Kreeka usust ja keelest pikemalt (0)

KREEKA KEEL
 
Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv , kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded .nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic.
Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest)
Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel .Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest.
 
PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit inimest Kreeta saarel.Seda kasutatakse väga karva kirjalikult ja see sarnaneb kõige rohkem originaal kreeka keelega.

Cappadocian Greek ( seda on räägitud alates 1920. aastast , seda keelt räägitakse väga vähe ja see on peaaegu välja surnud.
Pontic Greek (algselt räägiti Pontuses ja Kaukaasias ,kuigi nüüd räägitakse enamasti Kreekas)

Kreeka keel on üks indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma.
 
Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses).
 
Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.
 
Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse.
 
Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis seostub kas tuttava kirillitsa või meie matemaatikatundidega minevikust – Γ ( gamma ) , Δ ( delta ), Λ (lamda), Σ ( sigma ), Ω (omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada.
 
I-häälikust on lausa kolm erinevat varianti tähemärkidena: Η(iita), Ι (joota), Υ(ipsilon). Seega Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus kõlab – Kerkira.
Olgu siinkohal välja toodud väike teadmine sellest, et kreeka keele kirjapildi hääldus ei vasta alati kirjutatule – nii et ka meie kodulehel, kus oleme kreeka terminite või nimede kirjakujus säilitanud rahvusvaheliselt levinud versiooni, tuleks teatud täheühendid hääldada originaalikohaselt:
 
OU = U
moussaka          hääldada mussaka
ouzo                 hääldada uzo
souvlaki            hääldadada suvlaki
bouzouki           hääldada buzuki
 
AI = E
 
Palaiokastritsa  hääldada Paleokastritsa
 
Tore on ka nõrkade klusiilide kirjapilt kreeka keeles, proovige siit alljärgnevalt välja lugeda kahe üsnagi tuntud inimese nimi:
 
ΝΤΕΙΒΙΝΤ ΜΠΕΚΑΜ
ΡΟΜΠΕΡΤ ΡΕΝΤΦΟΡΝΤ
David Beckham ja Robert Redford – lihtne, kas pole!?
 
Siis: ΜΠ=B, ΓΚ=G, ΝΤ=D
Samuti on huvitav teadmine, et kreeklane armastab kirjutada teksti läbivalt suurtähelisena ja isegi väiksetähelist teksti kirjutades ei seota omavahel samas sõnas esinevaid tähti vaid kirjutatakse kõik tähemärgid eraldiseisvaina.
 
Küsilauses seisab lause lõpus kombekohane küsimärk, milleks aga on kreeka keeles meilegi tuttav semikoolon ? = ;
 
Kindlasti ei tasu muretseda oma puuduliku või suisa olematu kreeka keele oskuse pärast – turismipiirkondades valdavad kõik teenindajad enamjaolt inglise keelt mingilgi rahuldaval tasemel, Korfu saarel on seoses tema asukohaga levinud kohalike elanike seas itaalia keele oskus ning turismihooajal on ajutisele tööle võetud ka suur hulk vene keelt valdavaid klienditeenindajaid.
 
Ja kui sellestki jääb väheseks, aitab alati välja vana hea kehakeel – aval naeratus, sõbralik viibe , huviline pilk - ja vastaskõneleja tähelepanu teie suunas on juba garanteeritud. Kreeklane on ju suhtleja!
Ning kui lõpetuseks lisate veel juurde paar kreekakeelset väljendit, sulab vastaskõneleja meel ka ilma suure suvepäikeseta.
 
Ja-sas! – kasutatakse üldise tervitusena ja ka hüvastijätu viisakusena
Kalimera! – Tere hommikust! Tere päevast!
Kalispera! – Tere õhtust!
Kalinihta! – Head ööd!
Efharisto! – Tänan!
Parakalo! – Palun!
Signomi! – Vabandage!
 
Vanakreeka keel
Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil.
Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia - Atika , Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria .
Kreeka tähestik
Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks.
Kreeka keele panus
Kreeka keel on andnud olulise panuse inimkonnale. Esiteks, ladina tähestiku aluseks oli kreeka tähestik ja vastavad uuringud on tõestanud, et üle 150 000 inglise keelse sõna on Kreeka päritolu. Lisaks sellele on enamik rahvusvaheli teaduslikke terminoloogiad on kreeka keeles. Näiteks sõna "trigonomeetria". Matemaatika põhineb kreeka "tri-go-no-mulle-tri-" (ôñéãùíïìåôñßá).
Vanakreeka keele arenguperioodid ja “lingvistiline geograafia”.
Kreeka keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks.
Esimene keele arenguperiood – klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete) kooseksisteerimine . Atika, joonia, aioolia ja dooria murre kujunesid kirjakeelteks, neis loodi ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste põhjal.
Teine periood – hellenistlik (IV.s.lõpust eKr – IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr, rooma hellenism: I eKr – IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee .
Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga ) – Väike- Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos , Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal – Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose “Ilias” ja “Odüsseia”, Hesiodose “Tööd ja päevad”, esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed.
Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon , sofistid.
Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel ( luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises).
Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid , koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes).
USK
Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus riik maailmas, kus Õigeusk on selgelt tunnustatud riigiusk.Kreeka kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike palgad ja pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga. Teiste suuremate religioonide hulka kuuluvad katoliiklus , islami usk ja protestantismi. 2005-ndal aastal läbi viidud uuringul selgus ,et 81% Kreeklastest usub jumala olemasolusse, 16% uskus ,et on olemas mingi suurem jõud (mitte jumal),3% ei usu mitte millessegi ega kellegisse.2011 läbi viidud uuringus vastanutest uskus jumalasse 56,3% ,20% arvas ,et jumal on ilmselt olemas,7,7% arvasid ,et ilmselt ei ole ja 13% on kindlad ,et jumalat pole olemas.

katoliiklus Kreekas leidub umbes 50.000 katoliiklast(põliselanikust) .Ja seda üle kogu Kreeka. Enamus siiski elab Küklaadide piirkonnas ja Joonia mere saartel.Nüüdseks sisserännu tõttu on see arv juba 200 000
protestantism neid on umbes 30 000. Sõltumatu Vaba Apostliku Kiriku Nelipüha on suurim protestantlik nimiväärtus Kreekas , seda tähistab120 kirikut.
Islami usk enamus moslemeid on Türi päritolu, kuigi on ka kohalike moslemeid.Uuringute põhjal on islami usuku 97604 inimest ehk 0,95% koguelanikkonnast.Immigrantidest moslemeid on hinnanguliselt 200000 -300000 .
Judaism Juudi kogukonnas , Kreekas on umbes 5500 inimest.Nad on koondunud peamiselt Ateena , Thessaloniki, Larissa , Volos, Chalkis, Ioannina, Trikala ja Korfu, vähem aga Kavalale ja Rhodosele.
Hellenic Neopaganism sellesse kuulub umbes 2000 inimest
vana-kreeka usk

Kreeklased olid usklik rahvas. Nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja õnnetust. Jumalad asusid kreeklaste arvates igal pool: taevas ja maa peal, meres ja allmaailmas, jõgedes, metsades, puudes, mägedes jne. Nad kujutlesid jumalaid inimestena ja andsid neile ka inimeste omadused. Jumalad olid sageli sallimatud ja kadedad, valelikud ning petlikud . Neil olid ka inimlikud tarbed : nad sõid, jõid ja magasid . Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad, täielikumad, igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12 tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja pilvedest ümbritsetud
Tähtsamad jumalad
Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus . Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia.
Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares , jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos , sõja- ja tarkusejumalanna Athena , valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon , viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis , jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes , ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite , viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos .
Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis .
Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Temast jõudis ette titaan Kronos, kes kastreeris oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlve jumalad (Zeus oma õdede-vendadega). Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja – Zeusi – suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema.
Esimesed inimesed sündisid kreeklaste arvates maast, kuid jumalad võisid neid ka mullast ja veest voolida. Algul olid inimesed kaitsetud ja väetid, siis tuli neile appi kaval ja riukaline titaan Prometheus , kes õpetas inimestele tule kasutamist jm tsiviliseeritud eluks tarvilikke oskusi (muu hulgas ka jumalatele ohverdamist), aga ka jumalate petmist. Oma tegevuse eest sai Prometheus Zeusilt karistada – ta aheldati mäe külge ning saadeti kotkas tema maksa nokkima. Inimestele saatis Zeus karistuseks Pandora laeka.
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad.
Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi.
Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud.
Kreeklased pidasid surma kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses – Hadese riigis. Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud.
Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid – laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid.
Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust)
Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia ( kirikulaulud , ikoonid ) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine.
Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest.
Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale.
Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu Roomas. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat.
Kristlastel ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad eelkõige Jeesusega seotud paigad . Kristliku õigeusu traditsiooni kohaselt on kirikute seinad ja vaheseinad täis Kristuse, Jumalaema ja pühakute pilte ja usklikud liiguvad nende keskel "nagu paradiisis". Ikoon on aken ülevasse. Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite hulgas kõige enam, annab sisenemine pühasse ruumi ettekujutuse, mida tähendab sisenemine igavikku, enne kui nad surevad.
Traditsiooniliselt tulevad kreeka õigeusklikud Pühale maale palverännakule vanas eas. Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida , kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia , mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke.
Ajalugu
Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni – Rooma, Jeruusalemma, Antiookia , Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni.
Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi .
Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.
Alles 9 sajandit hiljem, 1965. aastal, tühistasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh Õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande .
Sissejuhatus
See referaat räägib kreeka keelest,murretest, usust ja paljust muust .Kreeka on väga mitmekesine oma keelelt,usult ,kuid väga konkreetne. Siin referaadis räägib kuidas suur osa Kreekast on õigeusku.Ja millesse uskusid Vana-Kreeka inimesed. Siin võid õppida hääldama ka mõnesid kreeka keelseid lauseid võid uurida kreeka tähestiku ja muid fakte teada saada. Kuigi Kreeka usundid ja keeled on väga suure infromatsiooniga on siin referaadis mainitud vaid väike osa.Pärast selle referaadi lugemist peaksid sa teadma nii mõndagi Vana-Kreeka jumalat ( kui sa seda ennem ei teadnud ) , saad teada mis sõna on tulnud kreeka keelest ja millised murded on Kreekas.
Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Religion_in_Greece
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_keel
http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&m2=203&lang=17
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreeka3.ht m
http://www.tlu.ee/~tipitaka/maailma_usundid/antiikusundid.pdf
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreusk.ht m