nõudmised, reeglid, traditsioonid jne. · Koostöö ja toetus mitmel tasandil Erinevate õpetajate poolt esitatavad nõudmised peaksid olema kooskõlas · Õpetaja on just töös distsipliiniprobleemidega väga üksi Mida saab õpetaja teha probleemide ennetamiseks? · Distsipliiniprobleemidega tuleb arvestada ja oma tunnid vastavalt kavandada! · Korrektset käitumist ei tohi oodata (loota) (olla liiga leebe) ega nõuda (olla liiga range ja direktiivne) · Tundide planeerimisel arvestada õpilaste vanusega (mis probleemid mingile vanusele iseloomulikud) Algklassid (teadmatus) Põhikool (murdeiga) Reeglid · Tulenevad kooli reeglitest ja on endega kooskõlas. · Töötada välja lastega koos, siis tunnetavad nad end reeglite "omanikena" · Klassiarutelud teemal, miks on reegleid vaja (õigused, väärtused, kohustused, vastutus) · Positiivse sisuga
– töötajad on iseseisvad; – töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene
– töötajad on iseseisvad; – töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene
Mis on grupimõtlemine, selle eeldused ja tagajärjed Grupimõtlemine - inimeste mõtlemise formaat, kus nad on sügavalt huvitatud grupi tegevusega. Olukord, kus liikmete püüdmine üksmeelsusele ületab nende isikliku motivatsiooni realistlikult hinnata alternatiivseid lahendusi. Kindlad tingimused, mis aitavad kaasa grupimõtlemisele Grupp on tugevalt tihenenud. Grupp on isoleeritud vastaspoolsetest arvamustest. Gruppi juhatab direktiivne liider, kes on pealetükkiv oma arvamusega. Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures Grupp kitsendab oma arutamist ainult mõne alternatiiviga. Heaks kiidetud esialgne otsus suurema osa liikmete poolest, kunagi ei ole vaadeldud üle eesmärgiga kindlaks määrata vähem nähtavad raskused. Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt. Puudub eksperdi arvamus.
KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis.
tuleb säilitada rahu. Haiguse käigus muutub tervikuna motiivide hierarhia. Sisemine haiguspilt mõjutab suhet rvijaga- mõjutab ka patsiendi vanus ja inttelekt. Mida rohkem on patsient arsti ja psühholoogia rahul, seda paremini ta ennast ravib. Teatud stereotüüpide alusel peetakse aga meesarsti emotsinaalselt rohkem neutraalseks kui naisarsti, naisarsti aga rohkem muretevaks. Etalonid arstist ja kliinilisest psühholoogist võivad olla: Muretsev, mittedirektiivne M 23% N 51% Muretsev, direktiivne M 28% N 15% Emotsionaalselt neutraalne, mittedirektiivne M 36% N 23% Emotsinaalselt neutraalne, direktiivne M 13% N 11% 12.DIAGNOOSIMINE 5-TELJE ALUSEL KLIINILINE DIAGNOOS: 1.telg kliiniline psühhiaatriline sündroom 2.telg isiksuse- ja arenguhäired 3.telg kehalised häired ja seisundid 4.telg psühhosotsiaalsed stressorid 5.telg isiksuse kohastumise aste 13.NORMAALSUSE JA EBANORMAALSUSE MÕISTE: Normaalsust on vaadeldud: 1.kui statistilist kontseptsiooni; 2
tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja
- oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb) - konformism - grupi kõrge kohesiivsus - grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine - kriitilisus 2
muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.(Mägi, 2011) Intuitiivselt tunneme liidri kohe ära. Olukorras, kus on vaja selgust, saame temalt juhatust selle kohta, kuhu peame välja jõudma. Kui teised on valitud suuna õigsuses ebakindlad, annab ta neile kindlust juurde. Kui keegi kõhkleb, saab ta liidrilt julgust juurde. Eriarvamuste korral on juht valmis kuulama ja selgitama, veenma ja seletama. Äärmuslikus olukorras ei kõhkle ta olemast direktiivne ja jagamast korraldusi.(Arro, 2001) 2.1 Liidri mõjuvõimu allikad · Selge visioon liidril on selge arusaam professionaalsusest ja ametialastest eesmärkidest ja jõud nendest kinni hoida ka ebaõnnestumistes. · Kirg liider armastab oma tegevust, suhtub suure hoole ja armastusega oma ametisse/erialasse · Moraalne küpsus võime käituda põhimõtete järgi. Enesetundmine, küps arusaam
Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt.
Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldiseid juhiseid, nt käibe suurenemine mingis vahemikus (5%-10%) Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse Ühekordne plaan- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi Püsiva kestvusega plaan- on pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure 22. Selgitage mõistet ,,eesmärk". Selgitage SMART mudelit. Eesmärk-mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada
Ülesandeks §3. Prognoosimine. nõudluse operatiivseks rahuldamiseks, tootmisprotsessi kulgemise tagamiseks, püsiva on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste , tehniliste ja majanduslike seoste vahel. 3.1.Prognoosimise olemus ja liigitus. Prognoosimine on sündmuste ettenägemise teadus tööjõutaseme säilitamiseks hooajaliste kaupade tootmisel ja mõnel muul juhul. Varude Direktiivne lähenemisviis direktiivse juhtimise olemus seisneb selles, et ja kunst. Ta sisaldab minevikust võetud andmeid ja projitseerib neid tulevikku, kasutades juhtimine võimaldab: *tagada ratsionaalse suhte kaubaliikide vahel, *korraldada paremini reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja erinevaid mudeleid
TÖÖDE KALENDERPLAANID KOOSTATAKAS JOONGRAAFIKUTE, VÕRKGRAAFIKUTE VÕI TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL · TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA. ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD. AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL · EHITUSE ETAPILE, KONSTRUKTIIVELEMENDILE VÕI TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK · TÖÖ HULK m2, m3 · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD)
2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei
3. Illokutiivne suund kuhu suunatud 23 ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on
* lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega
Suhtumusliku kooskõlastamise eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 23. Koordineerimisvormid 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 24. Koordineerimisvõtted- vabatahtlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja toimingute vahel
saavutada). Kui alluv mõistab, et soovitud tasu on võimalik saavutada teatud teguviisi rakendades, peaks tekkima motivatsioon see tasu välja teenida. Eestvedaja jälgib, et lubatud tasud oleks kättesaadavad ning selgitab töötajale, mida töötaja peaks tegema, et ülesanne täita ja tasud kätte saada. Nii rakendab eestvedaja vastastikku kasulikku suhet. House ja Mitchell esitasid neli erinevat juhtimisstiili: direktiivne juhtimine ( directive leaadership) tähendab plaanimist, ootuste seadmist ning juhendite selgitamist, standardite ja reeglite kehtestamist toetav juhtimine (supportive leadership) tähendab sõbralikku suhtumist töötajasse, liidri keskendumist töötajate vajadustele osalev juhtimine (participative leadership) tähendab alluvate kaasamist otsustamisse, konsulteerimist töötajatega ja arvamuse arvestamist otsustamisel saavutustele orienteeritud
Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid 3. Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid 4. Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus 5. Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldiseid juhiseid, nt käibe suurenemine mingis vahemikus (5%-10%) Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse 1. Ühekordne plaan- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi 2. Püsiva kestvusega plaan- on pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure 47. Selgitage Gantti graafiku toimimise pohimotet? Joonistage naide.
intervjuu Eestis kasutusele siis, kui kaadritöö asendus personalitööga. Eristatakse: tavaintervjuud, milles intervjueerija püüab intervjueeritavat teatud üldistest asjadest rääkima panna, näiteks psühhiaatrias; struktuureeritud intervjuu, mille küsimused on hoolikalt valitud ja esitatakse kindlas järjekorras; fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe; intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne. Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks. Kommunikatsioon Organisatsioonis Intervjueerimisel pole kindlaid ja ainuõigeteks peetavaid reegleid, sest see on koostöösituatsioon, milles etendavad osa suhtlemisstiil ja -kogemused. Lisaks inimeste
* lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul
võimalike videomaterjalide läbivaatamine (ülekuulamise käigus tehtud näit). 3. Vestlus uuritavaga, mille põhiliseks funktsiooniks on kontakti (usaldusliku) saamine, biograafiliste andmete kogumine, selle kindlaks tegemine, kuidas isik ise tajub kuriteo sündmusi, samuti tema reageerimise iseärasuste väljatoomine (stress, frustratsioon, konfliktid) ja muude isiksuse omaduste kindlaks tegemine. Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine, mille edu sõltub erinevatest faktoritest (eksperdi kvalifikatsioon, uuritava isiksus (ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu.
* illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide
- perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid
- perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid
iseärasusele, mida inimene kõneleb. Inimmõtlemine on pidevas muutumises koos inimese tegevuse muutumisega. 11. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid keele teke, maht,tunnused ja funktsioonid) Keele funktsioonid 1. informatiivne - ainult selle tunnuse puhul saab kasutada määratlusi tõene - väär 2. ekspressiivne - tunnete väljendus - määratlusi tõene - väär ei saa kasutada 3. direktiivne - küsi- hüüdlaused, käsud 4. tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne) 5. täidesaatev - kohtuotsused jne Keele tunnused 1. keel koosneb keelemärkidest 2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega 3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees)
Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus Valikuvõimaluste piiritlemine kujutlusvõime Piirangute piiritlemine praktilised teadmised Otsustamis reegli tuletamine analüüsi võime 2) Andmete genereerimine Andmete kogumine otsustamisoskus Andmete hindamine ettenägelikkus 3) Otsuse vormistamine Rakendamine andmetele arvutamisoskus Teostamis protsessi algatamine suhtlemis oskus 17. Otsustamisstiilid Direktiivne stiil: selged kiired otsused, tihti lihtsustatud Analüütiline stiil: keerukad otsused, kogutakse palju erinevat informatsiooni. Kontseptuaalne stiil: sotsiaalselt orienteeritud, palju informatsiooni, kaalutakse ka kõrvalmõjusid. Käitumuslik stiil: hool ja tähelepanu teiste suhtes. 18. Organiseerimise olemus Juhtimistegevuse, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv tööde maht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse töökohad/ametikohad,
Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne. Ülesandeks on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste, tehniliste ja majanduslike seoste vahel. Administratiivne lähenemisviis Reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3 Juhtimisviisi eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata
lund. · Illokutiivne jõud · Illokutiivsed eesmärgid o Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) teatan, et täna sajab lund täna sajabki lund. (Põrand on must!) Assertiivsed ütlused on primaarsed. o Komissiivne ja komissivid (luban, tõotan) meil on mingi olukord maailmas, mis meid ei rahulda ja me tahame seda muuta. Ütleja võtab endale mingi kohustse. (Luban põrandad puhtaks pesta) o Direktiivne(!) teine isik lubab midagi Pese põran puhtaks! võib olla otsene käsk (kuulutan välja vms) või käskiv kõneviis. N: pole ainult käsk, ,,Palun pese põrand puhktaks" on ka direktiivne. o Deklaratiivne (performatiivid: vediktiivid, behabitiivid) kõige olulisem lause muudab olukorda maailmas. Osaliselt seotud sellega, mida Austin nimetas performatiivseteks ütlusteks.
- intelligentsus (emotsionaalselt tasakaalukad ja küsed) - sisemine motivatsioon - hoiak inimsuhetele Ülesande täitmise ja grupi säilitamise allikad ja vahendid: - Liidri isiksuse omadused ja tunnused. - Käitumisteooriad. - Situatiivsed eestvedamise teooriad. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgiaid eriliselt mõjutama. 10 Eestvedamisstiilid: - Direktiivne liider - annab infot sellest, milline on järgijate ülesanne. - Toetav liider - keskendub jälgijate vajadustele ja heale mikrokliimale gruppis. - Osalev liider - peab eesmärkide püstitamisel nõu järgijatega ja arvestab nende arvamusi. - Saavutusele orienteeritud liider - püstitab eesmärke ja tahab saavutada häid tulemusi. - Võim - organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda
Orienteeruvad teadete andmisele.) · Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, keelemudeli olemasolu (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis ei õpi). Varane keele areng oluline aju arengu seisukohalt, kui TV on pidevalt sisse lülitatad vanemad ja laps ei suhtle. Programmid kõne arendamiseks nt Sesame Street. Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega. Kuidas lapsega räägitakse direktiivne või suhtlemis stiil. LÄHEDUSSUHTE ARENG · Jäljendamine - imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist, ka sõrmeliigutusi. Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. · Eeldused eelistavad emapiima lõhna(MacFarlane), emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine(De Casper, Fifer), beebid
peale võtta. Otsustamine on kerge juhul, kui eesmärgid on selged, keskkonnamuutused hästi aimatavad, vajalik teave käepärast ja otsustaja on asjatundja. 28. Grupismõtlemine Grupimõtlemine on tendents minetada kriitiline suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk grupi moraali kui on palju otsustajaid siis pole võimalik eksida o Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse vaenlased, ohuallikas o Tugev surve grupiliikmetele, kellel on argumendid illusioonide ja stereotüüpide
eesmärkide saavutamiseks, kitsam tegevusala, lühem aeg, need on võimalikult täpsed, sisaldades täitmise täpseid kuupäevi ja kellaaegu. Vastavalt mõju ulatusele: spetsiifilised plaanid- sellel on täpselt määratletav kuupäev, puudub valest tõlgendamise ja arusaamise võimalus, vajalik on olukorra selgus ja ettenägemise võimalus, ebakindluse korral peab olema paindlik, reageerima muudatustele. Direktiivne plaan- paindlik, üldiseid juhiseid andev, puuduseks ebaselgus. Vastavalt kasutussagedusele: ühekordne- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi, koostatakse mitteprogrammeeritavate juhtimisotsuste puhul. Püsiva kestvusega plaan- luuakse programmeeritava otsuse põhjal ja see sisaldab poliitikaid, reegleid, protseduure. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid:juhtimistase organisatsioonis määrab ära
mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 25. Koordineerimisvormid Koordineerimisvormid jagunevad järgmiselt: 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 26. Koordineerimisvõtted Koordineerimisvõtted- vabatahtlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja
On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (lühiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid.Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess · Spetsiifiline plaan on täpselt määratletav eesmärk, puudub erineva tõlgenduse ja mittearusaamise võimalus. · Direktiivne plaan paindlik ja annab üldised juhised, näit. käibe suurenemine mingis vahemikus (5-10%). Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse: · Ühekordne plaan arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi. -programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan - projekt ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan
Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed
ütlen) teatav, ütlev. Sõnumi eesmärk on informeerida. Kriteeriumiks, et kui iluukatiivse eesmärk pole formaalselt väljendatud(kui ei näe assertatiivse eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne 2) komissiivne ja komissiivid (tõotan,luban) - nt: olukord, et põrand on must. Komissiivne jutt on ,,ma luban, et pesen põranda ära" 3) direktiivne tahame muuta olukorda maailmas teatud suunas. Ütleja sunnib kuulajat: ,,pese põrand ära" 4) deklaratiivne (performatiivid-austin juhtis tähelepanu sellele, et loogika lausetes on eba...)sõnum, mis teostab ise ennast 5) ekspressiivsed- eesmärgiks, et kõneleja saavutab midagi, kui väljendab oma tundeid. Nt, kui tore, et põrand on must. See ,,tore" pole põranda omadus, vaid ütleja suhtumine 6) ekspressiivne ütleja loob maailma
alam ja keskastmejuhid vastavalt mõju ulatusele strateegiline plaan-seab üldised eesmärgid, haarab kogu org. tavaliselt 5 a või enamakstaktikaline plaan- on konkreetsem, tähtaeg on lühem operatiivne plaan- täpsustab üldiste eesmärkide saavutamise teed, käsitleb kitsamat tegevuslal, koostatakse lühemaks ajaks(kuu, nädal, päev) spetsiifiline plaan- täpselt määratletud eesmärk, puudub erineva tõlgendamise ja mittearusaamise võimalus direktiivne plaan- on paindlik ja annab üldiseid juhiseid n. Käibe suurenemine 5-10% võrra 10.Planeerimist mõjutavad tegurid (juhtimistase, org elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine) juhtimistase määrab ära plaanide mõju ulatuse. Suures org koost tippjuhid strateegilisis ja pikemaajalisi plane, alamastmejuhid operatiivseid plane. Väikeettevõttes teeb juht kõik plaanid ise organisatsiooni elutsükkel- selle loomisest kuni võimaliku languseni - kujunemisjärk- direktiivsed plaanid
aastat. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 2. Taktikalise mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa org. või tegevusvaldkonna. 3. Operatiivsed (lühiajalised) kuni 1 aasta. Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. Spetsiifiline plaan- täpselt määratletav eesmärk, puudub erineva tõlgenduse ja mittearusaamise võimalus. Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldised juhised. Ühekordne plaan- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi. Püsiva kestusega plaan- pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure. 16. Strateegia olemus. Strateegilise juhtimise protsess. Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Strateegilise juhtimise protsess: koosneb: 1. Org. missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine.
TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL · TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA. ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD. AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL · EHITUSE ETAPILE, KONSTRUKTIIVELEMENDILE VÕI TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK · TÖÖ HULK m2, m3 · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD)
Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat. Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta. Kliendikeskne teraapia- pöörab vana traditsioonilise suhte vastupidideks. Enne oli nii, et terapeut juhib teraapiaprotsessi ja klienti (küsimuste jms). Temal aga klient määrab suuna, tempo jms, terapeudi ülesanne on sellega kaasa minna, ei tohi olla direktiivne ja suruv oma ideedega. Inimesel saab alguse eneseteostus, mis tema meelest kaasasündinud tung, paratamatu osa inimese iseloomus. Elu mõte on pidev isiksuseareng. Nt tammetõru- võib kasvada suureks tammeks, kui viljakas mullas. Et ka inimene võib areneda heaks jms, kui saab korralikult areneda. Inimene väärtustab automaatselt positiivset toetust ja tagasisidet. Neuroose tekitavad tegeliku ja ideaalmina suured erinevused. Teraapia suunatud et paindliku enesehinnanguga
adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist
identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon), - poeetiline funktsioon. 27. KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET? KEEL MURRE DEFINITSIOO Vastastikku mõistetavate murrete 28. madala staatusega mittestandardne N kogum
2. Taktikalised - mõnest kuust paari aastani. Tegelevad keskastmejuhid. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. 3. Operatiivsed (lühiajalised) kuni 1 a. Tegelevad esmatasandijuhid. Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. ------------- Spetsiifiline plaan on täpselt määratletav eesmärk, puudub erineva tõlgenduse ja mittearusaamise võimalus. Direktiivne plaan paindlik ja annab üldised juhised, näit. käibe suurenemine mingis vahemikus (5-10%). Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse: Ühekordne plaan arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi. -programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan - projekt ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan Püsiva kestusega plaan on pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure.
suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. KK võib toetuda eespool baasilistele isiksuse hoiakutele, nagu enesearmastus, sallivus, eneseusaldus. · Lorr&More : 1) sotsiaalne kehtestamine, 2)õigusi kaitsev, 3)direktiivne, 4)kehtestamine sõltumatuse saavutamisel. Tubbs&Moss kehtestamisprintsiipid: 1. Su ei õnnestu muuta teise inimese isiksust. 2. Inimesed ei loe sinu mõtteid. 3. Kellegi harjumus pole põhjenduseks, miks sa peaksid nende heaks oma huvid ohverdama. 4. Sa ei saa teha teisi õnnelikuks või õnnetuks. 5. Igas suhtes teiste inimetega on ka ebakõlasid. 6. Ära ole ohver. 7. Ära kurvasta asjade üle, mida sa muuta ei saa. 8.
Võrrelda võib veel dünaamikaga (enda eelmise tulemusega). Jooksin 20 km sellise ajaga. Hakkan vaatama, miks see muutus on toimunud, mis ma tegin selle heaks. 1.1.1.2.3. Tervisega seotud käitumise korrigeerimine. Tsükliline. Tagasi etappi üks, kui on korrigeeritud. Eelkõige kasutatakse krooniliste haiguste puhul. Motiveeriv intervjuu On direktiivne, kliendikeskne nõustamisviis. Eesmärk on aidata kliendil uurida ja lahendada ambivalentsust käitumise muutmise suhtes. See lähtub eeldusest, et igasugune sekkumisviis on efektiivsem, kui see on seotud kliendi valmisolekuga muutuseks. Kui kaamel juua ei taha, siis sada meest ei pane ka teda jooma. Üldpõhimõtted: · Vastutus muutumise eest on kliendil. · Strateegiad on toetavad. Mitte ei esitata vaidlevaid, suunavaid strateegiaid.
• igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast. Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi- neva maailmamudeli kaudu. Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö- re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid. Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine Lahenduskeskne nõustamine (Steve de Shazer) lähtub sellest, et probleemide tekitajad ja säilitajad on mõtteseosed, millesse inimene takerdub. Probleemidega tegelema hakates sel- Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine
) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi) Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui
TÖÖDE KALENDERPLAANID 1) KOOSTATAKAS JOONGRAAFIKUTE, VÕRKGRAAFIKUTE VÕI TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL · TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA. ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD. AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL · EHITUSE ETAPILE, KONSTRUKTIIVELEMENDILE VÕI TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS NÄIDE JOONIS 5.24 TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK 2 3 · TÖÖ HULK m , m · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS 2) RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK
üle 2-aastased lapsed: ◦ olemas TV programme ja arvutimänge, mis aitavad kaasa lapse arengule (ka keelelisele, kirjaoskuse arendamisele),nt Sesame street ◦ oluline ikkagi ka see, kuidas lapsega suheldakse ▪ oluline, kuidas suhtlevad vanemad, kuidas kasvatajad, kuidas eakaaslased ▪ vaja anda keeleliselt korrektseid ja väljenduslikke vastuseid, mis laiendavad lapse sõnavara ja õpetavad talle keelt õigesti kasutama ▪ direktiivne (käsud-keelud) vs suhtlemine vajalik mõlemat, kuid kahjuks tihti lastega räägitakse ainult direktiivselt, seetõttu ei saa laps oma tundeid, tegevusi väljendada ja ta ei õpi suhtlema kasutatakse, sest laps saab direktiivsest kõnest paremini aru 10.11 Tiia Tulviste – Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas murdeiga: ◦ lapse ja täiskasvanu vahepeal, ei tea, kumba rolli võtta
annaabi.ee 
