KREEKA
KEEL
Kreeka
keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99%
elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on
emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt
elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel ,
prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski
inimeste
koguarv , kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20
miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud
ka mõned
iidsed murded .nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico,
Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic.
Yevanic
( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad
Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest)
Tsakonian
( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse
Tsakonia piirkonnas
Peloponnesosel .Keel on jagatud kolme murrdesse:
Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200
inimest.
PontiCretan murre ( seda keelt räägib
umbes pool miljonit inimest
Kreeta saarel.Seda kasutatakse väga
karva kirjalikult ja see sarnaneb kõige rohkem originaal kreeka
keelega.
Cappadocian Greek ( seda on räägitud alates
1920. aastast , seda keelt räägitakse väga vähe ja see on peaaegu
välja surnud.
Pontic Greek (algselt räägiti
Pontuses ja
Kaukaasias ,kuigi nüüd räägitakse enamasti Kreekas)
Kreeka
keel on üks
indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka
albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi
keelerühma.
Praegusel uuskreeka keelel oli kaks
kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja
teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel)
ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses).
Alates
aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.
Ladina
ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti
keele sõnavarasse.
Tavainimesena kreeka keele
tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte
lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis
seostub kas
tuttava kirillitsa või meie matemaatikatundidega
minevikust – Γ (
gamma ) , Δ (
delta ), Λ (lamda), Σ (
sigma ), Ω
(omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada.
I-häälikust
on lausa kolm erinevat
varianti tähemärkidena: Η(iita), Ι
(joota), Υ(ipsilon). Seega
Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus
kõlab – Kerkira.
Olgu siinkohal välja toodud väike teadmine
sellest, et kreeka keele kirjapildi hääldus ei vasta alati
kirjutatule – nii et ka meie kodulehel, kus oleme kreeka
terminite või nimede kirjakujus säilitanud rahvusvaheliselt levinud
versiooni, tuleks teatud täheühendid hääldada
originaalikohaselt:
OU = U
moussaka
hääldada mussaka
ouzo
hääldada uzo
souvlaki
hääldadada suvlaki
bouzouki
hääldada buzuki
AI = E
Palaiokastritsa
hääldada Paleokastritsa
Tore on ka nõrkade klusiilide
kirjapilt kreeka keeles, proovige siit alljärgnevalt välja lugeda
kahe üsnagi tuntud inimese nimi:
ΝΤΕΙΒΙΝΤ
ΜΠΕΚΑΜ
ΡΟΜΠΕΡΤ ΡΕΝΤΦΟΡΝΤ
David Beckham ja
Robert Redford – lihtne, kas pole!?
Siis: ΜΠ=B,
ΓΚ=G, ΝΤ=D
Samuti on huvitav teadmine, et
kreeklane armastab kirjutada teksti läbivalt suurtähelisena ja isegi väiksetähelist
teksti kirjutades ei seota omavahel samas sõnas
esinevaid tähti
vaid
kirjutatakse kõik tähemärgid eraldiseisvaina.
Küsilauses
seisab lause lõpus kombekohane küsimärk, milleks aga on kreeka
keeles meilegi tuttav semikoolon ? = ;
Kindlasti ei tasu
muretseda oma puuduliku või suisa olematu kreeka keele oskuse pärast
– turismipiirkondades
valdavad kõik teenindajad enamjaolt inglise
keelt mingilgi rahuldaval tasemel, Korfu saarel on seoses tema
asukohaga levinud kohalike elanike seas itaalia keele oskus ning
turismihooajal on ajutisele tööle võetud ka suur hulk vene keelt
valdavaid klienditeenindajaid.
Ja kui sellestki jääb
väheseks, aitab alati välja vana hea
kehakeel – aval naeratus,
sõbralik
viibe , huviline pilk - ja vastaskõneleja tähelepanu teie
suunas on juba garanteeritud. Kreeklane on ju suhtleja!
Ning kui
lõpetuseks lisate veel juurde paar kreekakeelset väljendit, sulab
vastaskõneleja meel ka ilma suure suvepäikeseta.
