ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III (0)

Q: Kes ja miks võivad olla uhistute asutamisel ideede autoriteks?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Mida tuleb teha uhistu idee realiseerimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Miks on eriti oluline uhistu algatusruhma tegevus?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Milleks on ühistut vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Milliseid hooneid seadmeid rajatisi on ühistu käivitamsieks vaja muretseda ?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Millised on ühistu tulevaste liikmete ühistegevusalased kogemused?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Kes võiksid ühistut juhtida?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Miks on uhistu liikmete ja juhtide uhistegevusalased teadmised olulised?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Millised on olulisemad põhimõtted uhistu põhikirja koostamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Q: Kuidas toimub uhistu registreerimine ?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

Ühiskond - Ühistegevuse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes ja miks võivad olla uhistute asutamisel ideede autoriteks?
Mida tuleb teha uhistu idee realiseerimisel?
Miks on eriti oluline uhistu algatusruhma tegevus?
Milleks on ühistut vaja?
Milliseid hooneid seadmeid rajatisi on ühistu käivitamsieks vaja muretseda ?
Millised on ühistu tulevaste liikmete ühistegevusalased kogemused?
Kes võiksid ühistut juhtida?
Miks on uhistu liikmete ja juhtide uhistegevusalased teadmised olulised?
Millised on olulisemad põhimõtted uhistu põhikirja koostamisel?
Kuidas toimub uhistu registreerimine ?
Kes ja miks vastutavad uhistu käivitamise eest?
Kuidas saavad uhistud teha koostööd kapitaliuhingutega?
Millised teenused tuleb kodanikele tagada tasuta ja millised omahinnaga?

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III
Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks?
Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud , ametkonnad, aga ka muud institutsioonid .

Ühiskonnas tunnustatud liidrid : tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi.

Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus - ja teenindusettevõtteid.

Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused . Eriti puudutab see riigi makromajanduslikku poliitikat. Kui mõni poliitiline ühendus saab aru, et ühistegevuse arendamise kaudu on võimalik oma poliitilisi eesmärke paremini realiseerida, siis algatatakse seaduseelnõusid, mis võivad soodustada ühistegevuse arengut üldiselt või siis soodustatakse spetsiifiliste ühistute asutamist ja arengut.

Sünergiat loovad ajurünnakud, mõttetalgud, seminarid , nõupäeva: sageli korraldatakse mitmesuguseid ettevõtlust arendavaid koolitusi, seminare ja õppusi. nende käigus tulevad ühel või teisel viisil esile ka uued ideed, mille rakendamist võiks alati kaaluda ka ühistegevuse käivitamise aspektist .

Riiklike institutsioonide initsiatiiv: riik võib mis tahes viisil luua seadusandlikke algatusi ühistegevuse arendamiseks .
Nimetage olulisemad tegevused, mida tuleb teha ü histu idee realiseerimisel?
Idee tuleb selgeks teha, kas mõte on küllalt hea, et sellega liituksid ka teised. Tegevuskava väljatöötamine. Määratlema võimaliku liikmeskonna ja ka juhid. Seejärel:

ettevalistav etapp, algatusrühma tegevus ja aruanne;

asutamiskomisjoni moodustamine ja selle tegevus

asutamiskoosoleku korraldamine

ühistu registreerimine ja

ühistu praktiline käivitamine .
Miks on eriti oluline ühistu algatusrühma tegevus? Kes ja miks peaks kuuluma
algatusrühma koosseisu?
Algatusrühma koosseisu peaksid kuuluma võimalikud ühistu liidrid ja veel mitmed ühistegevust ja majandust tundvad asjatundjad- eksperdid . Ülesandeks on hoolikalt uurida tingimusi, millistes tulevastel ühistul tuleb tegutseda ning valmistada ette ühistu asutamiskomisjonile vajalikud lähteandmed. Algatusrühma kirjalik aruanne on ühistu asutamiseks ülioluline dokument ja selle koostamisse tuleb suhtuda eriti vastutustundlikult.
Millistele põhikü simustele peaks andma vastuse algatusrühma aruanne?

Kas ja milleks on ühistut vaja?

Milline on ühistu tegevusvaldkond, tegevusmaht ja kes on liikmed?

Milliseid hooneid , seadmeid, rajatisi on ühistu käivitamsieks vaja muretseda? Kui palju on vaja selleks algkapitali?

Kui suured on ühistu tegevuskulud ?

Kas uue ühistu jaoks on võimalik palgata sobivaid juhte?

Millised on ühistu tulevaste liikmete ühistegevusalased kogemused? Kes võiksid ühistut juhtida?

Milliste erisustega tuleb ühistu asutamisel arvestada?
Miks on ühistu liikmete ja juhtide ühistegevusalased teadmised olulised?
Ühiskonnas, kus inimestel on olnud pikaajaline kogemus ühistegevuse osalemises, on ka uute ühistute asutamisel ja praktilisel juhtimisel vähem raskusi. Mis tahes perspektiivikas ühistuline algatus võib lahtuda, kui liikmed ei tunne piisavalt ühistegevuse aluseid ja rahvusvahelisi põhimõtteid. Kui puuduvad teadmised, siis ei saa ühistu liikmed aru, mis toimub ühistu nõukogus ja juhatuses, ning eemalduvad ühistust. Lõpptulemusena ei saa ka uuest ühistust asja.
Millised on olulisemad põhimõtted ühistu põhikirja koostamisel?
Asutamislepingu ja põhikirja projekti koostamisel tuleb arvestada, et asutamisleping ja üldkoosoleku poolt kinnitatud põhikiri peavad olema notari poolt kooskõlastatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad . Põhikiri on ühistu liiget ja ühistut kaitsev alusdokument.
Tulundusühistu põhikirjas märgitakse: ühistu ärinimi ja asukoht; ühistu tegevusala ja eesmärk; osamakse suurus ja tasumise kord; üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja aeg; ühistu majandusaasta algus ja lõpp; kasumi jaotamise ja kahjumi katmise kord jne..
Kirjeldage asutamiskoosoleku korraldustööd ja põhitoiminguid.
Asutamiskoosolekust võtavad osa ainult need asutajaliikmed , kes on enne koosoleku toimumist alla kirjutanud asutamislepingule.Koosoleku läbiviimiseks valitakse asutamiskomisjoni ettepanekul mandaatkomisjon, kes kontrollib enne koosoleku algust saalis olijate õigust osaleda asutamiskoosolekul. Asutamiskoosolek formuleeri lõplikult ühistu põhikirja ja võtab selle konsensuslikult vastu; vormistab asutamislepingu, millele on eelnevalt alla kirjutanud kõik asutajaliikmed; valib vastavalt ühistu põhikirjas kehtestatud korrale ühistu juhtorganid.
Kuidas toimub ühistu registreerimine?
Tulundusühistud registreeritakse maa-või linnakohtute juures olevates äriregistrites vastavalt juhatuse poolt registripidajale esitatud kirjalikule avaldusele. Mittetulundusühingud registreeritakse selle asukohajärgses mittetulundühingute registris.
Registrile esitatavale avaldusele kirjutab alla juhatuse liige (üldjuhul juhatuse esimees). Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama ühistut või mitetulundusühingut ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Avaldusel peavad juhatuse liikmete allkirjas olemanotariaalselt tõestatud.
Juhatus on kohustatud esitama avalduse tulundusühingu registreerimiseks kuue kuu jooksul arvates asutamislepingu sõlmimisest. Registripidaja võib ühistu jätta äriregistrisse või mittetulundusühingu registrisse kandmata ainult sel juhul, kui ühistu põhikiri või muu esitatud dokumendid ei vastaseaduses esitatud nõuetele.
Ühistuline ühendus omandab juriidilise isiku õigused registreerimise päevast alates.
Kes ja miks vastutavad ühistu käivitamise eest?
Ühistu praktiliseks käivitamiseks tuleb juhatusel kõigepealt ametisse palgata tegevjuht ( direktor ) ja sekretär- raamatupidaja . Edasi peavad juba nemad tegutsema. Kui tegemist on väikeste ühistutega, kus ei ole ette nähtud palgalisi ametikohti, tuleb kogu käivitustöö teha valitud juhtkonnal. Ühistu käivitamise eest vastutavad asutamiskoosolekul valitud ühistu juhatuse liikmed. Ühistute asutamine on vastutusrikas tegevus. halvasti korraldatud ettevalmistustöö ja puudulikud teadmised põhjustavad ühistute äpardumise ja ühistegevuse maine languse.
