Hinduism (5)

Hinduism
Koostas:
Hinduism
Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest
budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite
kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi
tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks.
Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India
kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult
kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast
hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud
Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid
rajatud paljudes maades.
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On
palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on
palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala
umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast.
Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja lunastusest
(vabanemisest) on siiski palju kokkulangemisi.
Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja
nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis.
Hindu mõiste
"Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid
ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku.
Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset
elanikkonda Induse jõe järgi.
Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama
hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast
hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India
mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati
"hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse
tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega
tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega.
Ajalugu
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured
ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000­
1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate
linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
Varajane faas: veedade usund
Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga
karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade
usundiks ehk veeda usundiks.
Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne
eelkõige maapealses elus.
Teine faas: brahmanism
Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid
brahmaanid.
Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe
abil. Jumalate roll oli väike.
Kolmas faas: hinduism
Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise
tulemusena.
Pühad tekstid
Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks.
Veedasid jaotatakse kolme rühma:
1) Veeda hümnid
Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid
neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja
ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr.
2) Brahma raamatud
Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud.
Tekkisid umb. 1000-800 eKr.
3) Upanisaadid
Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid
800-600 eKr. (Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine)
Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb.
400 eKr - 400 pKr.
Õpetuse alused
Õpetus on üheaegselt
polüteistlik, sest on palju jumalusi,
monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina braahmanit ehk
maailmavaimu,
panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges,
monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal on Brahma ehk
Îvara (Issand),
ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista.
Jumalaid on miljoneid. Tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei
teenita), Vishnu ja Siva.
Ajakäsitus on tsükliline. Brahma päev on maailma kestmine terveid ajastuid,
siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine). Nii on olnud ja nii
saab jälle olema.
Peasuunad
Hinduismis on kolm peasuunda:
Visnuism
Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk
kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Levinud eriti Põhja-Indias.
Tunnuseks on 3 püstjoont laubal.
Sivaism
Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali,
Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal.
Saktism
Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Kasutatakse
palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid.
Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine
asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga
üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab.
Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle,
kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse.
Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma
seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi.
Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb
siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse
täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine
võimaldab aga parema sünni.
Tähtsam vabanemise tee on Inimese eesmärk vabaneda sansaarast ja ühineda
braahmaniga - moksa ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on
erinevaid õpetusi.
Ülesehitus
Veedaanta
Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm
vaid illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise
braahmaniga.
Kolm teed:
(1) Teadmiste tee ehk upanisaadide uurimine, (2) Tegude tee ehk õige
käitumine ja rituaalise sooritamine, (3) Armastuse tee ehk jumalusele
andumine.
Samkhya
Inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse
küüsi. Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi
tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jumalaid ei tunnistata.
Jooga
Praktikad olid olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umb
200 eKr.
Eri viisid:
(1) radzajooga ehk teadmiste jooga, (2) mantrajooga ehk loitsude jooga, (3)
hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges,
kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal.
Kultus
Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis.
Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta
elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude - usuliste õpetajate juures.
Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid.
Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja
selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuüritustena.
Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu
andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nende vahel
seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka
pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India
kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite
kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal.
Hinduism on tihedalt läbipõimunud ka muusikas. Tähtsamad
musitseerimisinsrumendid on sitar ja tabla.
Elu 4 etappi:
(1) õppimise aeg, (2) kodu ja pere loomise aeg, (3) erakuna elamise aeg,
(4) kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides.
Hinduistliku ühiskonna eripära
Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust
vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või
madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes)
Varna - värv (märk otsa ees). Casta ­ seisus. Portugali maadeavastajad,
kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima
omakeelse vastega.
(1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3)
vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad
ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks.
Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse
jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II saj .
Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks
peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste.
Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused.
Lõpp