Ja-sas!
– kasutatakse üldise tervitusena ja ka hüvastijätu
viisakusena
Kalimera! – Tere hommikust! Tere päevast!
Kalispera!
– Tere õhtust!
Kalinihta! – Head ööd!
Efharisto! –
Tänan!
Parakalo! – Palun!
Signomi! – Vabandage!
Vanakreeka
keelVanakreeka
keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal
antiigi perioodil.
Vanakreeka
keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja
hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid
Joonia -
Atika ,
Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja
Dooria .
Kreeka
tähestikKreeka
tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas.
Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede
kirjutamisel kasutatav
1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite
tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka
nimede latiniseerimiseks.
Kreeka
keele panusKreeka
keel on andnud olulise panuse inimkonnale. Esiteks, ladina tähestiku
aluseks oli kreeka tähestik ja vastavad uuringud on tõestanud, et
üle 150 000 inglise keelse sõna on Kreeka päritolu. Lisaks sellele
on enamik rahvusvaheli teaduslikke terminoloogiad on kreeka keeles.
Näiteks sõna "trigonomeetria".
Matemaatika põhineb
kreeka "tri-go-no-mulle-tri-" (ôñéãùíïìåôñßá).
Vanakreeka
keele arenguperioodid ja “lingvistiline geograafia”.Kreeka
keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde
algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus
ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid
võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli
Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka
keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks.
Esimene
keele
arenguperiood –
klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide
(murrete)
kooseksisteerimine . Atika, joonia, aioolia ja dooria murre
kujunesid kirjakeelteks, neis loodi ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud
murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste põhjal.
Teine
periood –
hellenistlik (IV.s.lõpust eKr – IV.s.pKr;
kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr,
rooma hellenism: I eKr – IV pKr).
IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk
koinee .
Joonia
murre (räägiti väga kinnise
suuga ) – Väike-
Aasia rannikul,
peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna,
Efesos , Mileetos +
Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal –
Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose “Ilias” ja
“Odüsseia”, Hes
iodose “Tööd ja päevad”, esimeste
filosoofide teosed, Anakr
eoni ja Her
odotose teosed.
Atika
murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga
laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks,
ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides
joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aisch
ylos,
Sophokles, Eurip
ides, Aristoph
anes, Thukyd
ides,
Xenoph
anes,
Platon , sofistid.
Aioolia
murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku
põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (
luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias,
Ahhaias, Arkaadias, Elises).
Dooria
murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel
(Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel,
Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale).
Dooria murdes kirjutatud: Pindarose
oodid , koorilaulud tragöödias
(näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes).
USKKreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on
õigeusk. Kreeka
on ainus riik
maailmas, kus
Õigeusk
on selgelt
tunnustatud
riigiusk.Kreeka
kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike
palgad ja
pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga.
Teiste suuremate
religioonide
hulka kuuluvad
katoliiklus ,
islami usk ja protestantismi. 2005-ndal aastal läbi
viidud uuringul selgus ,et 81% Kreeklastest
usub jumala olemasolusse, 16% uskus ,et on olemas mingi suurem jõud
(mitte jumal),3% ei usu mitte millessegi ega kellegisse.2011 läbi
viidud uuringus vastanutest uskus jumalasse 56,3%
,20% arvas ,et jumal on
ilmselt olemas,7,7% arvasid ,et ilmselt ei ole ja 13% on kindlad ,et
jumalat pole olemas.
katoliiklus
Kreekas leidub umbes
50.000
katoliiklast(põliselanikust) .Ja seda üle kogu Kreeka.
Enamus siiski
elab
Küklaadide piirkonnas
ja Joonia mere
saartel.Nüüdseks
sisserännu tõttu on see arv juba 200 000
protestantism neid on umbes 30 000.
Sõltumatu
Vaba
Apostliku Kiriku
Nelipüha
on suurim
protestantlik nimiväärtus
Kreekas
, seda tähistab120
kirikut.
Islami
usk
enamus
moslemeid on Türi päritolu, kuigi on ka kohalike
moslemeid.Uuringute põhjal on islami usuku 97604
inimest ehk 0,95% koguelanikkonnast.Immigrantidest moslemeid on
hinnanguliselt 200000 -300000 .
Judaism
Juudi
kogukonnas , Kreekas on
umbes 5500
inimest.Nad on koondunud peamiselt
Ateena ,
Thessaloniki,
Larissa ,
Volos, Chalkis,
Ioannina,
Trikala
ja
Korfu,
vähem aga Kavalale
ja
Rhodosele.
Hellenic
Neopaganism
sellesse kuulub
umbes 2000 inimest
vana-kreeka
usk
Kreeklased olid
usklik rahvas. Nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate
tahtmiseta. Jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne
ja õnnetust. Jumalad asusid kreeklaste arvates igal pool: taevas ja
maa peal, meres ja allmaailmas, jõgedes, metsades, puudes, mägedes
jne. Nad kujutlesid jumalaid inimestena ja andsid neile ka inimeste
omadused. Jumalad olid sageli sallimatud ja kadedad, valelikud ning
petlikud . Neil olid ka inimlikud
tarbed : nad sõid, jõid ja
magasid .
Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad,
täielikumad,
igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12
tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja
pilvedest ümbritsetud
Tähtsamad
jumalad
Kreeka
peajumal
oli taeva-, tormi- ja äikesejumal
Zeus .
Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega.
Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Hera.
Zeusi teine õde
Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil
oli kaks venda –
merejumal Poseidon ning
allmaailma ja surnute valitseja Hades.
Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia.
Ülejäänud
tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi
lapsed:
sõjajumal
Ares ,
jumalate
sepp ja tulejumal
Hephaistos ,
sõja- ja tarkusejumalanna
Athena ,
valgus-, luule- ja muusikajumal
Apollon ,
viimase kaksikõde jahijumalanna
Artemis ,
jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal
Hermes ,
ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna
Aphrodite ,
viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal
Dionysos .
Hellenismiperioodil
võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida
jumalaid,
eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna
Isis .
Surematud
jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud.
Kõigepealt olnud maailmas kaos,
millest sündis kõigi elusolendite ema
Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose
(taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad
titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje
plaane hauduma.
Temast jõudis ette
titaan Kronos,
kes kastreeris oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose
järglased olid vanema põlve jumalad (Zeus oma õdede-vendadega).
Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla,
ainult noorima poja – Zeusi – suutis ema päästa. Täiskasvanuna
sai Zeus
oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma
valitsema.
Esimesed
inimesed
sündisid kreeklaste arvates maast,
kuid jumalad võisid neid ka mullast ja veest voolida. Algul olid
inimesed kaitsetud ja väetid, siis tuli neile appi kaval ja
riukaline titaan
Prometheus ,
kes õpetas inimestele tule
kasutamist jm
tsiviliseeritud eluks tarvilikke oskusi (muu hulgas ka
jumalatele ohverdamist), aga ka jumalate petmist. Oma tegevuse eest
sai Prometheus Zeusilt
karistada – ta aheldati mäe külge ning
saadeti kotkas tema maksa nokkima. Inimestele saatis Zeus karistuseks
Pandora laeka.
Tüüpiline
kreeka pühamu koosnes
templist ja selle juures paiknevast altarist,
mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai
jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka
templeid mitu, iga
altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale
jumalale.
Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja
neilt vastutasuks soosingut
paluda iga inimene, kuid pühamutes olid
jumalate teenimiseks ametis ka
preestrid ja preestrinnad.
Põhiline
jumalate austamise viis oli loomade
ohverdamine
(loom
tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks
kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta
jooksul mitu usupidustust,
mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur
ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi.
Kreeklased
püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu
kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi
jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka
sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks.
Kuulsaim oli jumal Apolloni
oraakel Delfis
Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust
väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud.