Rahvusvahelised ühistulised kontsernid.
Kui uurida lähemalt erinevate riikide ühistute struktuure selgub, et mõned ühistud on ühinenud suurtesse korporatsioonidesse ja praktiline majandustegevus toimub peamiselt suurte kontsernide ja keskühistute tasemel.
Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole moodustanud keskühistuid ega ka ühisettevõtteid (kontserne). Selliste hulka kuuluvad näiteks mõned ühistupangad Soomes ja Saksamaal, samuti ühistulised kindlustusseltsid .
Kuidas saavad ühistud teha koostööd kapitaliühingutega?
Ühistu saab teha vastastikku kasulikku koostööd teiste majandusorganisatsioonidega ühisettevõtete kaudu. Selleks on olemas kaks põhimõttelist moodust.
Esiteks tuleks ühistul asutada mõni ühistule kuuluv äriühing - aktsiaselts , osaühing , osakond või tütarettevõte . See tähendab et ühistu asutab juriidiliselt iseseisva ettevõtte, kus kõik aktsiad (100%) kuuluvad algselt ühistule. Seejärel on ühistul võimalik müüa kas osa, mingi kokkulepitud arv või kõik ettevõtte aktsiaid ükskõik kellele.
Teine moodus asutada ühisettevõtteid tekib siis, kui ühistu ostab mõne teise majandusorganisatsiooni aktsiaid. Kui ühistu omandisse jääb alla 50% aktsiatest ehk vähem kui aktsiate kontrollpakk, tuleb ühistu liikmetel hoolikalt läbi kaaluda kõik ühisettevõtte asutamisega kaasnevad või sellega ühinemise riskid . Lisaraha teenimise eesmärgil võib ühistu omada aktsiaid mis tahes kindlalt ja stabiilselt tulutoovas ettevõttes.
Ühistute liigitus kolme strateegilise dimensiooni alusel (O-F. van Bekkumi
järgi).
Ühistuid eristatakse kolmel tasandil, st kujutatakse ruumiliselt kolme telje kaudu:
x- teljel kulud ja juhtimine, y-teljel ühistu tegevuse diferentseeritus ja z-teljel ühistu liikmete vaheliste suhete individualiseerituse aste (tehingud, kapitali investeerimine, osalemine haldus- ja otsustusprotsessides).
Neli äärmuslikku mudelit:
Külaühistu: x = madal, osutades väikestele kauba- või toorainemahtudele; y = madal, viidates diferentseerimata ehk üheülbalistele toodetele; z = madal, mis näitab, et ühistu liikmete individualiseerituse aste on madal, st et kõiki liikmeid koheldakse sõltumata nende toodangu mahust, osalemise ulatusest võrdselt.
Tooraineühistu: x = kõrge, osutades suurtele kauba- või toorainemahtudele, et saavutada madalaid omahindu ja kulutusi tootmisele; y = madal, viidates asjaolule, et tegemist on diferentseerimata ja üheülbaliste toodetega; z = madal, mis viitab asjaolule, et ühistu liikmeid koheldakse võrdselt.
Nišiühistu: x = madal, osutab väikestele tooraine - või toodangumahtudele; y = kõrge, osutades tugevale diferentseeritusele kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks, tuues kaasa märkimisväärsed investeeringud ühe tooteühiku kohta; z = kõrge, mis viitab liikmete kõrgele individualiseeritusele, sh ka diferentseeritud kapitaliosakud ja intressid .
Lisandväärtusühistu: x = kõrge, osutab suurtele kauba- või toorainemahtudele mastaabiefekti saavutamiseks; y = kõrge, osutades tugevale diferentseeritusele kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks; z = kõrge, osutades liikmete kõrgele individualiseeritusele ja proportsionaalsetele panustele sõltuvalt tootmismahtudest.
Nimetatud neli äärmuslikku mudelit ja nende vahepealsed kombinatsioonid nelja nurga vahel on omavahel tihedalt seotud, mis tähendab, et ühistutes on esindatud kõigi nelja äärmusliku mudeli mõjud. Kuigi need mõjud on olemas, ei saa neid ühistuid käsitleda äärmuslikena.
Kirjeldage ühistute ja kapitaliühingute koostöövõimalusi.
Liikmete seisukohalt on koostööl mitmeid nüansse ja erisusi, mida ühistute liikmed peavad teadma.

