mis põhjustavad stressi organisatsioonis? Ülesande nõuded kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded rühma surve konfliktsed isiksused. 34. Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 35. Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis? Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud
Joove võib püsida mitu tundi. Füüsilise seisundi tunnused: · Ahenenud pupillid ja ainitine pilk · Rippuvad silmad · Raske püsida jalgadel · Süda on paha ja üldine enesetunne halb · Aeglane pulss ja madal vererõhk · Aeglane hingamine ja aine üledooimise korral eluohtlik hingamise halvatus Psüühilise seisundi tunnused: · Ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · Kõne ebaselgus · Kontakteerumisraskused · Valutundlikkuse vähenemine OPIAADIDE TARVITAMISE SUURIM OHT ON SEE; ET AINE ÜLEDOOSI KORRAL SAABUB SURM. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosi tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Koka ja kokaiin. Kokaiin. Kokataim, Erythroxylon coca. Kasvab mitmel pool maailmas. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks
ühiskonnale hea ning jätab ka firmast hea mulje. Sponsorluse jagamine Heategevus Keskkonna parandamine 21. Mida nimetatakse planeerimiseks? Milleks on vaja planeerida? Planeerimine- kavandamine, kus juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramise ja kujundamisega. Planeerimist on vaja, sest: Aitab koordineerida tegevust ja vähendab ebaselgus Väheneb topelt tegevus ja “tühi töö” Kontrolli võimalus 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Strateegilised- 5-10a. Tippjuht. Taktikalised- mõni kuu kuni paar aastat. Keskastme juhid. Operatiivsed- kuni 1a. Esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Gantti graafiku toimimise põhimõte- ülesannete esitamine detailsel graafikul. See võimaldab
Teine tegutsemissuund on seotud töökeskkonnaga. Töötingimuste · Liidristiil parandamine avaldab muljet ka sel juhul kui pole võimalik kõike nende · Hüvitussüsteem · Töö iseloom Suurema volituse tajumine poolt soovitut ellu viia. Inimestele ei meeldi ebaselgus, mille vähendamiseks kasutatakse · Kompetentsus ametijuhendeid. Läbi nende saab selgemaks rollikujutlus ja tehtava töö olemus. · Kõrge väärtusTulemuslikkus Töötajad on rahulolematud ka informatsioonivaeguse üle. · Töö tähendusrikkus
andlikuks võimuks Eestis. Iseseisvumise väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu laiali, kuid Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule, kes jõudsid järeldusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Et välja selgitada teiste riikide suhtimine iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsiooni teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis manifesti väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha kohas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918
- Kõrge staatusega persoonil on ebaproportsionaalselt suur mõju grupi otsustele. Torrance (1954) uuring pommituslennuki meeskondades piloodi arvamus omas meeskonnas suurimat kaalu. Sabakahurimehe arvamus alati vähem aksepteeritud, ka siis, kui piloot eksis. Rollid grupis ülesanne Algatajad Infootsijad Arvamuse püüdjad Infoandjad Arvamuse jagajad Viimistlejad Kooridneerijad Orienteerijad Hindajad Ergastajad Asjaajajad Salvestajad Rolliprobleemid Rolli ebaselgus - Mitmetähenduslikkus - Rollimuutmine (Vanalt uuele siirdumine) - Tõlgendamine Rollikoormus ehk rollilast - Ebaselged prioriteedid - Liigne hulk nõudeid - Võistlevad ootused Rollikonfliktid - Nõuete ühildamatus - Konflikt väärtustega - Konflikt võimetega Toimetulek rollikonfliktidega - Moraalne tüüp eelistus ametlikult esitatud rolliootusele - Kasulikkuseleorienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid - Segatüüp
KOMPETENTSILE 13 Projektijuhtimise kontekstis tähendab eestvedamine teiste motiveerimist ja suunamist nende rollide ja ülesannete täitmisel. See on projektijuhi üks tähtsamaid kompetentse. Eestvedamisoskus on vajalik kogu projekti kestuse jooksul. Eriti tähtis on eestvedamise oskus juhul kui projektis tekivad probleemid, kui on vajadus muudatuste elluviimiseks ja kui tekib ebaselgus tegutsemise suundades. Eestvedamine on vajalik kõikide projektijuhi kompetentside täitmisel. Lisaks liidri rolli kehastamisele projekti meeskonnas, peab projektijuht tunduma ka projekti omanikule ja teistele huvitatud pooltele sellisena. Projektijuht peab teadma milline eestvedamise ja juhtimise stiil on antud projekti teostamisel kõige effektiivsem. Juhtimise stiil kujutab endast mustrit käitumusest, suhtlemismeetoditest,
· Juhtimise kvaliteet - Nõrk rahulolu juhtimisega/juhtkonnaga 11 - Juhtkonna mittesekkumispoliitika (laissez-faire) · Negatiivne töökeskkond Kontrolli või autonoomsuse puudus Kiusamine väljendub: · Teostamatud ülesanded, võimatud tähtajad, ülekoormamine · Mõttetud tööülesanded, töötaja võimete alahindamine · Ebakorrektse, ebaselge informatsiooni andmine · Pidev kriitika · Ebaselgus, ebaselged rollid · Usaldamatus · Patuoinaks tegemine 23. Millised on töökiusamise tagajärjed indiviidi, org ja ühiskonna tasandil? Mudel ja joonis 24. Kuidas peaks ohver käituma töökiusamise korral? Põhjused, tagajärjed. · Kontakteerumine juhtkonnaga, kellel lasub vastutus töötajate tervise ja heaolu eest töökohal · Kontakteerumine Sotsiaalkindlustusametiga, Ohvriabi. · Paluda üleviimist teise osakonda/üksusesse
muutus riietuses (paremas või halvemas suunas) Äkilised muutused seltskondlikes harjumustes Sümptomid: 4. Käitumuslikud (organisatsioon) Töölt puudumine Tööst hoidumine Tööle hilinemine (kasvav) Töölt lahkumine (voolavus) Tööõnnetuste suurenemine Suurenenud riskeerimine Produktiivsuse vähenemine Hälbiva käitumise suurenemine Organisatsioonile suunatud Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused Ebaselgus Üle- või alakoormatus Konflikt Nõudmiste vaheline Nõudmiste sisene Isiksuslik Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused Töö tempo (kiirus, tähtajad) Rutiinsus Töö aeg sh vahetustega töö Töö ülesandega seotud tunnused: Variatiivsus Autonoomsus, otsustusulatus Töö nõuded: teadmised ja oskused Suhtlemine Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted Suhted töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud) Suhted juhiga Suhted klientidega
See konflikti liik on kõige levinum konflikti avaldumise tasand. Nende konfliktide lahendamine nõuab paindlikkust. Juhtimises aitab isikutevaheliste konfliktidega toime tulla kehtestav käiumine; Grupisisesed tekib kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Organisatsiooni tegevuses on sellised arusaamatused sagedased. Sageli on grupisiseste konfliktide põhjuseks ülesande ebaselgus vi kahemõttelisus, eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus. Konfliktide allikaks võib see kujuneda siis, kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest;
Infotooprotsessid (infotookorraldus) infotootajad 36. Valige QIGE vaide. Kqrgema astme juhtkond: :: P: 1.4 jalgib pikemaajalist perspektiivi planeerides jargmisteks aastateks tegeleb peamiselt ressursside hankimisega on vastutav organisatsiooni igapaevase tegevuse eest planeerides homse paeva tegevusi nende teenistuses olev info on tootlemata kujul faktidena 37. Valige VALE vaide. Infosusteemi arendusprojektide ebaqnnestumise oluliseks pqhjuseks on :: P: 1.4 eesmarkide ebaselgus rakendussusteemi(de) lqppkasutajate kaasamise puudumine riistvara komponentide kehv kvaliteet planeerimise puudumine muutuvad nqudmised ja spetsifikatsioonid 38. Valige QIGE vaide. Kasutuslugu kirjeldab :: P: 2.7 omadust labida protsessi ilma kindlat vaartust andmata kasutaja sisselogimiste ajalugu Susteemis kaivitatavaid protsesse ja protsesside taitjaid susteemi tulevaste kasutajate koolitust 39. Valige QIGE vaide. Operatsioonilise (kaitus) susteemi naiteks on :: P: 4.1
või tähendust valida), ja puudub vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast võib pidada tühjaks labürintseks struktuuriks, tühjaks varjumaailmaks, mis vaid ootab lugeja sisenemist. Sellises maailmas on tegelane seotud radikaalsete muundumistega, tegelase “mina” paljuneb, toimuvad metamorfoosid, muundu- mised; ilmuvad hiiglased, kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad 6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust. 7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi
lugeda töid, mida saab kasutada ÕIGUSLIK OTSUS Faktiküsimuse lahendamine Juriidilise küsimuse lahendamine Norm on ühetähenduslik Ei ole ühetähenduslik Norm puudub Vastuolu Rutiinne otsus Tõlgendus Lünk Ebatäpsus Mitmetähenduslikkus Ebaselgus Semantiline Süntaktiline ja semantiline ebamäärasus Lahtisus ja nõrkus · Arutamisvõimalus: kvalitatiivne ja kvantitatiivne. · Lünk(mida teha): 1. ehtsad vajab ületamist; otsuse vastuvõtmist olukorras, kui normi pole. Tuleb kasutada kas seaduse analoogiat(leiame õiguskorrast sarnase abstraktse faktilise koostisega normi) või õiguse analoogiat(kasutatakse õiguse
4. Käitumuslikud (organisatsioon) · Töölt puudumine · Tööst hoidumine · Tööle hilinemine (kasvav) · Töölt lahkumine (voolavus) · Tööõnnetuste suurenemine: (A. Suurenenud riskeerimine · Produktiivsuse vähenemine · Hälbiva käitumise suurenemine (A. Organisatsioonile suunatud (B. Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused · Ebaselgus · Üle- või alakoormatus · Konflikt: (A. Nõudmiste vaheline (B. Nõudmiste sisene (C. Isiksuslik (D. Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused · Töö tempo (kiirus, tähtajad) · Rutiinsus · Töö aeg sh vahetustega töö · Töö ülesandega seotud tunnused: (A. Variatiivsus (B. Autonoomsus, otsustusulatus (C. Töö nõuded: teadmised ja oskused
vastandlikkus või käitumine tervikuna. Isikutevahelised konfliktid on mehe ja naise, ülemuse ja alluva vahel jne. Selle tasandi konflikt on kõige levinum. Arusaamatuste põhjused on sageli emotsionaalsed ning nende konfliktide lahendamine nõuab suurt paindlikkust (Vadi 1995:128). 3. Grupisisene konflikt tekib väikeses grupis (meeskond, perekond, töörühm, klass, selts) kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Sageli on põhjuseks ülesande ebaselgus, eesmärkide erinev tõlgendamine või infoleviga seotud probleemid. Grupisisesed konfliktid võivad halvasti mõjuda grupi suutlikkusele lahendada vaidlusi ja eesmärkide saavutamisele (Vadi 1995:128; Lewicki jt 1999:31). 4. Gruppidevaheline konflikt võib olla ühingute, allüksuste, sõdivate rahvaste, vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on
kaalu. Sabakahuri mehe arvamus alati vähe m aktsepteeritud, ka siis, kui piloot eksis. Tabel 1 Nor m väljendab sotsiaalseid väärtusi. Tugevdab staatust. Staatus kinnitab nor mi kehtivust 2 Nor m on rolli e eskirjaks 3 Rolli täitmine (ka staatusega mitte seotud) aitab saavutada staatust Moreno universaalsed rollipaarid ·vane mlaps ·Partnerpartner ·Tööandjatöötaja ·Õpilaneõpetaja ·Kodanikühiskond Sotsiaalne aato m Rolliprobleemid Rolli ebaselgus ·mitmetähenduslikkus ·rolli muutmine (vanalt uuele siirdumine) ·tõlgendamine Rollikoormus e. rollilast ·ebaselged prioriteedid ·liigne hulk nõudeid ·võistlevad ootused Rollikonflikt ·nõuete ühildamatus ·konflikt väärtustega ·konflikt võimetega Sotsiomeetria J. Moreno konfliktide vähendmine Sotsiomeetriline test Toimetulek rollikonfliktidega
uurimisega> Tähenduse ebamäärasus • Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel ebakindlad. • Igapäevases suhtlemises ei ole sõnade mitmetähenduslikkus suureks probleemiks, küll aga leksikoloogias, leksikograafias, arvutilingvistikas jm. • Ebamäärasus esineb sõnavaras kolmel kujul: 1) kontekstisidusus, 2) ebaselgus, 3) mitmetähenduslikkus. Polüseemia • Polüseemia all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust. • Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on kujunenud mitu tähendust. Nt. pea (EKSS): • inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; • muu elusolendi vastav kehaosa; • pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna (selge, tuim pea); • inimene või loom (hulka tähistavana);
tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Kolleegium leidis aga samas, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Kolleegium ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb
Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära rõhutuid silpe: eesti oma sõnades säilib sõna algus, võõrsõnades võib rõhutu algussilp ära kaduda(pala pro palavik, raas pro garaaz). Häälikute ärajätmine ehk elisioon on väga levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid, mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk
Tööstress on pikaajalise psüühilise ja füüsilise ülepinge situatsioon. Üksikisiku tasemel on põhjuseks: rollikonflikt – ülemäärased kohustuste koormad projektide, inimfruppide, ajaliste tähtaegade ja tööülesannete suhtes. Töö-kodu konflikt avaldub kui peresisesed pinged takistavad töösse süvenemist, või vastupidi, töömured põhjustavad pingeid kodus Üksikisiku osa organisatsioonis, tööülekoormus, tööülesannete ebaselgus, töö-kodu konflikt, organisatsiooni struktuur, organisatsioonikultuur, kasjäärivõimalused, halb töökorraldus 39. Tööstressi tagajärjed 5tk Isikuhäired, läbipõlemine, depressioon, stressihaigused, liiklusõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevused, vallandamine, töölt lahkumine 40. Külmas keskkonnas töötamise ohud Külmakahjustused : hüpotermija – alatemp, jahtumine, külmumine – koe temp
suhete säilitamine, kui taibatakse oma seisukohtade ekslikkust. 18. Millised on organisatsioonisiseste konfliktide allikad? Organisatsioonisiseste konfliktide allikad: · Staatuseerinevused: info puudus, ebavõrdne kohtlemine, võimu kuritarvitamine · Piiratud ressursid · Erinevad eesmärgid, arvamuste paljusus · Sõltuvus ja erinevad prioriteedid · Muudatused: hirm töökoha pärast, ebaselgus 19. Defineeri psühholoogiline töövägivald. Millised organisatsioonilised tegurid võivad töökiusamist põhjustada ja miks? Psühholoogiline töövägivald ehk bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks
sest lapsed ja vanemad ei ole arengutasemelt võrdsed vanema autoriteeti tunnustavad lapsed ja teine vanem vanemad kooskõlastavad kasvatuslikud seisukohad, tegevused ja sanktsioonid omavahel. Vanemate allsüsteemi heaks toimimiseks on eriti oluline vanemate omavaheline hea koostöö. Nii kujunevad välja laste kasvatamist reguleerivad ühised normid, hoiakud, tavad. Sellist koostööd ei saa tekkida, kui vanemate suhetes valitseb mingil põhjusel ebaselgus, puudub harmoonia. Lapsevanemad kuuluvad ka abikaasade allsüsteemi ja nende suhted on loomulikult mõjutatud selle allsüsteemi toimimisest. PIIRID Kuulumine allsüsteemi ei ole iseenesest nii oluline, kui allsüsteemide vaheliste piiride selge tunnetamne. Piirid allsüsteemide vahel on otseselt seotud perekonnas kehtivate normide ning võimusuhetega. Mida selgemad on normid, piirid ja võimusuhted, seda stabiilsem on perekonna ja tema allsüsteemide funktsionaalsus
kas keelelist või keelevälist konteksti, et täita nende poolt vabaks jäetud semantilised tühikud, nt sellised sõnad nagu mina, täna, siin saavad oma konkreetse tähenduse kontekstist. Kontekstisidusus on omane ka hinnangulistele, astmestavatele ja dimensiooni märkivatele lekseemidele. Nad saavad oma väärtuse alles koos vastava mõõtkava, pidepunkti või maailmateadmisega. Nt K on pikka kasvu (sõltub sellest, kui vana K on kas 6- või 26-aastane). Ebaselgus kui kontekstisidusa mitmetähenduslikkuse korral aitab kontekst tähenduses selgust saada, siis ebaselguse korral jääbki tähendus semantiliselt ebamääraseks. Teatud osa interpretatsioonivõimalustest jääb lahtiseks. Nt võrdle kioski aknale pandud silte:Tulen 15 minuti pärast.Tulen varsti.(Viimases näites lähtub ebamäärasus adverbist varsti.) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti
annaabi.ee 
