Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine (0)

Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused.
Liberaalid - venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees .
Radikaalid- Teataja . Konstantin Päts asutajaks . A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme.
Sotsiaaldemokraadid - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, tegutseti põrandaaluselt. 1903. sotsiaalse suunitlusega ajaleht „Uudised“. Lehe üks asutaja ja toimetaja: Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid veel Eduard Vilde, Mihkel Martna, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.
9.01.1905- Verine pühapäev
16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu
17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma , põhiseaduse ja kodanikuõigused.
27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek
1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus
1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum
23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II
2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid
26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis
30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta
25.10.1917-
27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti
23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris.
24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub
25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks
11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit
28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale
7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid)
17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?)
30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna
3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp
2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir , Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, 15 miljonit kuldrubla ja iseseisvuse tunnustus.
17. oktoobri manifesti sisu. Lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane .
Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel ): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine ühtseks kubermanguks , baltisakslaste eesõiguste piiramine ning riigimaade jagamine rahvale.
Majandus kahe revolutsiooni vahel. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed oli koormatud . Halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid mitmed suurettevõtted. Tootmise moderniseerumine peatus. Tööjõu defitsiit, mis nõudis tootmise piiramist. Polnud võimalust soetada uusi tööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd,sortiaretus,tõuparandus j,s.
Esimese maailmasõja mõjud Eestis. Osad linnad said Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide kaudu kannatada. Mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100k eestlast. Paljud sattusid vangi ja koju said alles pärast sõja lõppu. Mõjutas halvasti majandust..
Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused.
Jüri Vilms- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond.
Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president .
Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem.
Jaan Raamot- oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.
Johan Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Aleksander Tõnisson- oli Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Viktor Kingissepp- oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Juhan Kukk- oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 - 2. augustini 1923
Hugo Kuusner- advokaat , kes luges 23.02.1918 Endla teatris manifesti ette
Konstantin Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Jaan Soots - oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Korp! Sakala vilistlane.
Julius Kuperjanov- oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Formeeris Tartu kaitsepataljoni, mis hiljem nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Rüdiger von der Goltz -. oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht
Ernst Põdder- kindralmajor, 17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks.
Johan Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
Jaan Poska - oli Eesti riigimees. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. Kirjutas alla Tartu rahulepingule Eesti poolt.
Adolf Joffe- oli juudi päritolu Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat. Ta kirjutas Nõukogude Venemaa poolt alla Tartu rahulepingule ja Riia rahulepingule.
Ülevaade Eesti autonoomiast. – 1918 delegatsioonid Lääne-Euroopasse- pos. tagasiside. Valitses ebaselgus vaid iseseisvuse väljakuulutamise osas, otsustati rakendada revolutsioonilise meetodit: koostada rahvale adresseeritud manifest. Päästekomitee loomine soodustas iseseisvuse väljakuulutamist.
Rahvusväeosade loomine: I Eesti polk- Esimene polguülem oli polkovnik Siegfried Pinding, kuid peagi sai ülemaks polkovnik Aleksander Tõnisson, kelle asemele astus 1917. aasta novembris alampolkovnik Ernst Põdder. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4000 meest. 1917. aasta oktoobris paisati polk Muhu saarele sakslaste dessanti tõrjuma, kuid operatsioon ebaõnnestus ja kaks pataljoni langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi. 1918. aasta veebruaris, Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk Haapsalus.
I Eesti Diviis- 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse alampolkovnik Jaan Soots, kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule asus diviisiülema ametikohale alampolkovnik Johan Laidoner ja Sootsist sai staabiülem. Hiljem aga alampolkovnik Andres Larka .
Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suur-tükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist.
Maanõukogu 15. novembri otsused. 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Sidemete katkemine Venemaaga
Välisdelegatsiooni tegevus ja juhtivad tegelased (A. Piip , K.Pusta, J.Tõnisson).
Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suuriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootusatndvad.
Päästekomitee tegevus ja liikmed. Oli esialgselt mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Liikmed: poliitikamees K.Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik.
Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus. Vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel väeti. Sõjaväe loomist takistas ressursside nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast. Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus, kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda.
Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine (Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform . Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks.
Eesti Töörahva Kommuun . Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms
Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine . Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu. Ulmanis võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidid Lätist lahkuma .
Tartu rahulepingu tingimused. – 1) kindel riigipiir Eestile 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel 5) 15 miljonit kuldrubla 6) iseseisvuse tunnustus