Logopeedia lõputest. Logopeedia alused (HTEP.02.050) (1)

20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem  on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale  2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus


kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul füsioloogiline kõnetakistus möödub, kui suurendada nõudlikkust lapse kõne suhtes 6. Kommunikatsioonipuuded jaotuva kõne- ja keelepuueteks. Keelepuude puhul  on probleemiks: grammatikavead rääkimisel kõnest arusaamine hääle tekitamine kõne sujuvus 7. Afaasia tekkepõhjuseks võivad olla: reflukshaigus neuroinfektsioonid viirushaigused ajuvereringehäired 8. Õige või väär? Spetsiifilise kõnearengupuude korral on tegemist primaarse  alakõnega. Õige Vale 9. Logopeedi erialased kompetentsinõuded on reguleeritud: Logopeedide Ühingu põhimäärusega


Koolieelse lasteasutuse seadusega Kutsestandardiga haridusministeeriumi määrusega- Koolieelse lasteasutuste pedagoogide  kvalifikatsiooninõuded 10. Milline väide on õige? Kommunikatsioonipuude puhul: logopeediline abi ei ole alati hädavajalik probleem võib aja jooksul iseeneslikult mööduda probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele kõneline suhtlemine ei vasta ühiskonna poolt kehtestatud normidele 11. Õige või väär? Kommunikatsioonipuude korral on tegemist alati kõne  funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale 12. Kuulmispuudega lapsele, kes kasutab kuulmisabivahendeid sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: arendusrühm tasandusrühm tavarühm sobitusrühm 13. Õige või väär? Foneetilise häälduspuude korral on tegemist kõneliigutuste  realiseerimise raskustega. Õige


Vale 14. Afaasia puhul on tegu kõne funktsionaalsüsteemi kujunemisega lagunemisega arenematusega hääbumisega 15. Alaalia jaotub totaalne alaalia sensoorne alaalia motoorne alaalia monosensoorne alaalia 16. Kuulmispuudega lapse auditiiv-verbaalse õpetuse kõige esimene ülesanne on õpetada laps: helisid eristama sõnu mõistma kuulama 17. Düslaalia/müofunktsionaalse puude tunnuseks on raskesti hääldatava hääliku ärajätmine sõnas hääliku moonutatud hääldus hääliku kestuse ja kõrgus muutused sõnade hääldamisel häälduslikult keerulise hääliku asendamine lihtsamaga 18. Milline kõneloome tasand on kahjustatud alaalia korral? kõne realiseerimise tasandil


kõnemotoorika tasandil mõtte hargnemise tasandil keelelis-sümboolne tasand 19. Milliste häälikute hääldamise ajal ei ole vajalik neeluluku sulgus? S V L M N 20. Milline väide ei ole tõene? Kuulmispuudega inimese kõne kvaliteet: ei sõltu kuulmispuude avastamise ajast sõltub lapsevanema pühendumisest lapse kõne arendamisse sõltub lapse arengu tasemest ei sõltu kuulmispuude astmest ei sõltu lapse kehakaalust 21. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: häälehäireid kõnehingamise probleeme kogelust häälduspuudeid 22. Kui vanal lapsel peaks olema õige hääldus välja kujunenud? 4a 5a


6a 3a 23. Alakõne I astme tunnusteks on: suhtlusvahendite nappus laps kasutab kõnes lihtsaid fraase häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus   25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid


silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest häälekurdude võngete sümmeetrilisusest häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest häälekurdude lainete ebaühtlusest 29. Millised tööülesanded eelnevad kõneteraapia kavandamisele kõneteraapia läbiviimine inimese kommunikatsioonivõime hindamine anamneesi kogumine varasema arengu või haigusloo kohta 30. Hüpernasaalsuse põhjuseks võib olla liigse õhu pääs rääkimisel ninakoopasse õhuvoolu takistus ninaõõnes


neeluluku sulgus neeluluku sulgumatus 31. Millised allpool loetletud soovitused ei ole kogeluse puhul õiged: kasuta suhtlemisel lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu kui kogeleja takerdub mõne sõna puhul, siis lõpeta tema eest lause ise ära aeglusta enda kõnetempot anna häälekalt märku, et sa tunned tema probleemi kui kogeleja takerdub, siis soovita tal takistuse puhul vajalik sõna laulda 32. Resonaatorite süsteem mõjutab hääle: kõla ehk tämbrit kõrgust tugevust kiirust 33. Õige või väär? Kõige viimasena tulevad laste kõnesse ahtushäälikud Õige Vale 34. Käitumuslike häälepuuete põhjusteks võivad olla: kasvajad hääle vale kasutus häälepaelte põletik traumad halb psüühiline seisund 35. Õige või väär? Afaasia korral häirub alati vaid keeleliste sümbolsüsteemide  mõistmine ja kasutamine


Õige Vale 36. Millised soovitused aitaksid vähendada kogelejal pinget suhtlemisel: hoia kogelejaga silmsidet soovita kogelejatel kogeldud sõna või ütlus uuesti sujuvalt korrata näita välja, et sul on kogelejast kahju anna kogelejale vastamiseks aega tee enne dialoogi jätkamist kõnesse pause 37. Närviteede orgaanilise kahjustuse tagajärjel tekib: düsartria afaasia düslaalia  kogelus 38. Millised tunnused mõjutavad insuldist paranemise prognoosi? patsiendi sugu patsiendi emotsionaalne seisund patsiendi käelisus (parema- või vasakukäeline) inimese kognitiivne võimekus afaasia vorm patsiendi vanus 39. Millised väited käivad kogeluse kohta: kogelus võib aja jooksul mööduda kogelejal võib esineda ka sujuva kõne perioode


kogeluse puhul ei ole alati otsene teraapia vajalik kogelus võib kaasa tuua enesehinnangu languse enamasti kogelus inimese sotsiaalset suhtlemist ei mõjuta 40. Hüponasaalsust võib põhjustada neeluseina ja pehme suulae õhuvahe neeluluku hüperfunktsioon ninakäigu turse neeluluku sulgumatus 41. Õige või väär? Düsartria korral on tegu kõneloome tasandi järgi kõneliigutuste realiseerimise tasandi puudega. Õige Vale 42. Alakõne määratlus võimaldab jaotada lapsed kõneravirühmadesse: kõne arengutasemest lähtuvalt kõnediagnoosist lähtuvalt kõne valjusest lähtuvalt vanusest lähtuvalt 43. Õige või väär? Velofarüngeaalse düsfuntsiooniga on tegemist siis, kui  neelulukku ei teki. Õige Vale 44. Määrake alakõne aste. Lapse kõnes esineb palju žeste, osutusi, seob kokku  2-3-sõna, esineb vigu käände- ja pöördelõppude kasutamisel. Laps mõistab  lihtsaid korraldusi. alakõne III aste


alakõne II aste alakõne I aste   45. Logopeedi töövaldkonda kuulub peale kõne veel: isiksuse arengu toetamine üldmotoorika parendamine eesti keele õpetamine tunnetustegevuse arendamine peenmotoorika parendamine  46. Rinofoonia on: ninakõla häälepue kõnemotoorika puue häälduspuue  47. Anatoomiline kahjustus perifeerses kõneelundkonnas võib põhjustada: alaaliat kogelust düsartriat rinolaaliat 48. Füsioloogilise kogeluse nähtudeks ei ole: sagedased silpide kordused häälikute kordused


pausid sõnade vahel sõnade kordused 49. Logopeed saab oma erialaseid oskusi rakendades töötades: kliinikus koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses sotsiaalkindlustusametis haridusministeeriumis 50. Afaasia tunnusteks võivad olla: häälehäired lausete primitiivsus hingamispuudulikkus oskamatus lugeda ja kirjutada häälikute asendused ja ringipaigutamised sõnaleidmisraskused 51. Düsartria on kõnepuue, mille puhul ei vasta normile: artikulatsioon fonatsioon ja resonants kõne mõistmine kõnehingamine 52. Õige või väär? Motoorse alaalia puhul kujuneb varajane-eelne periood (lalin)  eakohaselt, probleeme tekib hiljem sõnade ühendamisel fraasidesse. Õige Vale 53. Õige või väär? Kuulmispuude korral võivad kahjustuda kõik hääle akustilised 
omadused:
õige
vale 


54. Suulaelõega laste kõnepuue väljendub: kõneloome- ja mõistmise puuetena kõnesujuvuspuudena resonantsipuudena häälduspuuetena 55. Insuldijärgselt möödub kommunikatsioonipuue täielikult liigi pooltel  insuldihaigetel. Õige Vale 56. Õige või väär? Käitumuslike häälepuuete korral võib esineda orgaanilisi muutusi  häälekurdude limaskestal. Õige Vale 57. Kuulmispuudega isiku kõne kvaliteeti iseloomustab nasaalsus. Tegu on  enamasti: lahtise ninakõlaga kinnise ninakõlaga 58. Füsioloogilise vaeghäälduse ilmingud on: häälduslikult keerulisema hääliku asendamine lihtsamaga R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid  häält ei teki. Õige Vale


60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju  sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid maha parkettpõranda 63. Düslaalia jaguneb: funktsionaalne mehhaaniline anatoomiline füsioloogiline 64. Düslaalia ja müofunktsionaalse puude korral kuulub logopeedi töövaldkonda: artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine kõne motoorne planeerimine


66. Düsartria puhul on logopeedi töövaldkonnaks: hääle omaduste kujundamine õige häälduse kujundamine agrammatismi vähendamine liht- ja liitlause mallide kujundamine 67. Orgaaniliste häälepuuete põhjusteks on: häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus kõri põletikulised protsessid vokaaltrakti struktuurimuutused liigne hääle kasutus valju häälega rääkimine 68. Düsfoonia põhjuseks on: häälepaelte võnkumise ebastabiilsus häälepaelte sulguse ebakorrapärasus häälepaete mittetäielik sulgus häälepaelte sulguse tihedus 69. Afaasia sagedus Eestis 100 000 elaniku kohta on umbes: 67 167 17 1067 70. Suulaelõhega laste nasaalse häälduse põhjuseks on: neelu seina ja pehme suulae vahelise ava sulgumatus keele tagapoolsem asend häälikute hääldamisel liigse õhu pääs ninaõõnde liigse õhu päässemine suuõõnde häälikute moodustamiseks vajaliku õhujõu puudumine 71. Milline väide ei ole tõene. Kuulmislangusega isiku kuulmistingimusi saab  parandada:


taustmüra vähendamine ei ole oluline, kuna kuulmispuudega isik peab harjuma  taustamüras kõnest aru saama. kajaefekti suurendamisega ruumi, mis võmendaks helisid kajaefekti vähendamisega ruumis taustamüra vähendamisega, mis parandaks kõnest arusaamist 72. Milliste häälikute hääldamise ajal ei ole vajalik neeluluku sulgus? N V S L 73. Alaalia puhul on tegu: süsteemse kõnepuudega, st kahjustatud on kõikide kõnekomponentide areng kõnekeskuste orgaanilise kahjustusega ajukoores närviteede orgaanilise kahjustusega perifeerse kõneaparaadi orgaanilise kahjustusega kõne kaotusega 74. Suulaelõhega laste resonantsipuue avaldub anamasti: hüpernasaalsusena düsfooniana hüponasaalsusena 75.Õige või väär? Kõnefunktsionaalsüsteem koosneb ajukoores asuvatest  kõnekeskustest. Õige Vale 76. Millistel juhtudel ei ole tegemist kommunikatsioonipuudega? hääle omaduste muutused eakatel kakskeelsusest tingitud teise keele grammatika ja sõnakasutusvead sõnaleidmisraskused väsimuse korral


murdekeele kasutamine rääkides häälikute asendamine häälduslikult lihtsama häälikuga väikelastel1 из 1 ärevusest tekkinud kõnetakistus 77. Õige või väär? Normaalse fonatsiooni korral on neelulukk enamasti avatud Õige Vale 78. Õige või väär? Kuulmispuudega lastel on puuduliku kuulmistähelepanu ja -taju  tõttu kahjustatud rohkem kõne mõistmine ja vähem kõneloome. Õige Vale 79. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõneles esineda: kogelus kõnehingamise probleeme häälduspuudeid  häälehäireid 80. Millised tunnused võivad esineda düsartria korral? häälduspuuded halb diktsioon nasaalne hääldus rääkimine sissehingatava õhuga 81. Õige või väär? Fonoloogilise häälduspuude korral ilmneb hääldusvigu ja  veatüüpe vähem kui foneetilise häälduspuude puhul. Õige  Vale