"valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat.
kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust. Ta on veendunud katoliiklane, kuid tema ideed ja hoiakud ei järgi valimatult Rooma kiriku ametlikke dogmasid. Sellele vaatamata on katoliiklik pärispatu dogma oma antropoloogilises ulatuses kogu Schmitti loomingut läbiv mõte. Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel? Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne
->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!!!! Katoliku kiriku võitlus ketseritega Peamisest katoliiklusest kõrvalekaldunud Seadsid kahtlsue alla kiriku dogmasid nõudsid kirku reformimist Jon Hus (kuulsaim ketser) Võitlus ketseritega inkvisitsiooni kaudu Võitlus juutide ja moslemitega Nekonkista- Tagasivallutamine,Pürenee poolsaare Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke Kuningavõimu tekkimine Domeeni suurendamine
(vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G. Suits seda iseloomustab (Sihid ja vaated), siiski ei alistu Peterson sellele ajavaimule. Tema suhe kirikusse ja selle traditsioonidesse on koguni teistsugune, kui teiste tolleaegsete juhtivat osa etendavate kirjameeste omad. Kuigi ta toetajate soovil ülikoolis üksvahe usuteadust õpib, ei ole tal selleks mingisugust sisemist tungi. Tema ei tunnusta pimedaid kirjatähest sõltuvaid dogmasid ja räägib õige ironiseerivalt ning pettunult teoloogidest: ,,Kristus tuli sellepärast, et inimesi õpetada, kuidas nad peavad mõistuse läbi õndsaks saama ning teisigi armastama, s. o. ka teiste õnnistuseks elama. See oli tema suur Jumala õpetus! - Kui siis tema mõistuse tähelepanemist neile tahtis õpetada, siis peame need kirjad, mis tema õppijate käest meie kätte saanud, nõnda ära seletama, kui meie ajal inimesed räägivad.
Koolis õpitakse tööviise, meetodeid, koolis kasvatatakse isetegevusele, vaimsele iseseisvusele. Dogmaatiline õpetusviisi puhul iga õpilase samm pidi käima ettekirjutuste, enamasti keelavate järele: ära valeta, ole sõnakuulelik, ära suitseta, ole korralik jne. Käisi mõtte järgi kasvataja, kes aga püüaks evolutsiooniliselt lapse kõlbelist ilma laiendada ja sü- vendada, ei tohi kõlbelisi, eetilisi dogmasid, mis lapsele tihti täiesti arusaamatu ja isegi tema hingeeluga vastuolus, ette ütelda, vaid luua niisugune seltskondlik keskkond, kaasõpilaste ring, kus lapsed oma mängudes, ettevõtetes, töös, nende läbiarutamisel, oma huvide kokku- põrkamises õpivad elama omasarnaste keskel ja ise leiavad üles ühiskondliku elu seadused ja nõuded.[] Käisi meelest on selge, et lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma vaid ühtlane
rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Mind tõepoolest hämmastab, et enamus valijaid Eestis tegelikult ei tea kuidas Eesti valimissüsteem toimib ja paljud inimesed usuvad dogmasid, mis tegelikult ei vasta tõele. Kõige olulisem valupunkt on 5% valimiskünnis ja lihtmandaat üksikkandidaadile. Vastavalt Eestis kehtivale valmisseadusele peab üksikkandidaat saama oma piirkonnas hääli vastavalt piirkonnale jagatud kohtadele ja valijate koguarvule. Eesti valimissüsteem on väikeriigi kohta liiga keeruline, mida väiksem on riik seda lihtsam on otsedemokraatiat rakendada (näiteks Sveits), meil on see küll kahjuks vastupidi. Kõige lihtsam
Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja veatu eostumise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Kirikud · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Patriarhid-Patriarh on suurpere meessoost pea Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Gruusia kiriku patriarhid Jeruusalemma patriarh
ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui
rikkus (kasum). Maa on looduse produkt ning maad saab maaomanik rentida. 23) Adam Smithi suhtumine nn progrressiivsesse maksustamisse? Smith pooldas progressiivset maksustamist. Iga üks peaks panustama riigivõimu nii palju, kui see on nende võimuses/võimalustes. Nad peaksid andma riigile vastavalt sellele palju nad saavad tulu ehk rikkad peaksid panustama rohkem. 24) Miks ei saa Adam Smithi teooriat/dogmasid kanda üle tänapäeva, st analüüsida kaasaegset olukorda tema lähenemise abil? Tänapäeval nõuab majandusteadus palju rohkem teadmisi kui ainult üldtõed. Majandus on läinud palju keerulisemaks, sest erinevad teadusharud on nii palju edasi arenenud ning majandust mõjutavad ka paljud teised teadusharud (nt. psühholoogia, poliitika jne). Seetõttu ei ole võimalik Smithi dogmasid/teooriat võimalik kasutada tänapäeval, sest neid on liiga vähe.
hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast. Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja lunastusest (vabanemisest) on siiski palju kokkulangemisi. Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis. Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset
Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada, mida koguduse liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool. Uue perekonnamudeli kujunemine Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu. Kuid igalpool ei soositud seda
Pärast ,,Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust. Käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud ,,Loojak". Käsikirja jäi ka Talviku 1945. aastal kirjutatud ,,Fööniks". Esimeste seas võttis ta 1930. aastate algul eitava hoiaku fasistliku liikumise vastu nii Eestis kui ka üldse Euroopas. Avades elu sageli selle pahupidisuses otsis Talvik ideaale vastuolulises inimeses ja ühiskonnas. Ahistavaid dogmasid rünnates ning seistes valvel kultuuri tuleviku nimel, eitas orjameelsust ja kaitses vaimse vabaduse ideaale ning jõudis oma eredalt ainuilmelise loominguga 1930. aastate eesti luulemeistrite ritta. Vähesel määra tegeles tõlkimisega. Postuumselt avaldatud valimik ,,Väikese luuleraamatu" sarjas 1968 ja ka noorus- ning hilisvärsse sisaldav ,,Luuletused" (1988). Rootsis on avaldatud Talviku ,,Kogutud luuletused" (Stockholm 1957). 7 3
oma saatusele, mitte üksnes autasust ilma jäetuna, vaid ka taludes põlgust ja kadedust; siis oleksid kahtlemata tekkinud paljud filosoofiate ja teooriate sektid, mis sarnaneksid neile, mis kunagi suures mitmekesisuses õitsesid kreeklastel. Sest nii nagu eetrinähtuste kohta on võimalik välja mõelda palju taevateemasid; samamoodi, ja palju rohkem on võimalik filosoofianähtuste kohta rajada ning üles ehitada mitmesuguseid dogmasid. Ja niisuguse teatri näitemängudes on ka see, mis poeetide teatris paratamatult juhtub; et lava jaoks väljamõeldud jutustused on harmoonilisemad ja elegantsemad kui tõesed jutustused ajaloost, ja meeldivamad. Kokkuvõte Francis Bacon pidas teoses "Novum Organum" iidolite all silmas kummitusi, mis viivad inimtunnetuse valele teele. Minu vaated lähevad kõige enam kokku Baconi koopaiidoli tõlgendusega. Koopaiidolid on
esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest.
Erasmus Rotterdamist - Euroopa kuulsaim humanist, katoliku kiriku kriitik, aga ei liitunud protestantidega. See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega
Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Antud piiblitõlge teeneks võib lugeda ka saksa keele ühtsuse tagamise ajal, mil Saksamaa kaotas poliitilise ja kirikuühtsuse. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele ja mõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada. Piiblist sai kättesaadav usuallikas rahvale. Tema tõlge oli esimene puhas õpetus ilma kirikuisade kommentaarideta, mis lubas rahval endal mõtestada piiblit. Nüüd oli koolis igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile arenes ka hooliharidus. 2.2. Martin Lutheri mõju haridusele Reformatsioon näis mõjuvat kõrgete teaduste tagasiminekuks ja talupoegade mässu järel näis saabuvat humanismi lõpp. Koolid, kloostrid ja muud asutused olid suuresti hävitatud.
paratamatult õige tegevuseni, neid kahte pole võimalik mõelda teineteisest eraldi. Sokrates otsib peale tõe ja tarkuse ka hüvelist elu. Temas ühtivad teadmine ja moraal. Kõik, mida inimene peab tegema, on seega mõistuslikult selgitatav. Tõeline teadmine ei ole lahus seda väljendavast tegevusest. Nii Sokrates kui Jeesus esindasid humaansuse ideaali. Kuid nende vahel on üks otsustav erinevus. Sokrates ei andnud oma õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Ta ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist- mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on käärimine, protsess ilma lõputa. On vaid tõde, põhjendus ja mõistus-
jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale. Vana muusik manitses poega õpetajate sõna kuulama ja lõpetama tundmatute asjadega mängimine. Kuid Galileo ei teinud hoiatusest väljagi. Galileo õppejõud keeldusid talle andmast ülikoolidiplomit. Seetõttu lahkus ta Pisa ülikoolist kui meditsiinis läbikukkunu ja ,,segane mõttetustega mängija". Kuid just see
Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Alles 9 sajandit hiljem, 1965. aastal, tühistasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh Õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande. Sissejuhatus See referaat räägib kreeka keelest,murretest, usust ja paljust muust
Platon koguni õigustas valetamist, kui seda tehakse oma riigi huvides. • Popperi arvates ei ole filosoof Platoni jaoks enam tarkuse otsija ja armastaja vaid selle valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule
(214- 129 eKr) ja tema õpilast Klitomachost (175- 110 eKr). 2.3 Noorem skepsis Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele. Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad katkendid hilisemate autorite töödes. Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt. Võib öelda, et need troobid näitavad kõikvõimalikke viise, kuidas tunnetajale mingi asi nähtub või tundub.
"küsimus millele tuleb vastata igas religioonis.kristluses on põhjuseks patt.uues vaimsuses on selleks võõrdumine.võõrdumise tõttu on nende maailm kannatuste rohked, piinarikkad.kristluses vajab kannatus lunastust.new ages, on kannatus kui mingi challange/õppimiskogemus.kristlased räägivad et new age õpetuses on kesksel kohal inimene ja jumal puudub.uus vaimsust pooldavad inimesed usuvad jumalasse.nad ei pea ennast religioosseteks sest ei poolda traditsioonilisi dogmasid. Vaimse arengu idee uutes religioonides. Kristlus- baasloo keskne idee on lunastust batust.budismi-vabanemine kannatustest,millest tulenevalt on kohandatud vastavaid praktikaid ja keskksest ideest lähtuvalt on ettekujutlus selles milline peab olema õige järgija.nähtud praktikat on nähtud teena,mis viib eesmärgini. Sünkretism · New age on noor nähtus · tal puudub oma keel · new age'i keeles näeme teaduse,psühholoogia jne keele,mida kristluses me ei taju
Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates
Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitlus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis
november 1694 - 30. mai 1778), paremini tuntud kui Voltaire oli prantsuse valgustusaja kirjanik, esseist ja filosoof . Voltaire oli viljakas kirjanik ja kirjutas peaaegu igas kirjanduslikus vormis luulet, romaane, esseesid, ajaloolisi ja teaduslikke teoseid. Ta on kirjutanud üle 20 000 kirja ja enam kui 2000 raamatu. Ta oli sotsiaalsete reformide toetaja, vaatamata rangele tsensuurile ja karmidele karistustele nende rikkumise eest. Oma töödes kritiseerib ta katoliku kiriku dogmasid ja tolle aja Prantuse institutsioone. Voltaire oli üks paljudest valgustusaja tegelastest koos Montesquieu, John Locke'i, Thomas Hobbes'i ja Jean-Jacques Rousseauga, kelle tööd ja ideed on mõjutanud olulisi mõtlejaid nii Ameerika ja Prantsuse revolutsioonist. François Marie Arouet sündis Pariisis, noorim viiest lapsest (ainult kolm jäid ellu). Tema isa, François Arouet (1650-1722) oli notar, kes oli väiksem riigikassa ametnik. Tema ema, Marie Marguerite d'Aumart (ca
THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega • Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama? • Guttmani rakendus: Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse
Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja veatu eostumise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Tunnuseid: erakud; kõrbeisad; mungad, nunnad, kloostrid, ikoonid, 2 PROTESTANTISM Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid
meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531). Reformaatori hhoiakuid möjutas ka Luther, kuid ta ei vötnud neid täielikult omaks. Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli
Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod
Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on · iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, · elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja · maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide.
Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Epistemoloogia 7.Milles seisneb sokraatiline meetod? põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust
vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide.
Selle harmoonia tekitamisel pidi aitama ka teadus, mis peab tooma praktilist kasu. Tänu uutele avastustele teaduses, tekkisid pinged ka valgustatute ja usklike vahel, sest kummutati palju seni vankumatult usutuid tõdesid, näiteks: tõestati palju kosmilisi teooriaid. Kirjeldati ka ühiskondlikke eripärasid (Entsüklopedistide poolt), tehti ka analüüse inimmõistusele. Muutus ka inimese iluideaal, ning muutus riietusstiil. Valgustatud hakkasid vähendama ka dogmasid mida inimesed oleks lihtsalt uskuma, kui uus teadus on tõestanud nende vastuolulisust. Väärtustati kindlaid ja sügavamaid teadmisi üldistele ja pinnapealsetele teadmisetele. Tähtsamaks peeti tõestatavaid fakte kui oletusi. Tänu dogmade kadumisele, pidid need asenduma uute vaadetega. Näiteks tõestati, et Maa keerleb ümber päikese ja päike on maailma keskpunkt, kuid enne revolutsiooniliste
1274.a akguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Teel jäi tõsiselt haigeks. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7.märtsil 1274 Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu tüse ja tõmmu suure peaga ja poolkiilakas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Ülevaade loomingust: Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga Usudogmad on inimmõistusest kõrgemad Kõrgeim tarkus on teoloogia Mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada, vaid peab usu kaudu omaks võtma Jumala olemasolu tõestused: Jumal "liikumatu liigutaja" Jumal kui põhjus Kui Jumalat olemas ei ole siis pole ka muud Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus Jumal kui mõistuslik olend Kokkuvõte: Tema õpetus on ka tänapäeval katoliku kiriku ametlik filosoofia 1323.a kuulutas katoliku kirik ta pühakukus Pühaks Thomaseks UUSAJA FILOSOOFIA Isaac Newton 1642-1725
Kombed oleksid sellest ainult tervislikumad ja ühiskond rahulikum. Aga need tühised ja albid ilukõnelejad jooksevad igalt poolt kokku, relvastatud oma hukatuslike paradoksidega, õõnestades usu aluseid ja hävitades voorust. Nad muigavad põlglikult vanade sõnade nagu ,,isamaa" ja ,,religioon" üle ning kulutavad oma anded ja filosoofia selleks, et purustada ning alavääristada kõike, mis on inimestele püha. Asi pole mitte selles, et nad voorust või meie dogmasid tegelikult vihkaksid, nad lihtsalt ei talu ühiskondlikku arvamust; ja selleks et neid altarite jalameile tagasi tuua, piisaks, kui kuulutada nad jumalasalgajateks. Oo, väljapaistmiskirg, milleni sa küll võid viia! Aja kuritarvitamine on suur pahe. Kirjanduse ja kunstidega kaasneb veel hullemaidki pahesid. Näiteks luksus, mis on nagu nemadki sündinud jõudeelust ja inimlikust alpusest. Harva esineb luksust ilma teaduste ja kunstideta, ja mitte kunagi ei esine
Aktiivne piibliuurimine. Ilmikute kaasamine. Institustionalismile vastanduv individualismi. Vagadus väljendub emotsionaalselt. Hiliastlik eshatoloogia. Spencer (1635-1705) 1675 Progmmatiline kirjutis Pia Desideria ,,Vagad soovid" N.Ludwig von Zinzendorf (1700-60) Dogmadekriitika. Kogu krisluse ajalugu on allakäik algkristluse juurest. Patt interllektuaalne ja poliit. võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele. Pühakirjast piisab usule täiesti, muid normatiivne (dogmasid) pole vaja. Dogmaatilised väited kehtivad vaid sel määral, mil nad on praktiliselt kasulikud. KAASAJA FILOSOOFIA (raamat) A.Shopenhauer(1788-1860)-saksa fil, "Maailm kui tahe ja kujutlus".Asi meie jaoks illusioon.Me võime tunnetada asja iseeneses.Maailma olemus asi eneses.Tahte ja tunnetuse range eristamine on tema fil. põhijoon. PRAGMATISMi rajaja-ameerika fil. ja loogik C.Peirce(1839-1914) USA-st, tekkis 19.saj 70 aastatel. W
nii et inimesed pühenduvad neile ohuga ja kahjuga oma saatusele, mitte üksnes autasust ilma jäetuna, vaid ka taludes põlgust ja kadedust; siis oleksid kahtlemata tekkinud paljud filosoofiate ja teooriate sektid, mis sarnaneksid neile, mis kunagi suures mitmekesisuses õitsesid kreeklastel. Sest nii nagu eetrinähtuste kohta on võimalik välja mõelda palju taevateemasid; samamoodi, ja palju rohkem on võimalik filosoofianähtuste kohta rajada ning üles ehitada mitmesuguseid dogmasid. Ja niisuguse teatri näitemängudes on ka see, mis poeetide teatris paratamatult juhtub; et lava jaoks väljamõeldud jutustused on harmoonilisemad ja elegantsemad kui tõesed jutustused ajaloost, ja meeldivamad. Üldse aga võetakse filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest, või vähe paljudest asjadest; nii et mõlemal pool on filosoofia rajatud liiga ahtale kogemuse ja loodusloo baasile, ja otsustab vähemate asjade põhjal, kui on kohane
Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid
sest hariduse suund oli populaarteaduslik, ette nähtud laiade inimgruppide veenmiseks ja valgustamiseks, mistõttu argumentatsiooni tase arusaadavalt kannatas. Jääb mulje, et enamike lektorite versioonis oli tegu tüüpiliste loodusteaduslike “tõestuste” ja “ümberlükkamistega” pikitud religiooni- ja kirikuvastasusega. Teadusliku ateismi ja teiste teaduste seose kohta märgib ateismiuurija Kääriäinen, et kogu religiooni ja mitte ainuüksi ta dogmasid ei saa tühistada ainult loodusteaduste infole tuginedes. Ta peab ateismi mingil määral sünteetiliseks teaduseks ja nimetab veel, et teaduslik ateism ei loo maailmavaatelist informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt. Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c) religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku
..) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide!
edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8.saj) kirikuisade õpetus, proovib kristlust süstematiseerida ja teoreetiliselt põhjendada. Peab jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Kõige aluseks usk (mis võib lähtuda ka absurdsusest). Tegeleb usu ja mõistuse vahelise suhte uurimisega. Augustinus, Platon. Skolastika (8-14.saj) koolifilosoofia. Õpetaja, kes teab rohkem ja õpetab õpilastele. Seletab mõistuse abil usu dogmasid. Aristoteles, Aquino Thomas. AURELIUS AUGUSTINUS (358-430 e.m.a.) "Pihtimused", kuulutati pühakuks. ARUTLUSED AJAST: Mis on aeg? Kas raske või kerge küsimus näib lihtsana, kuid tegelikult raske vastata. Andis lõhikesed head väljendid aja 2 komponendi kohta: 1) minevikku enam ei ole kui ei ole, ei saa näha (ega ennustada) 2) tulevikku veel ei ole kuidas võisid ennustajad ette näha kui pole midagi näha. Kas aega võimalik mõõta
kogusumma rahalises väljenduses · siseränne elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldusüksuste vahelised elukohavahetused on maakonnasisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. · sisseränne saabumised sihtkohta. · skolastika keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. · SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga · Solow` majanduskasvu mudel · sotsiaalmaks riiklikuks pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks · sotsiaalne deprivatsioon inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused
kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses siseränne - elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldus-üksuste vahelised elukohavahetused on maakonna-sisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. sisseränne - saabumised sihtkohta. skolastika - keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Solow` majanduskasvu mudel sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste
Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20
Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20
Tihedalt seotud sotsiaalse elu korraldusega, kohustab inimesi järgima kindlate reeglite järgi toimivaid ohverdusrituaale. Usu mõtteviisi iseloomustab karma-õpetuse usk uuestisündide ja maailmaajastute ringlevasse taaskordumisse, mille puhul käesolevas elus tehtud teod saavad järgmisestes oma tasu. Usk on väga mitmelaadiline ning selle usu puhul eristatakse kolme eripära: 1. Usk ei ole rajatud, vaid ta on alguse saanud loodususunditest. 2. Ta ei tunne kindlapiirilisi dogmasid(pühad tõed) 3. Ta on puht Indialik ilmik ning usutakse, et eriaegadel tekivad eriõpetlased, kes räägivad erinevates probleemidest. Tänu hinduismile on tekkinud Indias kastisüsteem s.o range sotsiaalne jaotumus, mida ei ole suudetud tänaseni likvideerida. Kõige vanem religioon, millel ei ole konkreetset loojat, panteonis palju jumalaid.(aluseks Aasia loodususundid) Maailma suuruselt 3. religioon. Pilet 12 1. Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine
asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides. Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast.
Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17.sajandil, minejad peamiselt noored mehed. 12.Intellektuaalne murrang 18. sajandil. Euroopa intellektuaalses elus toimus 18.sajandil murrang valgustuse näol. See pani aluse inimeste suuremale haritusele, n-ö religioossest fatalismist vabanemisele, arenema hakkasid tehnoloogia, loodus-ja reaalteadused, meditsiin ja filosoofia, mis oli praktiline ja elulähedane ning eitas kiriklikke dogmasid, pakkudes selle asemele universaalset filosoofilist religiooni, mis pidi eri inimestel üksteisele vennalikult läheneda. Esile kerkisid ideed inimeste võrdsusest, vabadusest jne. 13.Rahvastikukasv eri regioonides 19. sajandil. Rahvastikukasv on seotud demograafilise üleminekuga, s.t, et globaliseerumiseelses ühiskonnas oli sündimus ja suremus mõlemad kõrged ja rahvastikukasv seega aeglane. Esimesena hakkas rahvastik kasvama varase dem
Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu
annaabi.ee 
