Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on infoteadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mida uuritakse millega tegeleb?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on andmed informatsioon teadmised teadmus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on dokument ja miks dokumente hallata?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on dokumendihaldus ja miks ta on asutusele vajalik?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis selle moodustavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

Q: Mis on teadmusjuhtimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused

K. , Arlee

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused (1)

Majandus - Raamatukogundus ja infokeskkonnad

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on infoteadus?
Mida uuritakse millega tegeleb?
Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
Mis on andmed informatsioon teadmised teadmus?
Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus?
Mis on dokument ja miks dokumente hallata?
Mis on dokumendihaldus ja miks ta on asutusele vajalik?
Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon?
Mis selle moodustavad?
Mis on teadmusjuhtimine?
Millised inimese jaoks?
Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?
Mis on infoühiskond?
Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
Mis on teadmusühiskond?
Millised on olulised oskused infospetsialistile 21 sajandil?
Mis asutused on infoasutused?
Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid?
Mis on bibliomeetria olulisemad seadused?
Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks?
Mis on informatsioonikriis?
Mis on info üleküllus?
Mis aitab toime tulla?

Kordamisküsimused

Mis on infoteadus ? Mida uuritakse, millega tegeleb?
teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid , infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis
Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid , kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust
Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel.

Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?
eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt)
Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita

Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?
Infovajadus ja –kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine

Eksperimentaalne infootsing , Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad

Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel?
1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika
2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine
3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides
4. 1967 Teie ja raamatukogu

Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel?
1. 1961-70: ulatuslik sotsioloogiline uuring „Teie ja raamatukogu“ lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös
2. 1971 -80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest.
3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest
4. 1991: teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis.

Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus ?
Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti.
Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks.
Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid.
Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks.
Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised).

Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed.
Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika , Semiootika , Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused

Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust.
infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus

Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus?
raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond
infoteaduse valdkond , mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust

Mis on dokument ja miks dokumente hallata?
Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
Dokumendid on väärtuslikud

sisaldavad asutuse jaoks väärtuslikku teavet
saab kasutada tõestuseks asutuse ja tema tegevuse kohta

Dokumendid tagavad asutuse

tegevuse järjepidevuse
võimaldavad kaitsta nii asutuse enese, selle omanike kui ka klientide õigusi ja huve

Mis on dokumendihaldus ja miks ta on asutusele vajalik?
asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud , millega tagatakse nende autentsus , usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus

kontrollida asutuse tegevuste vastavust õigusaktide nõuetele
kaitsta asutuse teaberessursse
näidata asutustel oma tegevuste läbipaistvust
maandada asutuse tegevusega seotud riske

Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon ?
Loomine

dokumendi kavandi koostamine, dokumendifaili salvestamine , dokumendi allkirjastamine , jt

Saamine

dokumendi tervikluse kontroll, dokumendi konventeerimine sobivasse vormingusse, jt

Registreerimine

liigitusüksuse valimine, liigitusüksuse avamine ja säilitustähtaja omistamine , juurdepääsupiirangu seadmine , jt

Hoidmine ja kasutamine

arhivaalide loetelu pidamine, säilivuse kontroll, kasutamise järgimine, jt

Eraldamine

säilitamise ajakava järgimine, eraldamisele kuuluvate dokumentide määramine, dokumentide eraldamine teise süsteemi ülekandmiseks, jne

Hävitamine

hävitamisakti kava koostamine, hävitamisakti kava kooskõlastamine, hävitamisakti vormistamine, dokumentide hävitamine

Üleandmine

arhiiviskeemi koostamine ja kooskõlastamine, arhiivinimistu koostamine ja kooskõlastamine, arhivaalide üleandmine

Mis on dokumendisüsteem, kuidas see peaks toimima ja mis selle moodustavad?
infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs.
garanteerida vajalike protsesside ja otsuste piisav dokumenteeritus ning korrektne dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid

dokumendid ja muu inforessurss
dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid
kasutajad
süsteemid

Mis on teadmusjuhtimine ?
Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara.
Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega.
Ei ole teadus sellest, “kuidas ehitada keskne andmebaas kõigest, mis olemas töötajate peas ning infosüsteemides” (M. Hiie )
kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima

Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks?
Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised.
produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest ning “teadmustöötaja” panusest

Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused

Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused
Formaalne haridus aegub väga kiiresti
Võime (ümber)õppida

Tulevik on enda määrata

Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?
informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks.

Mis on infoühiskond?
ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö.

Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides
on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks,
mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond.
Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism.
Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon.

Mis on teadmusühiskond?
Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine.
Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss)

D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek.
Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti:
1. Vahetus tootmiselt teenindusele
2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt
3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine
Ta eristab kolme aspekti postindustriaal ühiskonnas: andmed, või informatsiooni kirjeldus maailmast, informatsioon, või andmete korraldamine tähenduslikesse süsteemidesse ja mustritesse nagu statistiline analüüs, teadmus, mida Bell kavandas kui informatsiooni kasutust , et hukka mõista.

M. Castells ja võrguühiskond.
Ta väidab et me läbime tööstusliku ajastu ja läheme informatsiooni ajastusse. Selline ajalooline muutus toimus tänu uue informatsiooni tehnoloogiale. Ühiskond jääb kapitalistlikuks, aga tehnoloogia põhitõed on muutunud energiast informatsioonini. Selline info on keskse tähtsusega ökonoomilise tootlikkuse välja selgitamisel . Võrk ei ole uus sotsiaalse organisatsiooni vorm. Seda seepärast, et kommunikatsiooni tehnoloogia, nagu internet , lubab tähelepanu pöörata rohkem juhtimisele. Castells väidab, et võim on nüüd võrgus. Võrgustikud eksisteerivad ka koos äridega, kuhu organisatsiooniline osa on muutunud suutlikkusest projektidele. Vahendid, ka töötajad, konsultandid ja teised ärid, on toodud kokku töötama osalise projektiga, siis hajutatud ja mujale suunatud kui ülesanne on valmis. Näitleja võime võrgus, olgu selleks firma, eraisik , valitsus või mõni teine organisatsioon , et osaleda võrgus on välja selgitatud aste, mis saab kaasa aidata võrgu saavutustele . Selline uus keskkond nõuab oskuslikke töötajaid, mees annab tööd ka naistele. Selline protsess viib võrgu kokkuvõttele ja kaasamisele. Inimesed, kellel ei ole midagi pakkuda võrgustikule, on kaasatud.

F. Webster ja infoühiskonna kriitika.
Ta kritiseerib tavaliseks peetud tähelepanekut, et meie kui ühiskond, oleme allakäinud informatsiooni revolutsiooniga ja elame nüüd informatsiooni ühiskonnas. Suurenev sagedus uute tehnoloogiate järele meie igapäevaelu kogemustes on julgustanud paljusid sotsiaalseid ja tehnoloogilisi kommentaatoreid väitma suurema kindlusega kui kunagi varem, et me elame infoühiskonnas. Webster sellega ei nõustu. Webster loetleb kolme suurt põhjust, miks ta tunneb et arusaamad infoühiskonnast on "mitterahuldavad":
1) vastuolud ja ebaselgus seoses kriteeriumitega, et eristada infoühiskonda
2) ebatäpne mõiste „teave“ kasutamine
3) peatamatu oletamine infoühiskonna teoreetikutelt, et kvantitatiivne info kasv muudav kvalitatiivseid sotsiaalseid muutusi.
Tema arvates on raske määratleda mõistet „teave“ ning tänu sellele on ebamäärane ka „infoühiskond“. Üritades defineerida mõisteid „andmed“ ja „infoühiskond“ on tal üldine arvamus, et kui suureneb info, siis on tegemist kvalitatiivsete sotsiaalsete muutustega ja see tähendab, et on tegemist infoühiskonnaga. Ta väidab, et info koguse suurus ei tähenda kohe infoühiskonda, peab olema mingisugune lähtekoht, enne kui saame kindlalt öelda, et elame infoühiskonnas.

Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr.

Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid ?
Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi.

teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida
inforessursside haldamise mõistmine
võime sünteesida ja sobitada informatsiooni
võime kontseptualiseerida informatsiooni

Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil?

valdab otsimootoreid
võimeline haarama tervikut
oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis
võtab juhtimise enda peale
oskab teisi nõusse rääkida
efektiivne võrgustikus osaleja
teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik
loominguline ja avatud innovatsioonile
head esinemisoskused
oskus hinnata väärtust
oma aja peremees ja oskab kasutada sõna “ei”
omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist
tunneb tehnilist sõnavara
valdab projektijuhtimist
oskab ennast efektiivselt turundada
on alati kaasaegne

Mis asutused on infoasutused?
üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist.
(raamatukogu, infokeskus, konkurentsiinfo keskused, asutuse sisevõrku haldavad osakonnad, teabekeskus, sisuhalduse organisatsioonid jt)

Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid?
matemaatiliste ja statistiliste meetodite rakendamine avaldatu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste mõõtmisel.
tsiteerimisanalüüs; bibliograafiliste seoste analüüs; kaasviitamise analüüs; viiteanalüüs

Mis on bibliomeetria olulisemad seadused?
Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926)
60% teatud ala autoritest ilmub ainult üks publikatsioon, 15% kaks, 7% kolm jne. Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit .
Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948)
Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid
Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949)
Viiteanalüüsid

Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks?
1665. aastast; et ilmuvat infot talletada ja kirja panna ning inimestele kättesaadavaks teha

Mis on informatsioonikriis? Mis on info üleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla?
Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis.
Info üleküllus on siis kui informatsiooni hulk suureneb tohutult.
Täheldati, et raamatute ja perioodiliste väljaannete ning neis avaldatavate publikatsioonide arvu äärmiselt kiire suurenemise kõrval kasvab ka info hulk, mis üldse ei satu üldisesse teadusliku kommunikatsiooni süsteem ning suureneb mittepublitseeritava info osatähtsus.; Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.
Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadus-liku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks .

Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks?
17. Saj, teadusliku kommunikatsiooni teke ja areng

Millal ja kuidas sai alguse professionaalsete raamatukogutöötajate koolitus Eestis?
1918 – esimesed jutud vajadusest koolitada professionaalseid raamatukogu-hoidjaid
1923 – esimene Eesti Raamatukoguhoid-jate Kongress
1920ndad – raamatukogunduse kursused õpetajatele õpetajakoolituse osana
1927 kevadsemester – Raamatukogu kasutamine ja bibliograafia, ühes harjutustega kursus humanitaarerialade üliõpilastele Tartu Ülikoolis

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 78 allalaadimist

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #1

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #2

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #3

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #4

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #5

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #6

Sissejuhatus infoteadustesse - kordamisküsimused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Arlee K. Õppematerjali autor

kordamisküsimused koos vastustega

infoteadustes informatsioon analüüs dokument organisatsioon sotsiaal tehnoloogia ressurss teadmised uuring infoühiskond infosüsteem infosüsteem protsessid infosüsteemid dokumendid raamatukogundus kooskõlastamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Infoteaduse eksamiküsimused

Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

doc

Sissejuhatus Infoteadusesse

Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest).

Infoallikad ja infootsing

docx

Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb?  Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.  Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.  Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?  Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd  Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3

Infoallikad ja infootsing

odt

Infoteaduste Eksam

INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus

Sissejuhatus infoteadustesse

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.............................................................................

Infoteadus

docx

Dokumendihalduse aluste definitsioonid

Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum A

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

doc

Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.

tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust.; infoteadus tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. 3. Mis on infoteadused? Too näiteid. Infoteadus on organismide infotöötlusprotsesse uuriv teadus. Infoteadusel on ühisosad: bioloogia, füüsika, arvutiteadus, sotsioloogia, psühholoogia. Infoteadusel on seosed: raamatukoguteadus, lingvistika, arvutiteadus, psühholoogia

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

katiliine: Oli suureks abiks

14:50 07-12-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk