2. Millist tulu ootad? 3. Palju aega kulutad ettevõttele? Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Turu suurus Turu kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas Konkureerimisulatus Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus Kapitalivajadus Vertikaalse integratsiooni levik harus Tehnoloogiliste muutuste kiirus harus Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Millised on tegevusharu liikumapanevad jõud? Kriitilised edutegurid harus Konkureeruvate toodete ja teenuste diferentseeritus Tootmisvõimsuste üle ja puudujääk Tegevusharu keskmine rentaablus Kui tugevad on tegevusharu mõjutavad konkurentsijõud? Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Harru sisenemise ja väljumise barjäär Väljumisbarjäärid Si se Madalad Kõrged ne mi Madal Madal, stabiilne sb Madalad kasumlikkus
tulenevalt kodumaiste ettevõtete vähenemine ja kadu ringlusest. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma majandusse. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa tänapäeva üha laienevast tootmisvahendite ja tarbeesemete sortimendist, teised vajalikud kaubad tuleb importida välisriikidest. Spetsialiseerumise süvenemine, mis on ka maailmamajanduse üldine arengutendents, peab riigi müügi- ja ostuturgudel laienema. (Reiljan, 1995) Sotsiaalne diferentseeritus ja Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine Globaliseerumine põhjustab ka elanikkonna tulude diferentseerumist ja sellest tulenevalt sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Põhimõtteliselt rikkam kiht aina rikastub ja samas vaesem jääb vaesemaks ning teadupärast ei ole nende klasside sotsiaalsed suhted nende erinevuste tõttu kunagi märkimsväärselt head. Näiteks piirkonnad, kus tegeldakse vanade tööstusaladega
määratletakse haru kriitilised edutegurid hinnatakse haru peamisi liikumapanevaid jõude ja nende mõju Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Haru elutsükli faasid Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Konkureerimisulatus Konkurentide arv ja nende suurus (konsolideerumine?) , Mastaabiefekt, kogemuskõvera efekt Kapitalivajadus Väljumisbarjäärid Tehnoloogiliste muudatuste kiirus Toodete ja teenuste diferentseeritus Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk, sesoonsus Täiendkaubad Kliendi lojaalsus ja ümberlülitumiskulud Ligipääs ressurssidele ja jaotuskanalitele Haru reguleeritus  Superbus vs Maanteeamet Vertikaalne integratsioon  kirjastamise näide Kõige atriktiivsem haru on ehitusmaterjalide tootmine ja müük 10p Piimatööstus Moetööstus Valmiskohvi jaemüük Konkurentsijõud. Porteri 5 jõu mudel
practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside
monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära. 2. .Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Lisaks järgnevalt nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks: 1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega (värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle; 3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle; 4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt. kaubanduslikud tõkked; 5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab
practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside
Lastekirjandus muutus arvestatavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse osaks Ajastu silmapaistvaim prosaist oli Jüri Parijõgi ja produktiivseim luuletaja J.Oro. Lasteluule klassikuteks peetakse Sööti ja Ennot. Silmapaistev koht oli M. Sillaotsal, I.Truupõllul, J. Jaigil, A. Mälgul ja ka A.H. Tammsaare loomingul Temaarika avardus, mitmekesistus stiililt ja zanrilt. Kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline diferentseeritus. Hakati uurima lastekirjanduse ajalugu ja teooriat. NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAID PROOSAKIRJANIKKE (LASTELE ) Ellen Niit Âsuudab mõista lapse hingeelu, kujundab last kaitsva headust täis maailma. Luules palju heledavärvilisi sümboleid- maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümbolid. Looming: ,,Pille-Riini lood", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Krõlli-raamat" Heljo Mänd  lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab
see, et ühiskond saab jõukamaks, on ,,nähtamatu käe" juhuslik tagajärg  see pole tingimata eesmärk. Modernism  modernsuse idee, juhib meie ühiskonda. Giddens'i definitsioon on ajalooline  hakkas ilmuma umbes 17. Sajandil ja on muutunud globaalseks. Teoreetiliselt eristamine  Sztompka: 1. Individualism  meid ei defineeri enam grupp, kuhu kuulume. Emantsipatsioon (püüe poliitilisi õiguseid ja võrdsust saavutada, sõltuvusest või kitsendustest vabaneda). 2. Diferentseeritus  indiviidid on eristatud. Tööjaotus  Bourdieu. 3. Ratsionaalsus  parima lahenduse leidmine, usk teadusesse. 4. Majanduslikkus  enamik meie elust keerleb ümber majandustegevuse. 5. Ekspansionism  laienemine, füüsiliselt ja ka sissepoole  modernistlik mõtlemine. Sztompka kirjeldas ka modernset inimest. Giddens  kõrgmodernism: 1. Usaldus  peame usaldama abstraktseid süsteeme (maksud, haigekassa jne) 2. Pidev risk  kalkuleerime neid
ei lähe hästi. 2. Uute konkurentise potentsiaalne turule sisenemine · Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised)  uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus  turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui konkurentidel on patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. · Kogemuskurvi efekt  väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest. Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus  turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele. 3. Asenduskaubad · Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. · Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. · Mida väiksemad on ümberlülituskulud klientidele, seda tugevam on konkurentsijõud. 4. Tarnijate mõjukus
Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg Iseloomustus: Rahva haridustaseme tõstmise vajadus. Toimus lastekirjanduse märgatav areng nii kvalitatiivses, k Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus. Lastekirjandus muutus arvestavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse hinnatav Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Oskar Luts Proosa- ja näitekirjanik Lastekirjanduses omane lihtne keel, põnev sündmustik 1887-1953 eredad karakterid, koomilise ja muinasjutulise elemen- di sundimatu põiming
Orienteerudes sellele tendentsile ning arvestades, et ärireisijad moodustavad enamuse klientidest, tuleb silmas pidada, et üha enam suureneb nõudlus mittesuitsetajate tubade ja isegi korruste, ainult naistele mõeldud korruste ja isegi hotellide järele, kuna naiste osakaal ärireisijate hulgas on samuti suurenemas. Mitte kõigil ärireisijatel limiteerimata eelarvet. Sama kehtib ka huvireisijate kohta. Seega suureneb hotelliteenuste diferentseeritus, et rahuldada kõiki kliente. Juba praegu on paljud inimesed taimetoitlased ja nende arv suureneb pidevalt. Hea reisi- ja turismikorraldus eeldab ka nende klientide nõudmiste rahuldamist. Suuremat arenguruumi pakub näiteks hotellide kujundus. Hotellide disaini mõjutavad ka keskkonnaprobleemid- seda eriti mürasummutamise, energia konserveermise ja hügieeni osas. Olulisemaks muutub veel külastajate "kindlusetunde" tagamine. Viimati mainitud
ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus 2. Nõudmine, pakkumine, hind Turg - mehhanism, mille kaudu turul osalejad (ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused. Turgu saab iseloomustada järgmiste tunnuste alusel: - turul osalejate arv (palju, vähe); - kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud); - turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (lihtne, keeruline). Nõudlus on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Nõudlust mõjutavad tegurid: - tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad.
Prisma Peremarket on usaldusväärne ning me loodame saavutada pikaajalise koostöö. OÜ Sõida Sisse koostööpartner võib siseneda meie tegevusharusse, kuna see toob meile kaasa lisavõimalusi. Teame, et see toob kaasa ka teatud soovi omandada turuosa olemasolevate ettevõtete arvelt, kuid me ei näe selles ohtu, sest oleme loonud teatud sisenemisbarjäärid (takistused, mis muudavad ettevõttele tegevusharusse sisenemise raskeks ). Olulisemad neist: kapitalivajadused, toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus ja oskusteabe kaitstus. Aga kas ettevõtja saab ennast ka ise varustada? Ei, hetkel mitte. Mõistame, et me vajame teineteist vastastikku sama palju ning hetkel puuduvad plaanid meie firmat ise varustama hakata. Konkurente meie ettevõttel ei ole ole. Oleme Eestis esimesed, kes plaanivad toidupoele ,,Drive-In"-i. Meie kliendid saavad olema meile lojaalsed, sest me oleme võimalikult kliendisõbralikud. Kuna me anname endast parima, siis klient eelistab meid tesite
2) sisenemisbarjäärid · Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised)  uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimaluste ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus  turulolijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui ei ole patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. · Kogemuskurvide efekt  väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest. · Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus  turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele. · Ãœmberlülituskulud  uuele tootele üleminek peab tarbijale korvama kulud toote vahetamiseks. · Kapitalivajadus turule sisenemiseks Âmida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid. · Suurusest olenematu mahajäämus kuludest  juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla
2. Äriidee teostatavuse analüüs. Teha kolm testi: · Turu test  kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus · Peegli test  kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused · Rahakoti test  kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 3. Ärimudeli väljatöötamine. 4. Äriplaan Ärimudel: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis  kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad  midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid Â
2. Sisenemisbarjäärid  Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised) – uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi.  Oskusteabe kaitstus – turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui ei ole patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi.  Kogemuskurvi efekt – väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest.  Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus – turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele.  Ümberlülituskulud – uuele tootele üleminek peab tarbijale korvama kulud toote vahetamiseks.  Kapitalivajadus turule sisenemiseks – mida suurem on kapitalivajadus, seda vähem on turule soovijaid.  Suurusest olenematu mahajäämus kuludes – juba tegutsevatel ettevõtetel võib olla tagatud
liikmetel hoolikalt läbi kaaluda kõik ühisettevõtte asutamisega kaasnevad või sellega ühinemise riskid. Lisaraha teenimise eesmärgil võib ühistu omada aktsiaid mis tahes kindlalt ja stabiilselt tulutoovas ettevõttes. Ühistute liigitus kolme strateegilise dimensiooni alusel (O-F. van Bekkumi järgi). Ühistuid eristatakse kolmel tasandil, st kujutatakse ruumiliselt kolme telje kaudu: x-teljel kulud ja juhtimine, y-teljel ühistu tegevuse diferentseeritus ja z-teljel ühistu liikmete vaheliste suhete individualiseerituse aste (tehingud, kapitali investeerimine, osalemine haldus- ja otsustusprotsessides). Neli äärmuslikku mudelit: Külaühistu: x = madal, osutades väikestele kauba- või toorainemahtudele; y = madal, viidates diferentseerimata ehk üheülbalistele toodetele; z = madal, mis näitab, et ühistu liikmete individualiseerituse aste on madal, st et kõiki liikmeid koheldakse sõltumata nende toodangu mahust,
siiski läbi ja sellepõhjal said õpetajad oma kasvandikke paremusjärjestada. Haridus ja silmaring on väga austatud. Makrotasemel, ehk koolist väja analüüsides on üldine haridussüsteem siiski konfliktiteoreetiline, see avaldub juba pealevaadates selles, et erinevale sotsiaalsele kihile on loodud eraldi koolid. Lapsed on juba varakult eraldatud sotsiaalse klassi alusel, mis annab kihistumisele üha enam hoogu juurde. Käesolevas filmis diferentseeritus ja spetsialiseeritus põhimõtteliselt puudub. Kõik õpilased olenemata vanusest käivad ühistes tundides ja õpivad samu asju. Vanuse erinevus tuleneb kodusest kasvatusest ja vanematest – kunas laps kooli pandi. Kõrgharidus ja eelkõige inimeste haritus oli küll oluline, kuid aadlikele mitte esmatähtis - ei mänginud rolli edasise staatuse määramisel, kuna oldi juba kõrgest soost. Arvatavasti ei suhtunud seetõttu ka peategelased kooliharidusse täie tõsidusega, vaid
Siiski on rikaste võimu väide kahetisi emotsioone tekitav: Dahrendorf väidab omapoolselt, et suured sissetulekud ainuüksi ei taga kohta eliidi seas (võimu) ja kõrget prestiiži (Hartmann 2007). Leian, et eksiarusaam „rikas=eliit“ on levinud ka Eestis, mis õhutab enam klasside vahelist vaenu kui et annaks rikastele reaalselt võimaluse (ja ka soovi) eliidi funktsioone (toimida ühiskonna üldise arengu huvides) täita. Eliidi sisemine suur diferentseeritus ei kõnele enam sarnasest organiseeritusest, kui võis pidada veel selle omaduseks mõned kümnendid tagasi. Eliidi sisemine nõrgenemine ja mitmekesisus, millega ei kaasne selget arusaama eliidi definitsiooni, positsiooni ega võimu osas, soodustabki eksiarusaamade levikut, kus eliidi hulka arvatakse näiteks ka uusrikaste seltskond, kes naudib lahedamat eluolu enamasti alles esimest põlve ning ei täida ka eliidile kohaseid funktsioone. Viimasele väitele võiks Eesti
poliitilised vaated sarnased Sotsiaalsed reeglid - Sotsiaalsed konventsioonid - Moraalireeglid  kellelegi haiget tegemine, solvamine, varastamine, valetamine jne - Prudentsiaalsed reeglid - Personaalsed reeglid Arengu hindamine Areng  süstemaatiline muutumine Iseloomustavaks - Pidevus - Kumulatiivsus  kõndima õppimine, lihaste arenemine - Suunatus  lapsest saab alati täiskasvanu - Diferentseeritus - Organiseeritus - Holistilisus Keskendutakse kitsamale valdkonnale või vanuseperioodile Arengu hindamise eesmärgid - Arengu kirjeldamine erinevates vanustes - Võrdlemine normiga (erinevused)  universaalsus ja unikaalsus - Muutuste, dünaamika kindlakstegemine - Prognoosimine - Ennetustöö  sekkumisstrateegiate planeerimine - Diagnoosi toetamine - Uurimistöö Mille alusel arengut hinnata? - Arengu verstapostid? Kriteeriumid?
lastel 27% → Taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel). Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas → taju kitsus. Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA laste taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel
x Brand Navigator, jäämäemudel x Brand Equity Evaluator x Brändi geneetiline kood x Brand Signal x Interbrand'i mudel x Brand Profiler x Brand Performancer x Brand Assessment System x WISA x Brand Wheel Brändi väärtuse hindamine (Kotler): (diferentseeritus ja olulisus) Nisibränd / realiseerimata Liiderbränd | Allakäiv Brändi tugevus potentsiaaliga bränd bränd Uus / forkuseerimata bränd Erodeeruv bränd Brändi statuut
Keskenduda tuleb tegevusharule, mitte ettevõttele. Tegevusharu majanduslikud iseärasused: a) turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas; b) konkureerimisulatus; c) mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus; d) kapitalivajadus; e) vertikaalse integratsiooni levik harus; f) haru sisenemise ja väljumise barjäärid; g) tehnoloogiliste muutuste kiirus harus; h) konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus; i) tegevusharu keskmine rentaablus; j) tootmisvõimsuste üle- või puudujääk. 6 26. M.Porteri viis konkurentsijõudu Uute konkurentid e harru sisenemise oht Konkurents
kaotanud oma selguse ja jõu. Durkheim peab anoomiat tavalisekss iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. - mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed)
meetodid, et peresid aidata, selle asemel et neid ebakindlaks muuta, nagu seda kahjuks pahatihti veel juhtub. See pole sugugi viimases järjekorras tingitud spetsialistide kõige erinevamatest hinnangutest ja veendumustest; lisaks sellele näivad nad mõnikord peaaegu omavahel sõdivat. Jääb üle vaid loota, et lühiajalised mõjuvad, ,,ägedad" meetodid ei suuda end läbi suruda. Nende laste ja noorukite jaoks oleks peaaegu muinasjutuliselt ilus, kui koolisüsteemis valitseks diferentseeritus ja töörahu. Nende laste ja noorukite tänane ümbrus teeb nende elu väga raskeks. Kui nende tajulaad jääb märkamata ja/või mõistmata, kogevad nad oma lapsepõlve ja noorust tihti ebaedukogemustega ja süütunde jadana. Kriitika, moraliseerivad etteheited, haavamised ja solvangud, korralekutsumised kuni psüühilise ja füüsilise väärkohtlemiseni välja on iga päev
kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade konventeeritavus. Aluseks Bretton-Woodsi süsteem - fikseeritud valuutakurss, valuutaarvelduste aluseks - USD, millel kindel kulla väärtus. See süsteem kehtis kuni aastani 1971. IBRD - Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimise ja Arendamise Pank. Eesmärgiks toetada oma
konkureerime. Printsiibid: Alusta õigest eesmärgist(turuosa suurus, juhtpositsioon); Strateegia peab aitama välja luua väärtuste allika; Strateegia peab kajastuma väärtusahelas; Strateegiad käitlevad alati kompromisse; Strateegia määrab selle, kuidas tegevused omavahel kokku sobivad; Järjepidevuse säilitamine. 8 Konkurentsi põhistrateegiad ja nendega seotud riskid Eristatakse kahte üldist tüüpi konkurentsieelist: madalad kulud ja diferentseeritus. Vastavalt sellele võib konkurentsistrateegia olla: · kulude eelise strateegia, · diferentseerituse strateegia või · fokuseerituse strateegia Riskid: Kvaliteet võib halveneda 9 Suhteturundus ja selle kujundamise põhiseisukohad. Suhteturunduses peetakse oluliseks mitte klientide arvu tõstmist, vaid pikaajalisi suhteid. Suhteturunduse puhul aga uurib ettevõte kliendi vajadusi, millest lähtudes genereeritakse idee, mida siis kliendile müüma asutakse
Strateegiliste liitude loomise põhjused: D tehnoloogiate kokkukasvamise tõttu on liidriks see ettevõte, kes valdab kogu oskusteavet D vajalikke uuringu ja arengukulusid ei suuda ka väga tugev ettevõte üksi kanda D rahvusvahelise konkurentsi teravnemine D majanduslik natsionalism D ajakonkurents D teravnev tehnoloogiakonkurents. Turule sisenemise meetodi valikut mõjutavad firmasisesed tegurid: D potentsiaalse ekspordiartikli iseloom î toote diferentseeritus (eelis ei ole hinnas vaid tootes endas) võimaldab kasutada eksporti î madal diferentseeritus viib pigem litsentsimise ja investeerimise kasutamisele î suuremahuline eel- ja järelteenindus raskendab eksportimist î teenuste korral Õ frantsiis Õ filiaalide võrk î tehnoloogiamahukate toodete korral kasutatakse sageli litsentsimist. D firma ressursid. 13
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus
Majanduslike- Klientide maksevõime  ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma. Juhul kui tõstame, siis kui sujuv see hinnatõus on klientidele. Diferentseeritus - kui suurel määral suudame eristuda teistest samalaadset toodet pakkuvatest ettevõtetest, et klient just meid märkaks. Sotsiaalseid- Inimeste vajaduste rahuldamine  kõikide inimeste jaoks on uni esmatähtis. Seoses tänapäeva kiire elutempoga on unetunnid varasemaga võrreldes jäänud lühemaks. Olenemata sellest soovivad inimesed hommikul ärgata puhanuna ja alustada oma päeva meeldivalt. Tänu Meie tootele on see nüüd võimalik. 5
.. mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia; ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele. · Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.  mõjutavad tegurid: Konkurentsi tugevus konkreetse sisendi tarnijate vahel. Asenduskaupade olemasolu. Haru ettevõtete alternatiivsetele tarnijatele ümberlülitumiskulude suurus. Tarnijate pakutavad sisendite diferentseeritus ja mõju toodete kvaliteedile või tootmisprotsessile. Kas haru ettevõtetel on võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks? · Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.  mõjutavad tegurid: Ostjate arv ja suurus. Ostjate võimalus tarnijaid omavahel konkureerima panna. Ostjate ümberlülituskulude suurus konkureerivate hankijate vahel. Ostjate võimalus oste edasi lükata.
Haru peamiste liikumapanevate jõudude ja nende mõjude hindamine Kriitiliste edutegurite määratlemine Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine: 1.Turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas. 2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1
taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x · emakeeles kättesaadavaks maailma lastekirjanduse paremik · raamatute välimuses saavutati kõrge tase 30ndate lõpuks · kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika · temaatiline avardumine · stiili-zanri mitmekesistumine · kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld  T, Parijõgi  P) · lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa. 11.Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus.
· Keskendumine kitsale turusegmendile · Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini · Konkurentsieelise aluseks võivad olla: o Madalamad kulud nissi teenindamisel o Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 47. Ärimudel  4 põhikomponenti. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis  kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad  midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid Â
VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas ïƒ taju kitsus. 5 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Ãœks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA lastel taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on meil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui
nagu tavalistele Kognitiivsed probleemid Tähelepanu o Ei leia olulist. Kui tuleb keskkonda midagi uut, läheb tähelepanu ära. o Vähene püsivus, eriti pingutust nõudvates ülesannetes. Ei saa planeerida sama pikki ülesannete sõitmist, aeg peaks lühem olema. Taju o Vähene maht ja kiirus  lapsed kellel on kerge VAA, tajuvad poole vähem infot võrreldes teistega, o Taju diferentseeritus, objektid ei eristu nii kindlalt, geomeetrilised kujundid ei erine nende jaoks. Sama ka numbrite ja tähtede puhul o Vähene mõtestatus  ei orienteerituta objektide olulistele tunnustele Mälu o Vähe strateegiaid  o Kiirem unustamine ja info moonutamine  sõltub sellest kui tõhusalt on info salvestatud  kui seal probleemid, siis probleemid ka meenutamisel.
· väldib ülesannete dubleerimist Puudused: · erinevatele juhtidele allumine võib tekitada konflikte · kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 23. Kirjelda kahte Henry Mintzbergi organisatsiooni mudelit (omal valikul) ning põhjenda, miks on mõtekas organisatsiooni selline kujutamine. Lihtne organisatsioon Tehniline struktuur peaaegu puudub, abistavat personali on vähe, lõtv tööjaotus, minimaalne diferentseeritus osakondade vahel, väike hierarhia, keskliin vähemärgatav. Käitumine on informaalne ja planeerimist, koolitust ja sidevahendeid kasutatakse vähe. Koordinatsioon lihtsas struktuuris on lahendatud juhtimisega. Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks informaalne kommunikatsioon on mugav ja efektiivne.
· rahuolematuse ümbersuunamine · probleemide identifitseerimine Deviantsuse düsfunktsioonid: · sotsiaalse korra lõhkumine · segadus väärtuste ja normide tõlgendamisel · ressursside raiskamine · usalduse kuritarvitamine NORMISÜSTEEM: 1. Normi olemus: a) käsk ; b) keeld; c)luba; d) ideaalnormid 2. Normi sisu (sotsiaalne käitumine ja selle tõlgendamine) 3. Normi piirid (sotsiaalse käitumise erijuhtumid) 4. Normi autoriteedid (eeskujud ja diferentseeritus erinevate rühmade tasandil) Loengumärkmed 9 11 Sotsiaalsed rollid Roll  oodatavate käitumismustrite, kohustuste ja privileegide kogum, mis kuulub teatud sotsiaalse staatuse juurde (Staatus  väärtustatud positsioon ühiskonnas) Analoogiliselt normiga on roll sotsiaalset vastasmõju käsitlev mõiste Rolli ja normi olulised erinevused: 1. Normi mõiste abil uuritakse käitumise ühetaolisust
soodsat mõju üldisele heaolutasemele Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust: "...kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad siin ka palgad, sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured- kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele kaasnevad ka kasvavad palgad... samas me ei saa väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase...aga see diferentseeritus väheneb küll ilmselt". Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja traditsioonid, mis peale majanduslike võimaluste mõjutavad oluliselt hariduse taset ja väärtustamist. Seega ei too Euroopa Liit tudengite arvates automaatselt kaasa haridustaseme tõusu, pigem ähvardab erinevate süsteemide segunemine mõjuda halvasti eestlaste haritusele tulevikus.
