10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
165 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
372093
Õppematerjali autor
1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest c. Häälepaelte osalisest sulgusest d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit b. Tugevust c. Kõrgust d. Kiirust 3. Hääle funktsionaalsüsteem koosneb kolmest osast. Need on a. Resonaatorsüsteem b. Hingamissüsteem c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Häälduselundid 4. Meeri Kompuse uurimistööst selgus, et uuritud õpetajatest esines häälehäire a. Igal teisel õpetajal b. Igal kolmandal õpetajal c. Igal neljandal õpetajal d. Igal viiendal õpetajal 5. Hingamissüsteemi ülesanne hääle tekitamisel on a. Tagada vajalik õhu hulk b. Tagada piisav õhurõhk c. Varustada kopse piisava õhuga puhkeolekus 6. Mitteorgaaniliste (funktsionaalsete) häälehäirete põhjuseks on a
Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia SALME SIBUL 1. NINA 1.1. NINA FÜSIOLOOGIA Nina on hingamistee osa, haistmis-, resonants- ja refleksorgan ning alumiste hingamisteede kaitseorgan. Oluline häälekõla tekkel (resonants). Nina on tolmufilter, milles on oluline osa ripsepiteelil (oleneb, kas ninna sattunud osakesed peetakse kinni või satuvad alumistesse hingamisteedesse). Ninahingamine- nii sisse kui välja hingatakse nina kaudu. Suuhingamine- rindkere liigutuste ulatus väheneb, kopsusid ventileeritakse puudulikult. Hingamisteede kaitseks on ka haistmine. Nina kui refleksorgan. Ärritava aine sattumisel ninna eemaldub see reflektoorselt aevastamiselt. Perifeeriast ninna- sooja jalaga külmale põrandale astumine vallandab aevastamise. Ninahingamistakistuse põhjused: nina deformatsioonid; ninaõõnelimaskesta põletikulised haigused; adenoidid; võõrkehad ninas: ninakasvajad. Ninahingamise takistuse
Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia SALME SIBUL 1. NINA 1.1. NINA FÜSIOLOOGIA Nina on hingamistee osa, haistmis-, resonants- ja refleksorgan ning alumiste hingamisteede kaitseorgan. Oluline häälekõla tekkel (resonants). Nina on tolmufilter, milles on oluline osa ripsepiteelil (oleneb, kas ninna sattunud osakesed peetakse kinni või satuvad alumistesse hingamisteedesse). Ninahingamine- nii sisse kui välja hingatakse nina kaudu. Suuhingamine- rindkere liigutuste ulatus väheneb, kopsusid ventileeritakse puudulikult. Hingamisteede kaitseks on ka haistmine. Nina kui refleksorgan. Ärritava aine sattumisel ninna eemaldub see reflektoorselt aevastamiselt. Perifeeriast ninna- sooja jalaga külmale põrandale astumine vallandab aevastamise. Ninahingamistakistuse põhjused: nina deformatsioonid; ninaõõnelimaskesta põletikulised haigused; adenoidid; võõrkehad ninas: ninakasvajad. Ninahingamise takistuse
Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu aktiivseks pidurdajaks. Kõne areng on seotud kogu organismi talitlusega, eriti meeleorganite tööga. Pime laps hakkab rääkima mitu aastat hiljem kui tema eakaaslased, kurt laps ei hakka erialase abita üldse rääkima. Kolmeaastane laps peab oskama väljendada ennast häälikulises keeles niivõrd, et teine inimene sellest aru saaks, vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama.
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
..........................................12 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur ...............…………………………... ....14 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused..……………………………….......16 2.4. Järeldused (uurimisprobleem)………………………………………. ...........28 III. PROBLEEMI LAHENDAMINE...........…………………………………………….30 3.1. Tekstiloomeõpetamise teoreetilised alused......……………………………..30 IV. TEKSTILOOMEOSKUSE ÕPETAMINE.................................................................35 4.1. Tekstiloomeoskuse õpetamise eesmärgid......................................................35 4.2. Õpetamise etappide kirjeldus..........................................................................36 4.3. Protseduur………………………………...………………..………………..40 4.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid