Martin Lutheri panus kooli ajalukku (1)

Sisukord

Sissejuhatus 1
Lapsepõlv ja haridus 3
Martin Luther kui vaimulik 4
Reformatsioon 4
Uue perekonnamudeli kujunemine 5
Reformatsioon ja haridus 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisa 1 9
Lisa 2 10
Lisa 3 11
11

Sissejuhatus

Teema valikul juhindusin tuttavlikkusele. See tähendab, et nimi Martin Luther pole mulle võõras. Kuigi ma teadsin kes ta oli ja millega ta hakkama saanud on, valdas mind siiski osaline teadmatus , millele soovisin vastuseid leida.
Enamasti on kõigil suurmeestel läbi meie ajaloo mingi ajend olnud, mis on neid viinud neile kuulsuse toonud teguni. Luterluse rajaja kohta mul selline varajasem info puudus. Parim viis selle avastamiseks on uurida tema lapsepõlve ja eluolu, tingimusi, milles ta kasvas. Temas pidi olema midagi erilist, midagi teistmoodi, sest just tema oli see, kes julges sellisel „ pimedal “ ajal astuda vastu kehtivale korrale, mis pealtnäha oli kõigile meelepärane ja sobiv.
Referaadis pöörangi tähelepanu tema lapsepõlvele ja hariduteele. Üritan teada saada miks otsustas igati terve noormees hakata vaimulikuks. Kuidas ta jõudis arusaamisele, et just temast saab uue korra looja. Ning eriti huvitab mind, kuidas tema töö on mõjutanud praegust kooliharidust.

Lapsepõlv ja haridus

Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis Saksamaal. . Ta sai oma nime pühaku Martinuse järgi, kellele pühandatud päeval ta ristiti.
Tema vanemateks olid Hans Luder ja Margarethe Lindemann . Tema vanemad polnud jõukad. Isa tegeles mäetööstuse erialal. Ning tänu sellele, et ta oli auväärt kodanik, kuulus ta ka linna nõukogusse. Hiljem suutis Hans pürgida edukamate töstusettevõrjate hulka.
Nende kodus oli tähtsal kohal distsipliin . Isa lähtus pühakirja sõnast: „Kes vitsa ei tarvita, see vihkab oma poega “. Kodune kasvatus lähtus just eelmisest lausest. Nii ema kui ka isa tarvitas seda abinõua väga sageli.
Kooliteed alustas Martin Luther umbes kuue-seitsmeaastasena, mil ta astus Mansfeldi ladina kooli. Ka sealne kord nägi ette laste karitamist kehalise vägivalla näol. Selline pedagoogika viis peab õpilast õpetama õpetajat kartma ja armastama.
Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli. Selle kooli õpetajad olid vagad mehed, ning nende õpetuse eesmärgiks oli moodne vagadus – lakkamatu püüa täiuslikkusele. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli. Leiva teenimiseks oli ta kerjuslaulja, mis sel ajal polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda.
Kuna ta oli juba eelmises koolis silmapaistvate tulemustega tundus samm ülikooli astuda igati loogilisena. Aastal 1501, mils ta oli 19- aastane astus ta Erfurti ülikool, mis oli üks hinnatumaid. Isa Hans soovis, et poes õpiks õigusteadusi, sest sellel alal on jõukus paremini kättesaadav, kuid Luther ise polnud sellest eriti vaimustatud, sest juristid ei elanud just kuigi kõlblikku elu.

Martin Luther kui vaimulik

Võib öelda, et tema vaimulikuks saamine polnud just plaanipärane. Kõik juhtus justkui saatuse tahtel. Otsuse tegi ta ühel piirsituatsioonil, mil ta pea surmaga silmitsi seisab, et temast saab munk. Isa polnud poja otsusega algselt üldse rahul, aga hiljem kui tema 2 poega surevad, annab ta Martinile loa asuda kloostrisse . Ta asus õppima ka teoloogiat.
30-aastaselt oli ta preester ja professor . Tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu – kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika – pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga .

Reformatsioon

31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti . Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark.
1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada, mida koguduse liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel . Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool.

Uue perekonnamudeli kujunemine

Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu. Kuid igalpool ei soositud seda. Pikka aega pilgati pastoriemandaid, et nad on preestri hoorad. Vaimulikke naised suutsid luua endale auväärse rolli ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korraliku kodu, vaid sellise ideaalkodu, mille taolisest nende mehed kantslist inimestele jutustasid.
Martin Luther ise abiellus 1525 . aastal endise nunna , aadlipäritolu Katherine von Boraga. Neil oli 6 last, kellest 2 surid. Luther jälgis laste õppimist, julgustas neid ja püüdis nii palju kui võimalik ka ise nendega tegeleda. Ta mitte ainult ei rääkinud kirstlikust kasvatusest , vaid teostas seda.

Reformatsioon ja haridus

Kõige enam tundis Luther muret haridussüsteemi pärast. Et luua protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Emakeelne piibel oli heaks alustalaks.
Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele, kus ta kirjutas kirjanduslikke õpingute vajalikkusest , mis aitaksid kaasa reforamtisooni teoloogia edule.
Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist „Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole “. See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse.
Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele.
Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste , milleks on tema soovitusel kol Piibli keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine , instrumentaalne muusika ja matemaatika .
Ta soovitas koolide juures asuvate raamatukogude jaoks nelja liigitust: piiblid ladina, kreeka, heebrea, saksa jt keeltes; kirjandus – ilmalik ja kristlik, mis toetab grammatika õpetamist ja sellega avab ligipääsu jumalasõnale; kunstide ja teaduste kogumid; õigusteadust ja meditsiini puuduv kirjandus.
Luther andis nõu, et koolis peaks veedetama vaid tund või kaks päevas ja seejärel suunduma koju koduste ülesannete juurde. „Mu eesmärk on, et õppimine ja praktiline töö käiksid käsikeäs, nii kaua kui poisid noored suutlikud mõlemat korraga tegema.“ Kindlasti oli selline süsteem tolle aja inimestele vastuvõetavam, sest enamusel oli oma majapidamine , mis vajas kõigi abikätt.
Luther ei lakanud kunagi üksikasjalikult selgitamast hariduse tõhusust ja ülistamist õpetaja ametit, mida ta pidas oma preesti ameti kõrvalt ka ise suurima heameelega. Võib öelda, et just Luther pani aluse üldisele koolikohustusele. Ta kinnitas, et valitsus peab sundima vanemaid lapsi kooli saatma , nagu ta võib sundida kõiki selleks võimelisi haarama püssi ja oda, kui varitsemas on sõjaoht. Rahapuudusel pidi abi saama koguduselt.
Luther oli kindel, et kogu tsiviliseeritud ühiskond sõltub haridusest, mille vahendajad on õpetajad. Kuigi ta lubab teatud vabadust hariduse omandamise protsessis, on sel alati vaid instrumendi roll religiooni säilitamisel ja uuendatud kirikus.
Lutheri avaldatud „Väike katekismus “ ja „Suur katekismus“ ilmuvad mõlemad 1529.aastal ning lisaks veel 1525.aastal ilmunud „Vaimulik lauluraamat“ jäävadki Põhja-Euroopas väga kauaks ajaks põhilisteks kooliõpikuteks.

Kokkuvõte

Tutvudes lähemalt Martin Lutheri lapsepõlvega võib öelda, et kindlasti on tema teod seotud lapsepõlvega. Ta kasvas üles Jumalakartlikuis õhkokonnas ja sellest oli raske välja tulla. Ta tahtis olla Jumalale meelepärane. Tema jaoks tähendas meelepärane olemine algallika poole tagasipöördumist, kus Jumala teenrid pühendasidki oma elu Jumala teenimisele, ilma selle eest tasu saamata. Kuid olukord polnud kaugeltki selline. Kirikud elasid rikkuses samalajal kui inimestel oli Jumalasõnast vale arusaam või ei saanud nad sellest üldse aru.
Lutheri panust kooli ajalukku võib pidada küllaltki suureks. Tema algatusel on veel praegugi toimivaid faktoreid. Näiteks kohutstuslik kooliskäimine. Lapsevanemad peavad tagama, et nende lapsed käiksid koolis ja saaksid seal haridust omandada.

Kasutatud kirjandus

Tilk, M., „Kasvatus eri kultuurides II“ . Tallinn 2004

Febvre, L., „Martin Luther – Üks inimsaatus“. Varrak 2003

Hiiements, J. ,M. Luther“ Tallinn 1996

Kolb , R. „Martin Luther as Prophet, teacher, Hero . Images of the Reformer, 1520 – 1620 “. Baker Books 1999

http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther

http://www.greatsite.com/timeline-english-bible-history/martin-luther.html

Lisa 1

Lutheri vanemad Hans ja Margrethe Luther

Lisa 2

Martin Luher

Lisa 3

Martin Lutheri abikaasa endine nunn Katherine von Bora