majanduskasumit (majaduskasum null), sest turukaitse tõkked on nõrgad ja konkurents on suur. Kui firmadel oleks pikal perioodil kasum, tuleks firmasid juurde ja hind hakkab alla minema  firmade kasum väheneb. Vt. Joonis 7.4.  ATC sama keskmise kuluga. Iseloomulikud suured reklaamikulud (täieliku konkurentsi turul reklaami pole, kuna toodang samasugune), mida on vaja toodangu iseärasuste väljatoomiseks. Kaks erinevat lähenemist: *Joan Robinson  liiga palju pakkujaid ning liiga suur diferentseeritus (erinevus). *Edward Chamberlin  see kasulik tarbijatele, et nii palju erinevusi toodetes, kuna see annab tarbijale infot parema otsuse tegemiseks. 3. Oligopol Väike arv firmasid, suur vastastikune sõltuvus. Hästi suured ja võimsad firmad on oligopolid, reaalses elus tihtipeale rahvusvahelised  otsitakse võimalikult odavat toorainet, teisest kohast jälle näiteks odavat tööjõudu, kolmandast kohast häid kauplemistingimusi
NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad
2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (AS, OÜ, tulundusühistu). Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja on vähemalt üks hektar kasutatavat
Konkurentsieelise aluseks võivad olla: Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 47. Ärimudel  4 põhikomponenti. Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis  kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad  midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. . Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid  võrgustikud,
Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Modernism on ka teisenenud: 1980-90. aastate modernism on postserialistlik ehk neoekspressionistlik. Serialismi ridadest on loobutud, säilinud on meloodia ja rütmi diferentseeritus, välditakse kordusi. Valitseb keerukas polüfoonia. Kõla on väga oluline, lähtutakse mitte suurtest kõlakogumitest vaid üksikhelidest. Detailid on kindlaks määratud, 27 aleatoorikat kasutatakse vähe. Harmoonia on mitmekesine, ei väldita ka kolmkõlasid, küll aga funktsionaalset harmooniat. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele
5. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („bite and hook“, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti:  Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus.  Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis.  Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid –
· väldib ülesannete dubleerimist Puudused: · erinevatele juhtidele allumine võib tekitada konflikte · kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 33. Kirjelda kahte Henry Mintzbergi organisatsiooni mudelit (omal valikul) ning põhjenda, miks on mõtekas organisatsiooni selline kujutamine. Lihtne organisatsioon Tehniline struktuur peaaegu puudub, abistavat personali on vähe, lõtv tööjaotus, minimaalne diferentseeritus osakondade vahel, väike hierarhia, keskliin vähemärgatav. Käitumine on informaalne ja planeerimist, koolitust ja sidevahendeid kasutatakse vähe. Koordinatsioon lihtsas struktuuris on lahendatud juhtimisega. Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda 18 ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks
nõudeid : 1. eesmärgikindlus, mille formuleerimisega antakse kindel raamistik kogu järgnevale uurimistööle  mida kitsamalt ja täpsemalt on vaatluse eesmärgid 16 piiritletud, seda lihtsam on kavandada nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe; 2. uuritavate tunnuste minimaalsus, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega  liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist tuleb vältida; 3. uuritavate tunnuste täpne määratletus ehk diferentseeritus, mis on eriti oluline mitmesuguste ankeetvaatluste ja küsitluste korraldamise puhul  kõik küsitletavad peavad küsimusest ühtmoodi aru saama; 4. vaatluseks sobiva aja, nn. kriitilise momendi valik, millal uuritav nähtus esineb kõige iseloomulikumal kujul; 5. uuritava kogumi üksikliikmeid tuleb vaadelda analoogsetes oludes, mis ajaliselt muutuvate nähtuste puhul tähendab ka vaatluse üheaegsuse nõuet (näiteks pole
Keel? Kirjapildi vastavus hääldusele? AS Estonian Holidays (varem AS Eesti Puhkereisid) 8. Esimesed tähed, täpitähed. AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis  kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad  midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid  võrgustikud,
Keel? Kirjapildi vastavus hääldusele? AS Estonian Holidays (varem AS Eesti Puhkereisid) 8. Esimesed tähed, täpitähed. AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis  kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad  midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid  võrgustikud,
- Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja mõtlemine. - Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine st psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne areng  laps ei omanda kõnet kui ta ei ole kõne keskkonnas. Läbi mallide lapse arengu suunamine. Taju areng - Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel - Diferentseeritus kasvab, märgatakse erinevusi objektide vahel oskuslikumalt, mõju õppimisel - Maht suureneb  mida vanemaks, seda enam suureneb jälgitavate objektide maht - Jaotuvus suureneb  erinevatest meeleorganitest tuleva info vastuvõtmine - Mõtestatus tõuseb  millele tajumisel tähelepanu pöörata, lastel välisele tähelepanu pööramine, edaspidi asjade sobivus, funktsioonid. Areneb läbi tegutsemise. - Taju põimub järjest enam kõnega, suhted ja seosed asjade vahel. NB
annaabi.ee 