Ühistu on aktsiaseltsi kaasomanik , kui tal on alla 50% aktsiatest. Kuna ühistul puudub aktsiate kontrollpakk, siis ei ole ühisettevõttes võimalik rakendada ühistulisi põhimõtteid.

Ühistud on koos asutanud ühisettevõtte. Aktsiad on nii jaotunud, et keegi ei oma aktsiate kontrollpakki ning ei saa vastu võtta teisi osapooli ignoreerivaid otsuseid. Juhuk kui mõned neist liituvad ja võtavad vastu teisi ahistavaid otsuseid, on oht, et need osanikud lahkuvad koos toorainega ühisettevõttest. Sellepärast lepitaksegi juba eelnevalt kokku, et ühisettevõtte teenitud kasum jaotatakse ühistute vahel ühistulistel alustel vastavalt ühistute osalemise mahule. Sellisel juhul on tegemist klassikalise ühistulise ettevõttega, kus ükski osanik ei saa teise arvel kasu ning ei püüa seda ka teha.

Ühistu on ettevõtte ainuomanik ja talle kuulub 100% aktsiatest. sellisel juhul tarnivad kogu vajamineva tooraine ühistule tema liikmed. Nende vahel tuleb proportsionaalselt jaotada ka kogu kasum.

Kui ühistu omab vähemusaktsiaid ühisettevõttes, mis ei osuta teenuseid liikmetlee, on ühistu eesmärgiks ainult täiendava raha saamine. Loomulikult on vähemusaktsiate all teatud osa ühistu põhikapitalist.

Ühisettevõtte (AS) kaasomanikeks on samaaegselt ühistu, väliskapital, ettevõtte töötajad ja ka ühistu liikmed. Võib arvata, et enamik ettevõtte töötajatest-aktsionäridest sellisest ühisettevõttest unistavadki. Väliskapital tagab juhtkonna poolt nõutud summad investeeringuteks ning ühistud ja ühistute üksikliikmed kindlustavad ettevõtte toorainega. Rahul peaksid olema ka väikeaktsionäridest piimatootjad, sest neil on koht, kuhu oma tooraine realiseerida ning lisaks saavad nad ka osa kasumist. Praktikas ilmselt selline olukord kaua siiski kesta ei saa. Ühistegevuse ausa ja õiglase tulude jaotamise põhimõttest lähtudes on tegemist siiski tootjate suhtes ebaõiglase kasumi jaotamisega.
Uusühistegevuse olemus ja tekkepõhjused.
Kuigi traditsioonilistes ühistegevuse valdkondades toimub Euroopa Liidu sees tugev kontsentreerumine, on samal ajal täheldatud ka massiline väikeühistute teke maapiirkondades. Need protsessid ei ole omavahel vastuolus , pigem täiendavad teineteist. On selge, et suurühistud ei suuda pakkuda vajalikke teenuseid väikesearvulistele inimgruppidele nii operatiivselt ja kvaliteetselt, kui seda saavad teha nn külaühistud.
Soomes käivitus uusühistegevus 1990. aastatel, kui algas majanduskriis. Eesmärgiks seati väikeühistute abil ettevõtluseintensiivistamine ning uute töökohtade loomine. Uusühistud asutati nn ebatraditsioonilistel ja mittepõllumajanduslikel aladel enamasti. Tavaliselt on uusühistute asutamisel eestvedajaks kohalikud omavalitsused .
Avalike teenuste liigid ja nende hinnakujunduse alused.
Kohalikud omavalitsused osutavad kodanikele teenuseid, mida elanikud iseseisvalt ei suuda endale tagada.
Tulenevalt teenuste olulisusest elanikkonnale vıib need jaotada järgmiselt.
· Tasuta teenused. Need on kõikide kodanike jaoks vältimatud ja neid osutatakse vastavalt vajadusele kõikidele üldistel alustel. Näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur, ühistransport jt. Nende teenuste maksumus kaetakse riiklikest maksudest ( tulumaks , käibemaks, sotsiaalmaks , aktsiis, maamaks jt) laekuvatest sissetulekutest.
· Osaliselt tasuta teenused. Nende all mõistetakse teenuseid, mis on olenemata inimeste sissetulekutest neile vajalikud või hädavajalikud. Näiteks vanurite või invaliidide hooldusteenused valdade ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel.
· Omahinnaga osutatavad teenused. Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel on kohaliku omavalitsuse üks põhimõtetest, mis on sätestatud ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Selliste teenuste hulka kuuluvad tavaliselt kommunaal - ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas , vesi, kanalisatsioon , prügivedu, esmatarbekaubad , ühistransport, kultuur), mida osutavad kohalikud omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit.
· Äriettevõtete osutatavad avalikud teenused. Need on tavaliselt sellised teenused, mis on vajalikud inimestele nende erihuvide rahuldamiseks ja mida nad ostavad kasumile orienteeritud äriühingutelt (eratransport, luksuskaubad, lõbustus, turismireisid, puhkus jt). Loomulikult teenivad kapitaliühingud nende teenuste osutamise pealt kasumeid. Paljudes riikides on selliste teenuste vajajad asutanud ka ühistud, mille kaudu nad saavad endale vajalikud teenused omahinnaga.
Millist avalike teenuste hinnasüsteemi või teenuste kompleksi ühes või teises riigis (omavalitsuses) kasutatakse, otsustab pädev võimuorgan . Üldjuhul on arenenud riikides antud volitused avalike teenuste hindade kehtestamiseks poliitikutele, kes peavad jälgima, kas ja mil määral on võimalik erinevatele kodanikegruppidele rakendada tasuta, osaliselt tasuta või omahinna alusel avalikke teenuseid.
Avalikud asutused ja nende funktsioonid.
Avalikud asutused on täpselt defineerimata, kuigi avaliku asutuse mõiste kuulub kohaliku omavalitsuse mõiste juurde.
Avalikud asutused jagunevad mittetulunduslikeks ja tulunduslikeks. Mittetulunduslikeks asutusteks on tavaliselt sellised ettevõtted, mis on kohalike omavalitsuste volikogude poolt loodud ja nende omandis olevad ning nende vaba tahet täitvad asutused – haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalasutused, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused; jäätmekäitluse, vee- ja kanalisatsiooni ning teede ja tänavate hooldamisega tegelevad asutused ja ka muud asutused, mis on mõeldud linnade ja valdade omavajaduste rahuldamiseks (ühistransport, energiaettevõtted jt). Seepärast ongi nende asutuste definitsioonis (mittetulunduslik) välistatud majandusliku kasumi saamine.
Tulunduslikud ettevõtted teenivad osutatavate teenuste pealt kasumit, mis omanike vahel ka jagatakse. Sellest tulenevalt on kohalike omavalitse asutuste ja kasumile suunatud tulundusettevõtete vahel põhimõtteline erinevus – esimene on orienteeritud kodanikele odavaima teenuse osutamisele, teine püüab oma huvides maksimeerida kasumit ehk tõsta maksimaalselt teenuste hindu.
Millised teenused tuleb kodanikele tagada tasuta ja millised omahinnaga?
Tasuta tuleks tagada sellised teenused nagu näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur, ühistransport ja teised.
Omahinnaga kommunaal- ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, esmatarbekaubad, ühistransport, kultuur).

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 71 allalaadimist

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #1

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #2

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #3

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #4

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #5

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #6

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkairii Õppematerjali autor

Ühistegevuse aluste aines esitluste tegemise jaoks, õpiku küsimused vastused.

ühistegevus algatusrühm asutamiskoosolek kontsernid ühistu registreerimine käivitamine kapitaliühingud koostöö bekkum dimensioon uusühistegevus avalikud teenused omahinnaga osaliselt tasuta

Sarnased õppematerjalid

docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED

sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg. (Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommi plahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi

Ühistegevuse alused

docx

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused:  üldkoosoleku otsus  kohtulahend  tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline  ühistu pankroti väljakuulutamine  ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist  muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada

Äriõigus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon,

Majanduse alused

docx

Eesti ettevõtlusvormid

ettevõtete kui ka lõpptarbijate kaudu. Suuremates, pikemaajalistes või riskantsemates projektides osalevad ka investeerimis- või pensionifondid. Ühistute rolliks on parandada ettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Ühistu suudab tasakaalustada nii äriühingute kui ka pankade kasuahnust ning muuta kapitalismi inimnäoliseks. Just ühistegevus eristab Põhjala ning Lääne-Euroopa riike Vahemeremaadest ja Eestist, kus möllab kasiinokapitalism. MTÜ rolliks on parandada piiratud ulatuses seda, mille äriühingute ja pankade hoolimatult egoistlik tegevus on põhjustanud. Öeldakse, et: ,,Kett on nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli". Sama põhimõte kehtib ka riigi suhtes. 11 KASUTATUD MATERJAL: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tlusvormid 2

Ettevõtlus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ....................

Äriõigus

pdf

Osaühing (OÜ)

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara ja

Majandus

docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid