Voltaire referaat (2)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Voltaire
(21.11.1694 – 30.05.1778)
Referaat

Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 3
Vaated 4
Voltaire kui filosoof 5
Voltaire kui kirjanik 5
“ Zadig ehk Saatus” 5
„ Mikromegas “ 6
“ Kohtlane ” 6
„Candides“ 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.
Referaat sisaldab lühiülevaadet Prantsusmaa valgustusajastu filosoofi Voltaire elust ja teostest. Eraldi on välja toodud teosed Eesti keeles ja kuulsaimad tsitaadid nendest . Samuti ka Voltaire vaated ja filosoofia.

Elulugu

François-Marie Arouet (21. november 1694 - 30. mai 1778), paremini tuntud kui Voltaire oli prantsuse valgustusaja kirjanik, esseist ja filosoof . Voltaire oli viljakas kirjanik ja kirjutas peaaegu igas kirjanduslikus vormis luulet, romaane, esseesid, ajaloolisi ja teaduslikke teoseid. Ta on kirjutanud üle 20 000 kirja ja enam kui 2000 raamatu. Ta oli sotsiaalsete reformide toetaja, vaatamata rangele tsensuurile ja karmidele karistustele nende rikkumise eest. Oma töödes kritiseerib ta katoliku kiriku dogmasid ja tolle aja Prantuse institutsioone.
Voltaire oli üks paljudest valgustusaja tegelastest koos Montesquieu , John Locke 'i, Thomas Hobbes 'i ja Jean- Jacques Rousseauga, kelle tööd ja ideed on mõjutanud olulisi mõtlejaid nii Ameerika ja Prantsuse revolutsioonist .
François Marie Arouet sündis Pariisis, noorim viiest lapsest (ainult kolm jäid ellu). Tema isa, François Arouet ( 1650 - 1722 ) oli notar , kes oli väiksem riigikassa ametnik . Tema ema, Marie Marguerite d'Aumart (ca. 1660-1701) oli pärit üllast perekonnast Poitou provintsist. Voltaire oli haritud jesuiitide poolt Louis-le- Grand kolledžis (1704- 1711 ), kus ta õppis ladina ja kreeka keelt. Hiljem õppis ta selgeks ka itaalia-, hispaania - ja inglise keele.
Kui Voltaire oli kooli lõpetanud otsustas ta, et tahab olla kirjanik. Kuna ta isa soovis, et Voltaire'st saaks jurist , pidi Voltaire teesklema, et on Pariisi advokaadi assistent. Voltaire veetis palju aega luulet kirjutades. Kui tema isa sai sellest teada, saatis ta Voltaire õppima õigusteadust. Sellest hoolimata jätkas ta kirjutamist, kirjutades esseesid ja ajaloolisi õpingud, mis ei olnud alati tuntud oma täpsuse poolest. Voltaire nutikus tegi tema populaarseks mõnedes aristokraatlikes peredes, kuhu ta sisse sulandus. Voltaire isa läks tema nimel tööle Prantsuse suursaadiku sekretärina Hollandis. Voltaire armus Prantsuse pagulasse nimega Catherine Olympe Dunoyer. Nende skandaalne pagemine oli nurjatud Voltaire isa poolt ja ta oli sunnitud suunduma tagasi Prantsusmaale.
Enamik Voltaire varasemast elust keerles ümber Pariisi. Päris varakult tekkisid Voltaire'l probleemid võimuga. Põhjuseks olid tema rünnakud valitsuse ja katoliku kiriku vastu. Need rünnakud tõid kaasa mitmeid vahistamisi ja Pagulaste Nõukogu. Ta saadeti Bastille vanglasse 11 kuuks, kus ta kirjutas oma debüütetenduse Oedipe. Oedipe edu tagas Voltaire'le tema maine.
Kiirus, tähelepanelikkus, teravmeelsus, löögivalmidus ja sageli terav kriitika, tänu millele Voltaire on tuntud täna, tegid temast väga ebapopulaarse isiku tollal, eriti Prantsuse aristrokraatide hulgas. Need kättemaksuhimulised olid vastutavad Voltaire Prantsusmaalt väljasaatmise eest, peale mida ta asus Suurbritanniasse.
Peale Voltaire kättemaksu solvangu eest, mille tegi talle noor prantsuse aadlik Chevalier de Rohan 1725 aasta lõpus sai Rohani perekond kuningliku lettre de cachet'i, mis on Prantsuse kuninga poolt allkirjastatud dokument ja tagab vangistuse . Voltaire saadetakse Bastille vanglaase ja seejärel maalt välja andmata talle võimalust ennast kaitsta. See vahejuhtum tähistas Voltaire esimest püüdlust parandada Prantsuse kohtusüsteemi.
Voltaire pagendus Suurbritannias kestis üle kahe aasta ja tema kogemused mõjutasid tugevasti tema ideid. Noormees avaldas muljet Briti konstitutsiooniline monarhia vastupidiselt Prantsuse absoluutsele monarhiale, samuti riigi sõnavabadus ja usuvabadus . Teda mõjutasid ka mitu tolle aja neoklassitsistlikku kirjanikku ja kasvas huvi inglise kirjanduse vastu, eriti Shakespeare ' vastu, kes oli veel vähetuntud mandri Euroopas. Vaatamata oma kõrvalekalletest neoklassitsismist nägi Voltaire Shakespearei's eeskuju mille poole võiksid Prantsuse kirjanikud püüelda.
Pärast peaaegu kolme aastat pagenduses, suundus Voltaire tagasi Pariisi ja avaldas oma seisukohad Briti valitsuse, kirjanduse ja religiooni kohta. Ta pidas briti konstitutsioonilist monarhiat rohkem arenenud ja rohkem inimõigusi austavaks. Need kirjad tekitasid vaidlusi, kuni need põletati ja Voltaire oli taas sunnitud Prantsusmaalt lahkuma .
Voltaire järgmine sihtkoht oli Château de Cirey, mis asus Champagne ja Lorraine piiril . Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris.
1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina.
1778 aasta veebruaris läks Voltaire üle 20 aasta uuesti Pariisi. See 5- päeva pikkune teekond oli kurnanud 83 -aastast meest nii palju, et ta arvas , et sureb 28. veebruaril. Imekombel ta suutis taastuda . Üsna peagi ta jäi uuesti haigeks ja suri 30. mail arvatavasti vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.
Nimi "Voltaire" mille autor võttis kasutusele 1718 nii kirjanikunimena, kui ka igapäevaseks kasutamiseks on tema ladinakeelse perekonnanime „AROVET LI“ anagramm.
Teada olevalt on Voltaire kasutanud vähemalt 178 erinevat kirjanikunime oma eluaja jooksul.

Vaated

Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism . Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism – filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh , kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane. Demokraatiasse Voltaire ei uskunud. Ta väitis, et „kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!“
Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. “Purustage koletis” – oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: “Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.” Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu.
Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: „Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes , seda selgemini näete, et teate veel väga vähe“. Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida.

Voltaire kui filosoof

Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus – kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltaire'i suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich II-ga tõestas ta, et filosoof võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks.
Voltaire’i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja .
Erinevalt Rousseau ’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust.

Voltaire kui kirjanik

Voltaire’i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused.

“Zadig ehk Saatus”

Sündmused toimuvad muistses Babüloonias, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest.
Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõttetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem.
Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna .
Olulised on ingel Jesradi sõnad, kus ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend . Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud. Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda.
Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks ja vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus.
Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks.
Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümberkujundada- selline on Zadigi põhiidee. Õnnelik ajastu saabub siis, kui Babüloonia kuningaks saab tark ja valgustatud Zadig.
Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
„Zadigi“ kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele jõule, kes on võimeline maailma ümber kujundama, pahet hävitama ja mõistlikku korda looma.
Tsitaat raamatust:
Parem jäägu süüdlane karistuseta, kui et karistada saab süütu.

„Mikromegas“

“Mikromegas” on irooniline lugu inimesest planeedil Maa. Voltaire arutleb oma teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Ta heidab inimestele ette rumalust, näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima.
Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: „Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb.“Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Paljud tahavad end võõraste sulgedega ehtida, kuid võõra ilu ja au kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad .
Inimeste suureks paheks on ka intriigide loomine. Teoses kirjeldatud intriigipunuja, Siiriuse muft, suur tähenärija ja võhik, tegi kõik endast oleneva, et Mikromegase kirjutatud tarkusi sisaldavale raamatule saaks osaks palju laitmist ja hukkamõistu. Seadusemehed, kes ise polnud raamatut lugenudki, keelasid autoril õukonda ilmuda . Ometi ei taha intriigitsejatest keegi, et nende endiga nii käitutaks nagu nemad teistega .

“Kohtlane”

Voltaire’i kriitiline pilk taunib mitmeid ühiskonna väärilminguid, kuid ta kritiseerib ka loodust. Voltaire leiab, et ka loodus on ebaterve ja mitte piisavalt toimiv. Sellega jõuab ta lõpuks järeldusele, et maailma looja ei saa olla kõikvõimas või hea, üks kahest. Voltaire leiab, et lihtne tagasipöördumine loodusesse oleks vaid pseudolahendus ja tegelik resolutsioon tuleb saavutada siiski läbi ratsionalismi ja inimese teadvuse õigesti kasutamises.
Asetades peategelasest indiaanlase looduslapse rolli, näitab Voltaire, et mõistus ei tohiks tõesti olla mõjutatud ühiskonnast ja traditsioonidest, vaid ratsionaalne, külm aru peaks seisma nendest moonutavatest faktoritest eraldi (seega näeb ka Kohtlane kõiki asju palju objektiivsemana kui kaaskondlased), samas ei kiida Voltaire heaks ürgaega pöördumist, vaid siiski valgustust.
Prantsuse ühiskond tollal oli suhteliselt naeruväärne. Kuigi ülistati haridust ja haritust, moonutas seda põhimõtet siiski usufanatism ja ühiskonna naiivus. Haridus oli rohkem moenarrus, kui selle järgimine eetilistel eesmärkidel, nagu üritas teha Kohtlane, siiski sattudes erinevatesse äpardustesse vabameelse, tema jaoks ratsionaalse mõtlemise pärast. Näiteks seisis ta tund aega külmas jõevees, oodates ristimist. Huroon üritas asju võtta objektiivselt, kuid ebaõnnestus, sest vastuseks sai tihti ‚ajad ja kombed on muutunud’ stiilis repliike.
Teoses „Kohtlane” naeruvääristabki Voltaire ühiskonna silmakirjalikkust ja valelikkust, asetades Kohtlase kõrvalseisja pilguga ühiskonda vaatlema. Tulles teisest kultuurist, siiski olles vaimselt samal tasemel, oskab Kohtlane tihti leida vigu prantslaste ideoloogias, esitades küsimusi näiteks Piibli kohta, millele keegi vastata ei suuda.

„Candides“

„Candides“ on kõik hilise antiikromaani tunnused: armastus ja tegelaste lahusolek, nende rännakud mööda maailma, seiklused, uskumatud hädaohud, mis iga kord ohustavad nende elu ja au ning lõpuks tegelaste õnnelik teineteiseleidmine.
Novell algab looga noorest mehest, kes elab kaitstud ja turvalist elu Eedeni paradiisis. Teda koolitanud eraõpetaja Panglossi arusaamade järgi on meie maailm parim kõigist maailmadest ning kui selles praegu kõik ei olegi veel hea, siis läheb vastuvaidlematult kõik aina paremuse poole.
Loogika ja reaalne elu on Voltaire´il teineteisega vastuolus . Viies Candide ´i eluga silmitsi, sunnib Voltaire oma tegelase optimismifilosoofias pettuma. Candide ei suuda uskuda, et Eldorados pole munki, kes õpetavad, vaidlevad, juhivad, korraldavad hukkamisi ja põletavad teisitimõtlejaid. Samuti paneb ta imeks seda, et likööri purskavaid kaevusid, mis on tehtud suhkrupilliroost ja kaunistatud kalliskividega, ei hinnata siin rohkem kui teistes maades sillutuskive.
Panglossi optimismist jõuab Candide pessimismi, mida propageerib teine filosoof Martin, kes nüüdsest saab tema teekaaslaseks. Martin on Panglossile täielik vastand, sest ta ei usu jumalikku mõistusesse ega arvamusse, arvab , et mitte jumal, vaid saatan ise valitseb maailma, et elu möödub ning et pahe peitub asjade endi olemuses, inimeses eneses.
Peategelase edasised rännakud ainult kinnitavad Martini sünget filosoofiat. Peamine küsimus jääb Candide’l lahendamata. Ta ei tea endiselt, mis on maailm ja mis on inimene ning milline on inimese osa maailmas.
Panglossi filosoofiast loobub Candide just sellepärast, et ta ei suuda leppida mõttega nagu oleks teda ümbritsev pahe loomulik ja normaalne. Maailmas valitsev kurjus on Voltaire’le lahutamatu tsivilisatsiooni ja progressi probleemist.
Voltaire on veendunud, et üksikinimese elu ei saa olla kunsti tõsiseks teemaks. Nagu kõigis teisteski jutustustes nii ei ole ka Candide´is peamine mitte tegelaste isiklik elu, vaid ühiskondliku korra kriitika, vihane satiir kiriku, kuningavõimu, feodaalsõdade jms pihta.
Tsitaadid raamatust:
Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks, järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu talutavaks
Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.
[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aeg-ajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa.
Voltaire´i mitmekesisest kirjanduslikust pärandist on kõige loetavamad tema „Filosoofilised jutustused“. Neis väljenduvad Voltaire´i talendi kõige tugevamad küljed, terve valgustaja vaim, kus iga asi pidi õigustama oma olemasolu mõistuse kohtulaua ees või loobuma olemasolust.
Jutustuste sisu moodustasid tavaliselt filosoofilised ideed, mõnikord isegi kogu ajastu filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress.
Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele.

Kokkuvõte

Voltaire oli kaastundlik kuid samas ka vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku.
Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline pühak, kes ütles, et see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada.
Ta valetas, et tõde päevavalgele tuua, ta austas jumalat, kuid häbivääristas kiriku tegusid , kuid vaatamata sellele pälvis ta paavstilt auraha. Voltaire´i tollale ajale keelatud mõtted ja tema teod on muutnud meie ajaloo käiku vägagi sügavalt.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Voltaire
Voltaire - elu ja mõtteviis
EE 10. köide

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ozooner Õppematerjali autor

Referaat, mis koosneb mitte nii palju voltaire elust, vaid pigem tema loomingust.

voltaire elulugu looming teosed

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Voltaire

Sarnased õppematerjalid

doc

Voltaire teosed

Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee. Õnnelik ajastu saabub siis, kui Babüloonia kuningaks saab tark ja valgustatud Zadig. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. ,,Zadigi" kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele

Kirjandus

doc

Volatire referaat

XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist

Filosoofia

docx

Voltaire

ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi.

Filosoofia

ppt

Voltaire ettekanne

Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena

Kirjandus

odt

Valgustusajastu

Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus

Kirjandus

doc

Valgustus

kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli

Kirjandus

rtf

Valgustusajastu kokkuvõtte 1

Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.Esikohal oli proosakirjandus. 3.Voltaire,tema looming ja vaated. Prantsuse filosoof ja ajaloolane VOLTAIRE oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Sündis Pariisis. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare'ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja heideti Bastille'sse, raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul "kui religiooni ja

Kirjandus

doc

Voltaire ja tema elu

Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi

Kirjandus

Rohkem sarnaseid