Martin Lutheri panus kooli ajalukku (0)

Tartu Ülikool
Haridusteaduskond
Martin Lutheri panus kooli ajalukku
Referaat
Juhendaja
Karmen Trasberg
Tartu 2012

Sisukord

Sissejuhatus 4
1.Martin Lutheri elulugu 5
1.1.Lapsepõlv 5
1.2 Kooliaeg 6
1.3Vaimuelu 7
1.4 Abielu aastad 7
2.Martin Lutheri mõjud 9
2.1 Reformatsioon 9
2.2. Martin Lutheri mõju haridusele 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid.

Martin Lutheri elulugu

Martin Lutheri elulugu on kindlasti suureks mõjutajaks tema teoloogiale ja haridusalastele arvamustele. Tema enda kogetud range kasvatus oli üheks mõjuteguriks tema enda pooldatud hariduskorraldusele. Seega, et aru saada tema ideedest tuleb tutvuda tema elulooga.

Lapsepõlv

Martin Luther sünnib 10. Novembril 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas sünnib Hans ja Margarete Luderite  (või  Ludher, Lüder; alles hiljem saab nime kujuks  Luther ) peres  poeg Martin. Martin on vanim laps pere 4 poja ja 3 tütre hulgas. 
Järgmise päeva hommikul  Martin ristitakse Eislebenis Peeter-Pauluse kirikus. Ta saab omale nime päeva pühaku, Tours'i St. Martini , järgi.
Kui Martin on veel imik , tema isa Hans Luther olles pettunud Eislebeni majanduslikes väljavaadetes läheb Mansfeldi, kus ta loodab edu saavutada vase kaevandamise alal. Visa hoole ja range kokkuhoiuga see tal tõepoolest ka õnnestub. Temast saab vasesulatusmeister, mõningate väiksemate kaevanduste omanik ja Mansfeldi linna raehärra.
Lutheri isa pärineb Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on öeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kelledele oma õiguse nõudmine ja kehtestamine  nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu on ta pärinud esivanematelt. Luther on küll uhkusega rõhtutanud oma talupoeglikku päritolu, kuid  ise on ta  oma olemuselt siiski linnalaps, kellele talupoegade mõtlemised ja tunded võõraks jäävad.
On allikaid , mille järgi Martin Lutheri pere majanduslikud olud olid hoolimata isa töökohast kitsad . Siiski on kindel, et kodune kasvatus nii isa kui ema poolselt oli range ja karm. Võib öelda, et just lapsepõlves sai suur tulevane reformaator tunda kogu keskaja õpetuse ja kristliku kasvatuse raskust. Vanemate karmile ja jumalakartlikule kasvatusele sekundeeris kooliõpetaja rangus, mis piirnes julmusega.

1.2 Kooliaeg

Tol ajal kasutati nn. vitsapedagoogikat kõigis koolides . Siiski pole alust arvata nagu Lutheri sajandi kasvatusmeetodid oleks olnud barbaarsemad sajandeid enne ja pärast seda kasutatuist. Õpilane peab tollase õpetuse järgi kartma ja armastama õpetajat, seda tahetakse nende vahenditega saavutada. Kartust kindlasti saavutati. On raske määrata, kuivõrd mõjutasid Lutheri iseloomu karmid vanemad ja koolmeistrid. Martini koolitee ladinakoolis Mansfeldis. Seal ta õpib hästi ja hoolsasti seitsme aasta jooksul kõike seda, mis kavasse kuulub. Ta ise kurtis selle üle, et puudus usuõpetus.
Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli, kus ta õppis aastatel 1497 - 1498 . Selle kooli õpetajad olid vagad mehed. Ühiselu vennad, kes siin õpetavad, esindavad hiliskeskaegset äratuslikku vagadust. Lutheri mälestustesse jääb see kui kõige puhtam katoliku usumaailm. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli, kus ta õppis aastatel 1498 – 1501. Eisenachi heas kuulsuses olevas koolis antakse õpetust humanistlikus vaimus . Luther õpib hindama vanu klassikuid.
Leiva teenimiseks oli ta sel ajal kerjuslaulja, mis polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Omanuna meeldivat välimust ja ilusat häält, ei ole Martinil raske heades südametes kaastunnet äratada. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures vaimselt puhtas ja õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda.
Ta hakkas kaasõpilaste seas andekuse poolest silma ning endastmõistetavalt siirdub ta sealt edasi ülikooli. Aastatel 1501 – 1502 õpib ta Erfrudi ülikoolis. Martin Luther kantakse Erfrudi ülikooli üliõpilaste nimekirja kui Martinus Ludher ex Mansfeldt. Õpingud ülikoolis vabade kunstide bakalauruse kraadi omandamiseks. Õppeained - grammatika, dialektika , retoorika. 1502 – 1505 jätkab ta õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt  ülikooli  tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste -eremiitide ordu kloostrisse.