Kreeklased
pidasid surma
kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele
järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses – Hadese
riigis. Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget
ettekujutust. Tavaliselt arvati, et
surnuteriik asub kuskil sügaval
maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta
varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil
karta polnud.
Aja
jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid
– laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid
osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike
müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid
jumalanna Demeteri
auks peetud Eleusise
müsteeriumid.
Kreeka
põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust)
Õigeusu
pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku
õpetus,
jumalateenistus ja
usuline kogemus. Erinevalt katoliku
kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje
eelisarengut. Kesksel kohal on
liturgia (
kirikulaulud ,
ikoonid ) ja kandvaks jõuks on
munklus ning pühakute ja Jumalaema
Maarja austamine.
Õigeusklike
arv maailmas 160 milj. inimest.Kreeka
õigeusklikel on traditsiooniks
palverännak Pühale Maale. Palverännakul
Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu
Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu
Roomas. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel
erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad
erineval moel oma Jumalat.
Kristlastel
ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad
eelkõige
Jeesusega seotud paigad . Kristliku õigeusu
traditsiooni kohaselt on kirikute seinad ja vaheseinad täis
Kristuse, Jumalaema ja pühakute pilte ja usklikud liiguvad nende
keskel "nagu paradiisis".
Ikoon on aken ülevasse.
Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite
hulgas kõige enam, annab
sisenemine pühasse ruumi ettekujutuse,
mida tähendab sisenemine igavikku, enne kui nad surevad.
Traditsiooniliselt
tulevad kreeka õigeusklikud Pühale maale palverännakule vanas eas.
Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks.
Palverännaku käigus lasevad nad end
Jordani jões uuesti
ristida ,
kandes valgeid surilinasid
milledes nad end matta lasevad.
Palverännaku kõrghetk on püha tule
tseremoonia , mil nad
ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega
ülestõusmise hetke.
AjaluguKirik asutati 33
pKr Nelipühal
ning selle
asutajad jäid
alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse
(Ap
2:42).
Apostellik
suktsessioon ulatub tagasi algkiriku
viie keskuseni – Rooma,
Jeruusalemma,
Antiookia ,
Aleksandria
ja Konstantinoopoli
kirikuni.
Aastast
1054
on õigeusu
kirik katoliku
kirikust
lahus (vaata suur
kirikulõhe),
sest peab hereesiateks
sõna
filioque
usutunnistuses,
paavsti
pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide
kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke
ja liturgilisi
uuendusi .
Hiljem
lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid,
mida õigeusu kirik peab hereetiliseks,
sealhulgas paavsti
ilmeksimatuse
ja Neitsi
Maarja pärispatuta saamise
dogma.
Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks.
Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks
kui ka hereetiliseks.
Alles
9 sajandit hiljem, 1965.
aastal, tühistasid Rooma
paavst ja Konstantinoopoli
patriarh Õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud
kirikuvande .
Sissejuhatus
See
referaat räägib kreeka keelest,murretest, usust ja
paljust muust .Kreeka on väga mitmekesine oma keelelt,usult ,kuid väga
konkreetne. Siin referaadis räägib kuidas suur osa
Kreekast on
õigeusku.Ja millesse uskusid Vana-Kreeka inimesed. Siin võid õppida
hääldama ka mõnesid kreeka keelseid lauseid võid uurida kreeka
tähestiku ja muid fakte teada saada. Kuigi Kreeka usundid ja keeled on väga suure infromatsiooniga on siin referaadis
mainitud vaid
väike osa.Pärast selle referaadi lugemist peaksid sa teadma nii
mõndagi Vana-Kreeka jumalat ( kui sa seda ennem ei
teadnud ) , saad
teada mis sõna on tulnud kreeka keelest ja millised murded on
Kreekas.
Kasutatud
kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Religion_in_Greece
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_keel
http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&m2=203&lang=17
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreeka3.ht m
http://www.tlu.ee/~tipitaka/maailma_usundid/antiikusundid.pdf
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreusk.ht m
Kõik kommentaarid