Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt
Juhtimine eestvedamine Põhisuund Planeerimine, eelarve ja ressursid. Visioon, strateegia ja pikaajalised eesmärgid. Tähelepanu põhiline Tähelepanu tulevikule Põhitegevused Organiseerimine, vahetu juhtimine ja Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kontroll. Süsteemide haldamine igapäevane kujundamine. Töötajate arendamine. Piiride tegevus kindlates piirides vähendamine ja uuendused Motiveerimine Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev käitumise muutmine ja ümberkujundamine. töösoorituse parandamine Järgijate võimustamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine
saavutamise tahet (Kreem 1995, 102). · Humaanismi kesksed põhimõtted: · Inimene kui väärtus · Inimese mitmekülgne areng · Inimolemuse teostumine tema parimal viisil · Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim Humanismi mõjud: · Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt
Kuidas ta rahuldab tarbijate vajadusi? Kuidas sisenetakse välisturgudele? Kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid? Kuidas kaitstakse saavutatud konkurentsipositsiooni? Kuidas saavutatakse erinevaid finantsilisi ja strateegilisi eesmärke? Strateegia elluviimise osad Lühemate perioodide eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine Eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine Strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid Allüksuste juhid STRATEEGILISE JUHTIMISE AJALUGU
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine.
pilootprojekte enne projekti algust. Kiirustamine viib paratamatult lihtsamate lahenduste otsmiseni, kuid see võib hõlmata riske. Kui projektijuht usub, et risk tasub ennast ära, siis annab lihtne lahendus tulemusi, kuid kui hindamise tulemuseks on kahtlus, et kiirlahendus mõjutab projekti üldtulemust negatiivselt, siis peab projektijuht leidma võimaluse mõjutada tippjuhtkonda andma projekti teostamiseks lisaaega. Mõned projektid põhjustavad tugevat vastuseisu töötajate seas. Näiteks tootmise täielik ümberkorraldamine või pakutavate teenuste muutmine ei ole väikesed muutused ning mõjutavad kõiki töötajaid. Projektijuhi roll on leida osapoolte seisukohtade ühisosa, mis on tihti keeruline ning vastuoluliste projektide edukas läbi viimine on raske töö. Kuigi 8 projektijuhi töö on keeruline (eelkõige vastuoluliste projektide puhul), siis pakuvad
Kõik kommentaarid