TURISM - analüüs, suunad, prognoosid, mõju majandusele, tendents (0)

TURISMI ARENGUPERSPEKTIIVID JA VÕIMALUSED.
Isegi kõige raskematel aegadel on alati leidunud inimesi,kellel on piisavalt raha laias maailmas reisimiseks.
Erandiks pole ka 20.sajandi viimased aastad.Veelgi enam - turistide arv kasvab pidevalt.Turismi kasvu on põhjustanud arenenud maad,kus kulutatava raha hulk ja vaba aeg on suurenenud märgatavalt.Umbes 90% maailma turistidest on EÜ maade kodanikud. Reisimine on muutunud kättesaadavaks industrialiseeritud maade massidele ning juba on märgata selle laienemist ka mitmetesse arengumaadesse.Elanikkonna mobiilsust näitab ka autode arv,mis on märgatavalt suurenenud.Euroopas on auto kõige sagedasemaks puhkuseveetjate transpordivahendiks. Turismi massilise suurenemisega on kaasnenud olulised investeeringud ka vastuvõtvate maade turismimajandusse.
Turismi kiire areng viimase kolmekümne aasta jooksul on mõjutanud kultuure ja elustiile ning tagasilöögina suurendanud sotsiaalseid probleeme. Liiga sageli on jõukamate riikide abi kasutatud arengumaades turismi arendamiseks ilma sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamiseta. Turismis on nähtud lahendust majanduslikele probleemidele- kaubavahetuse bilansi tasakaalustajana ja tööpuuduse vähendajana. Viimase kolmekümne aasta kogemusena on omandatud teadmised võimalike sotsiaalsete pingete tekkimise põhjustest ning kujunenud arusaam kindla planeerimise ja koolituse vajalikkusest. Turismi arendamine peab olema sotsiaalselt vastuvõetav ning ei tohiks sõltuda ainult majanduslikest kriteeriumitest . Peale selle tuleks arvestada ka ökoloogilisi aspekte . Keskonna küsimused muutuvad aina tähtsamaks. Paistab selgelt, et turismi pakkujad peavad arvestama keskonnatundliku kliendi vajadustega. Sihtkohad, kus on puhas ja kaunis loodus, omavad tulevikus suurt eelist. Maakohtade ja metsiku looduse eelistamine teeb aga muret ka looduskaitsjstele ning keskonnakaitse muutub seega veelgi tähtsamaks järgmise kümnendi jooksul.
Alates 60-ndatest on toimunud tugev ja pidev areng rahvusvahelises turismis, mõningate tagasilöökidega 70-ndatel - see oli põhjustatud energiakriisist. 1978-1988 oli aastane keskmine juurdekasv 5% hoolimata üldisest majanduslikust langusest, poliitilisest ebastabiilsusest ja vahetuskursidest. Järgneval kümnendil täheldati umbes 4%-list keskmist juurdekasvu aastas. Turism ja meelelahutus on tulnud, et jääda, kuid kui soovitakse areneda, tuleb kohaneda demograafiliste suundumustega, moe, kliima ja hoiakute muutustega . Aina rohkem peavad turismi arendajad jälgima järgmisi kriteeriume: *kas turg on olemas ? *kas see on majanduslikult tasuv ? *kas see on sotsiaalselt tasuv ? * kas see on keskonna seisukohalt vastuvõetav ?
Selleks,et ennustada,mida tähendab turism kümne aasta pärast,peaks uurima demograafilisi, sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi suundumusi. Sotsiaal-majanduslikud faktorid mõjutavad generatsiooni ja sihtkohta . Aeg, reisimise soov ja sissetulekute tase on peamisteks reisimotivatsiooni mõjutavateks teguriteks. Kõige tähtsamaks jääb aga siiski majandusliku kasvu tase turismi genereerivates riikides praegu ja tulevikus. Kulutused reisimiseks suurenevad rahvusliku koguproduktiga võrreldes kaks või enam korda kiiremini. Turismile on kõige olulisemad demograafilised suundumused - elanikkonna juurdekasv,keskmine eluiga ja vanuselised profiilid .Pensionärid moodustavad aina suurema osa elanikkonnast.Aastaks 2001 on üks igast eurooplasest üle 55-aastane ja keskmine pensionile jäämise vanuseliselt langeb.Suurimaks erinevuseks siis saab olema vanemate inimeste rekordiline arv enamikes arenenud ja ka turismi poolt mõjutatavates maades.See on “küps” segment ,mis on aina enam aktiivne ökoloogia küsimustes ja mõjutatud elustiilist,mis on juba mõjutamas ka turismi juhtimist.Nad on 50-ndate ja 60-ndate massireisijad.Nad on need,kes 70-ndatel laiendasid oma silmaringi tänu suurte reaktiivlennukite juurutamisele. Nad on tänapäeva elukogenud ja otsustusvõimelised reisijad,kellel on eesmärk ja reisisoov.Nad loodavad leida eest kõrgeid elustandardeid ja tunnevad oma raha väärtust.
Kuna inimesed reisivad aina kaugemale,näevad nad Ameerika ja Aasia majutamisstandardeid ja teenindustaset ,mis omakorda tingib nende ootuste revideerimise ka mõnede Euroopa linnade ja kuurortide suhtes.Kui ootuste tase tõuseb,peavad turismi pakkujad ilmselt parandama ning kohandama end vastavalt nendele.Euroopa jätkab ilmselt domineerimist rahvusvahelisel turismipildil kaa järgneva kümne aasta jooksul..Võrreldes ülejäänud maailmaga naudivad lääne- eurooplased üle keskmise elustandardeid ja kulutavad rohkem raha.
Euroopa sihtkohana pakub omapärast kultuurikogemust,mis meeldib ja meelitab just pikemale reisile tulijaid. Euroopa eelisteks on ajalugu , sügavale juurdunud kultuur ja traditsioonid,sisseostude tegemine ja võimalus külastada mitmeid maid suhteliselt lühikese aja jooksul. Need on eelised ,mis on Euroopal sihtkohamaana kogu rahvusvahelises turismis ja eriti nn. “kultuurituristide” jaoks. Kaheksa kümnest suurimast turismikohast asub Euroopas,kuusteist 20-st enim külastatavast samuti. Viisteist 20-st suuremast turiste lähetavast riigist on samuti Euroopas. Eurooplastel on pikk puhkus ja arenenud maades suureneb pensionile jäänud inimeste arv,kellel on võimalused ja tahtmine reisida .Transport,mida Euroopas kasutatakse,on sobiv Euroopa sisesteks turismireisideks,aga eriti just teise ning kolmanda lühikese puhkuse veetmiseks. Teise, kolmanda ja isegi neljanda puhkuse veetmine võib olla planeertud rahuldama nn. “kultuurituriste”, neid, kellel on erilised huvid ja hobid . Puhkused on ka aina enam keha lõdvestamiseks ja silmaringi laiendamiseks. Reisimise kergus piiridevabas Euroopas tähendab,et liikumine üle praeguste piiride kasvab kiiremini kui riigisisene turism enamikes Euroopa maades ja ka kiiremini kui keskmise kaugusega ja väga kaugetesse maadesse reisimine,mis on olnud viimastel aastatel lipulaevaks.Seega on Euroopa tähtis nii lähetajana kui ka vastuvõtjana ja see suund näib jätkuvat.
Turismivoolud muutuvad tavaliselt kolmel põhjusel: turu muutused, muutused sihtkohamaal ja transporditeenuste muutused. Lääne-Euroopale on viimasel ajal üha suuremat konkurentsi hakanud pakkuma Ida-Euroopa riigid. Ida-Euroopa muutub pikemas perspektiivis püsivaks turuks. Kuid kuni kiired poliitilised muutused kujundavad olulisi turge tulevikuks,on vähetõenäoline,et need muutuvad täiuslikeks enne sajandi lõppu ja seda tänu tugeva valuuta puudumisele. Lühiajalises ja keskmises plaanis on aga reisijate vool suundumas itta. Juba on tehtud olulisi investeeringuid hotellidesse, infrastruktuuri ja turismiobjektidesse Kagu-Aasias ja Austraalias, kus majandus on hakanud elavnema. Kuid inimesed ei reisi ainult sellepärast, et uus liin avati. Konkreetse reisi valik sisaldab palju tegureid: hind, mugavused ning reisilt saadav rahuldus (tihti on asi moes). Et liikumist suurendada, peab olema eelised vähemalt kahe teguri osas kolmest. Majanduseksperdid ennustavad rahvusvahelises turismis mõõdukust , kus suurimad turistide voolud tulevad Jaapanist ja Euroopast ning USA kodanike reisimine väheneb. Euroopa Turismikomisjoni aruaandest selgub , et USA kodanikud moodustavad ainult viiendiku Euroopasse saabuvatest turistidest. Vaieldamatult on USA turism kodumaine - moodustades umbes 87%. USA lennutranspordi reorganiseerimine soodustab seda veelgi. Suurimaks välismaise turismi põhjuseks on puhkused kuurortides. Ameeriklastel on see tavaliselt kaks nädalat, Hollandis või Saksamaal võib see aga kesta isegi seitse või kaheksa nädalat.
Euroopa Turismikomisjoni töörühm on toonud välja mitu turismi megatrendi järgmiseks kümnendiks. Nad usuvad, et globaalsed kulutused reisimisele, aga eriti just kulutused transpordi osas Euroopasse, Euroopa siseselt ja Euroopast välja kasvavad kiiremini kui teised komponendid. Eeldatavasti kasvab ka pikaajaliste puhkusereiside arv Euroopasse ja Euroopast välja kiiremini kui Euroopa sisesed reisid , sest reisimine muutub lihtsamaks. Paistab, et Euroopas võib rääkida isegi raudtee renessansist ja ka kanaltunnel La Manche `i all on üks selle poolt kõnelev fakt. Kuid sellest hoolimata kasvab lennutranspordi osa kiiremini kui kõik teised ja seda nii pikkade kui ka lühikeste vahemaade osas. Turismikomisjon pakub välja, et Euroopa siseslt kasvab linnaturism kiiremini kui suve- ja rannapuhkuste osa ja seda just kultuuriturismi ja ärireiside arvelt: linnades külastatakse konverentse, messe , näitusi jne. Samal põhjusel kasvavat ka rühmaturism kiiremini kui iseseisvalt reisijate arv. Selle prognoosi õigsust näitab vaid aeg. Minnes veelgi kaugemale ennustatakse, et tulevikus on vähem prestiizne minna mere- või päikesepuhkusele ja kuldpruun nahk on samuti vähem moes. Ida-lääne ja lääne-ida suunaline reisimine suureneb muidugi suhteliselt kiiremini kui traditsiooniline põhja-lõuna suunaline. Kuid talvised päikesepuhkused ja kultuurireisid ning kruiisid ei kaota oma populaarsust ja nende arv suureneb kiiremini kui talviste spordipuhkuste arv.
Demograafilised suundumused viitasid kahele turistide vanusegrupile, mis kasvasid kiiremini kui teised- vanemad inimesed ja suhteliselt noored. Mõlema huvi kultuuriturismi vastu ning aktiivsed suve- ja talvepuhkused lisanduvad samuti kiiremini kui ülejäänud sihtgruppidel. Kuna tänastest noortest kujunevad järgmise sajandi alguse turismimajanduse põhikliendid, siis moodustavad nad käesoleval hetkel eriti olulise ja perspektiivika turusegmendi ning nõuvavad põhjalikku lähenemist.
Segmenteerimine muutub edu võtmeks ja nii suundutakse suuremate gruppide, marketingi koostöö ja harukontorite süsteemi poole. Sesoonsus jääb, kuid seda tuleb vaadelda kui marketingi võimalust, mitte kui probleemi. Üle 50% kõikide hotellide külastajatest on ärituristid, kuid see ähvardab jätta nädalalõpud tühjaks, kui ei võeta midagi ette teiste külastajate ligimeelitamiseks. Lahenduseks oleks ka, kui sama ärireisija pikendaks oma külastust nädalalõpuni, et teha väike puhkepaus. Taoline võimalus on täiesti reaalne, sest elustiil on hakanud üpris kiiresti muutuma : suurenenud mure oma tervise pärast on põhjustanud elavama osalemise vaba-ajaklubides ja sportlikel puhkustel käimise; üha populaarsemaks muutuvad golf ja rattasõit. Orienteerudes sellele tendentsile ning arvestades, et ärireisijad moodustavad enamuse klientidest, tuleb silmas pidada, et üha enam suureneb nõudlus mittesuitsetajate tubade ja isegi korruste, ainult naistele mõeldud korruste ja isegi hotellide järele, kuna naiste osakaal ärireisijate hulgas on samuti suurenemas.
Mitte kõigil ärireisijatel limiteerimata eelarvet . Sama kehtib ka huvireisijate kohta. Seega suureneb hotelliteenuste diferentseeritus, et rahuldada kõiki kliente. Juba praegu on paljud inimesed taimetoitlased ja nende arv suureneb pidevalt. Hea reisi- ja turismikorraldus eeldab ka nende klientide nõudmiste rahuldamist. Suuremat arenguruumi pakub näiteks hotellide kujundus. Hotellide disaini mõjutavad ka keskkonnaprobleemid- seda eriti mürasummutamise, energia konserveermise ja hügieeni osas. Olulisemaks muutub veel külastajate “kindlusetunde” tagamine. Viimati mainitud asjaolu osutub sageli määravaks otsuse tegemisel naiste ja vanurite puhul. Ostude teostamise lihtsustamine on kujunemas eluliselt tähtsaks turismimajanduse komponendiks.
Arvutivõrgud, video, fax, PC- uue tehnoloogia produktid tungivad peale igal elualal ning turismindus pole siin erandiks. Ainult need suudavad saavutada edu, kellel on vastav tehnoloogia, mis peale edu aitab vähendada ka kulutusi. Homne turist on infoühiskonna laps, elukogenud, keskkonna pärast muretsev, kes sealjuures tahab tunda oma raha väärtust.