Vaimuelu

30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508 . Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks. Olukord muutub tema jaoks kriitiliseks novembris 1510-1511, mil ta Roomat külastas. See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu – kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana , kuid  kohkunud oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516 . aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika – pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga .

1.4 Abielu aastad

1523. aastal viidi kloostrist välja toodud tüdrukud Lutheri juurde, kes pidi otsustama, mis neist saab. Nunnad suhtusid Lutherisse kui päästjasse. Nunnad olid palunud vabastada end kloostrivangistusest, Lutheri õpetuse järgi ebapühast nunnaseisusest. Nunnad pöördusid reformaatori poole, kes korraldas kaheteistkümne nunna põgenemise. Aasta jooksul saavad mitmed neist mehele. Katharina von Bora näib aga kõrgina, kellele ei ole südame järgi ka kosilane jõukas pastor Glatz. Luther püüab sobitada kosjakaupa ega mõista nunna tõrkumist kuni talle teatatakse tüdruku soovidest. Viimane soovib, et Luther ise või ka Amsdorf teda kosiks, siis ta nõustuks. Luther hakkab mõtlema, et ehk see ongi Jumala tahe , et tema saaks hüljatu kaitsejaks. Otsus ei tule kiiruga. Luther kaalub otsust talupoegade mässu pärast. Küsinuna nõu juristist sõbra käest saab Luther vastuseks : „Kui see munk abiellub, naerab teda kurat ja terve maailm ning ta hävitab korraga kõik selle, mis ta on loonud!“ Seda kuuldes otsustab Luther kiiresti. Juba kihluspäeval lasevad nad endid laulatda „ Mustas kloostris.“
Abiellumine võttis Lutheril aupaistet maha muutes ta tavaliseks inimeseks. Alguses tundus uus elukord talle raskena. Midagi ta südamepõhjas sundis teda justkui naisemehe seisust alavääristama. Ta siiski peab hoolitsem naise eest, kes soovib kogu hingest olla mehe elus toeks . Siiski naistest enestest ta pole elu lõpuni heas arvamuses. Neis olevat liiga palju rikutut. Kuigi sünnitamist peab ta pühaks.
Hoolimata kõigest oli naisest talle abi. Naine seadis aasta jooksul kõik kodu korda andes kodule uue ilme. Varsti kinkis ta ka reformaatorile lapse ning Luther õppis oma naist enam ja enam armastama. Luther on ka kirjutanud: „Mul on vaga ja ustav naine, ta ei riku mu elus midagi. Oh armas Jumal, abielu ei ole mingi loomulik asi, vaid Jumala eriline kingitus, kõige magusam ja kõige karskem seisus...“

Martin Lutheri mõjud

Luther mõjutas reformatsiooni kui ka haridust. Tema mõjusid on palju ning tema mõttekäike haridusest ja teenekaid tõlkeid aitamaks õppida on hinnatud üle Euroopa kõrgelt. Ka Eesti keel ja kultuur on saanud mõjutusi nii reformatsioonist kui ka Martin Lutherist endast kas või piiblitõlke näol.

2.1 Reformatsioon

Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja  paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Tema teesidel oli ka haridusalane funktsioon. Tänu trükikunsti vahendusele oli lendlehti võimalik paljundada ja levitada tolle aja kohta hämmastavalt kiiresti ja laialdaselt. Kui need tekstid sattusid saksakeelsena ringlusse, siis nende üle arutles rahvas märkimisväärselt rohkem kui nad oleks seda teinud, kui need oleks jäänud orginaalkeelde ehk ladina keelde.
Lutheri tugevaks toetajaks sai Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Üheks põhjuseks, mis vürstid reformatsiooni toetasid, oli soov üle võtta kiriku varandusi. Sest peale hariduse ja rahva heaolu eest hoolitsemise kuulus kirikule ka rahaasjanduse juhtimine. Inimeste ahnuse tõttu oli reformatsiooni ajal olukordi , kus maapiirkondades rüüstati talupoegade mässu ajal kõike, mille tulemusel kadus ka koole .
1522. aastal tõlgiti Wartburgis seitsme kuuga Uue Testament saksa keelseks. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536 . Antud piiblitõlge teeneks võib lugeda ka saksa keele ühtsuse tagamise ajal, mil Saksamaa kaotas poliitilise ja kirikuühtsuse. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele ja mõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada. Piiblist sai kättesaadav usuallikas rahvale. Tema tõlge oli esimene puhas õpetus ilma kirikuisade kommentaarideta, mis lubas rahval endal mõtestada piiblit . Nüüd oli koolis igapäevaselt kasutatav emakeel . Tänu emakeelsele piiblile arenes ka hooliharidus.

2.2. Martin Lutheri mõju haridusele

Reformatsioon näis mõjuvat kõrgete teaduste tagasiminekuks ja talupoegade mässu järel näis saabuvat humanismi lõpp. Koolid, kloostrid ja muud asutused olid suuresti hävitatud. Ülikoolid olid raskustes. Luther tegi omalt poolt kõik võimaliku tahva hariduse taseme tõstmiseks. Ta saatis kõigile raehärradele üleskutsed kristlikkude koolide asutamiseks. Ta nõudis tarkuse saamise võimalust ka maarahvale.
Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele.
Üks tema nõudmine oli ka kindlaks määrata, et iga poisslaps peab õppima päevas vähemalt kaks tundi ja tütarlaps vähemalt tunni. Õpetama pidi keeli, ajalugu, matemaatikat ja muusikat ning muid ilusaid kunste. Ta on ka oma varasemates dokumentides astunud välja ülikoolide kirikualluvuse vastu ja nimetab, et tüdrukud ja poisid peaksid saama ühesuguse alghariduse ja nende jaoks tuleb asutada koole.
Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kolm Piibli keelt ehk ladina, kreeka ja heebrea keel ning lisaks eelnimatatule oli vajalik lastel õppida saksa keelt, ajalugu, laulmist , instrumentaalset muusikat ja matemaatikat.
Nagu eespool mainitud oli Lutheri südamesooviks ,et  inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tänu tema piiblitõlkele muutus lugemisvara rahvale kättesaadavamaks ja hariduse omandamine kergemini mõistetavamaks. Haridusküsimus oli tema probleemiks, kuid loomaks protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Sellal veel rahvakoolide võrgustikku ei olnud. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele- humanist sõbrale Erfurtist, kus ta rääkis kirjanduslike õpingute vajalikkusest , mis oli reformatsiooni teoloogia eduks olulised.
Olenemata olukorrast hindas Luther väga kõrgelt kooliharidust. Peale jutlustamise pidas ta kooliõpetaja ametit parimaks, suurimaks ja kõige kasulikumaks ametiks, mis olemas on.

Kokkuvõte

Martin Lutheri enese elu oli keeruline ning tema kogetud range kasvatus mõjutas tema nägemust kooliharidusest. Loomulikult oli see tol ajal tavapärane, kuid siiski liialt karm. Tema reformeeringud on muutnud ka meie ühiskonda. Loomulikult üheks tähtsamaks pean tema tõlgitud piiblit, mis mõjutas tollaegset saksa keelt ühtlusteades seda ning selle kaudu mõjutas ka vanemat eesti kirjakeelt. Piibel oli see, mille kaudu õpiti lugema ja oli tihedas seoses haridusega. Loomulikult see muutis ka tervet rahvast teadlikumaks ja kaasatumaks. Inimestel oli võimalus mõista kirikut ja selle põhitõdesid, mis oli tollaaegse ühiskonna üks alustaladeks. Paraku tõid reformatiivsed liikumised kaasa ka mässu, näiteks Talupoegade mäss oli suureks probleemiks, kuid muutused olid vajalikud ning ka heada kavatsustega võib kaasa tulla keerukaid olukordi. Siiki lõpuks tulid muutused kasuks ning pikas perspektiivis tänu tema algatusele arenes rahvakoolide võrgustik ning haridus muutus kättesaadavamaks kõigile lastele, ka tütarlapsed pidid Lutheri õpetuse järgi saama mingisuguse algharidus. Tema alustatu oli heaks lähtepunktiks arendamaks edasi kooliharidust.

Kasutatud kirjandus

Febvre, L. Martin Luther. Üks inimsaatus. Varrak 2003, 250-256 lk.
Hiiemets, J. M.Luther. Tallinn 1996 23, 39, 271-282.
Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004, 418-425 lk.
EELK Võru Praostkonna koduleht :
http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/Dr.MartinLutheriElulugu.ht m (23.10.2012)