Valgustusfilosoofia (0)

Siècle des lumières
Siècle des lumières (prantsuse keeles
"valgustamise aeg")
Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk
mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja
autoriteetide hülgamine.
Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780.
aastad.
Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt
(kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud
artiklis).
vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse
põhimõtetesse,
vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse
autoriteetidesse;
Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid
(tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni
dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma)
hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist,
hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi
ja teadust.
Maadeavastused
Uue mõtteviisi teke
Loodusteaduste edu
Tehnika areng
Kodanluse esiletõus
Tekkeriik: Inglismaa
Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'.
Parimaks riigikorraks peab Hobbes
absoluutset monarhiat.
John Locke: parlamentarism ja usuvabadus
Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab
tegevuses lähtuma rahva huvidest
Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada
ühiskonnas haridust ja teadmisi.
Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on
süüdi vaimupimedus, harimatus ning
keskajast pärit dogmad ja fanatism.
Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti
leida universaalset ravimit ühiskonna paljude
hädade vastu.
31.03 1596 ­ 11.02 1650
Prantsuse matemaatik,
filosoof ja loodusteadlane.
Descartes'ilt pärineb kuulus
ütlus "Mõtlen, järelikult olen
(olemas)". Ladinakeelne
originaal kõlab "Cogito ergo
sum", sellega püüdis
Descartes väita, et kui
inimene mõtleb, kas ta
olemas on, siis ainuüksi
mõtlemine tõendab seda, et
ta on.
18.01 1689 ­ 10.02 1755
Valgustusajastu
prantsuse poliitiline
mõtleja.
Tuntud oma võimude
lahususe käsitluse
poolest.
Ideaalne riigikord:
parlamentaarne monarhia
28.06 1712­ 2.07 1778
Prantsuse filosoof ja
kirjanik
Poliitiline ideaal oli
rahvavõim
Idealiseeris
looduslähedast eluviisi.
"Tagasi loodusesse!"
21.11 1694 ­ 30.05 1778
Prantsuse filosoof,
kirjanik ja ajaloolane
,,Kui harimatu rahvahulk
hakkab tegutsema,
hukkub kõik."
Tema jaoks oli
ideaalseks riigikorraks
valgustatud absolutism.
Selle ideoloogid peavad riigile ja rahvale
parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset
piiramatu võimuga monarhi.
Haridus oli lahendiks ühiskonda painavatele
probleemidele.
Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt
reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus
võimalikult suurele hulgale inimestele ning
kaotada minevikust jäänud riigipoolsed
takistused ühiskonna arenguks.
Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis
täielik võim.
Entsüklopeediatesse sooviti kätkeda kõik inimkonna
teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused.
"Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja
käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse
Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences,
des arts et des métiers) oli prantsuse esimene
entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail
1751­1772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja
kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt
Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt)
õieti Daniel Foe
1660. aasta algus
või september ­
21. aprill või 26.
aprill 1731
Inglise kirjanik, kes
on kuulus raamatu
"Robinson Crusoe"
autorina.
Koostaja:
Terttu-Triin Tomusk