50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaskajaska13
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui
ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta kujutab seda ette ja sellest tekibki idee. Teadmise materjal tuleb kogemustest. Kõigest, mida keegi kunagi teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaud
Bacon: ,,Novum Organum" 1) Loogika kui tunnetustööriist ei ole õige vahend looduse tunnetamiseks, see ei anna looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui ter
Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel (eksiarvamused, mis on omased inimsoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid