TURG JA KONKURENTSILIIGID (0)

Maie ja Valdur
TURG JA KONKURENTSILIIGID
Uurimistöö
Õppeaines: Mikro - ja makroökonoomika
….teaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri:……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015
KONKURENTS
Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu.
Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente.
Konkurentsi kasulikkus:

Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad

Rohkem töökohti- konkurents motiveerib tootjaid oma kaupade ja teenuste valikut suurendama, et võita endale turust suurem osa

Kõrgemad Palgad - ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi

Parandab kvaliteeti – mida kvaliteetsem on ettevõtja toode, seda suurem o ntema edumaa konkurentide ees

Ressursside efektiivsem kasutamine- ettevõtjad püüavad pidevalt vähendada oma tootmiskulusid, et suurendada oma kasumit
Konkurents sõltub sellest, kui palju on antud turul müüjaid, kuidas nad mõjutavad hindu, millised on turule sisenemise võima.
Konkurentsi liigitust nimetatakse ka turu struktuuriks. Neli põhilist liiki on järgmised:

Täielik konkurents

Monopolistlik konkurents

Oligopol

Monopol
Konkurentsi erinevate liikide võrdlus on välja toodud järgnevas tabelis:
Turu tüüp
Ettevõtete arv
Kauba või teenuse eripära
Turule sisenemise võimalused
Hinna mõjutamise võimalused
Näited
Täielik konkurents
Väga palju
Puudub
Vaba
Puudub
Toidukaubad
Monopolistlik konkurents
Palju
Eristatud
Vaba
Vähene
Restoranid
Oligopol
Mõned
Eristatud
Takistatud
Arvestatav
Meedia, autod
Monopol
Üks
Ainulaadne, puuduvad lähedased asenduskaubad
Blokeeritud
Tugev või reguleeritud
Gaas , elekter, linnatransport
1. Täielik konkurents
Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui:
_ on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa;
_ on palju ostjaid ;
_ puuduvad turule sisenemise barjäärid;
_ harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle;
_ on täielik info hindade kohta.
Täieliku konkurentsi puhul tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on hinnavõtja ning üldjuhul asum minimaalne. Suuri kasumeid (ja kahjumeid) saab teenida vaid lühiajaliselt. Pikaajaliselt sisenevad turule uued pakkujad, kes soovivad samuti kasumit saada.
2. Monopolistlik konkurents
Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada , aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu.
Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust:
_ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev.
_ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid).
_ Ettevõtete arv tööstusharus on suur.
Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on:
1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema
konkurentsi-aspekti.
2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on sarnased, kuid üksteist täielikult asendatavad (näit erinevad seebisordid). See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoli-aspekti.
3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla. Märkimisväärsed
sisenemisbarjäärid puuduvad. Lühiperioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. Kui harus saadakse kasumit, tuleb harru uusi firmasid, mis vähendavad iga turul olnud firma senist turuosa.
Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Reklaam
võib olla ja võib mitte olla sotsiaalselt kasulik. Ühiskonna seisukohalt võib reklaam tarbijaid rohkem desorienteerida kui informeerida ja see omakorda võib suurendada reklaamijate monopoolset võimu. Teiselt poolt, kui lähtuda tarbijate seisukohast, siis võimaldab reklaam neil odavamalt ja efektiivsemalt oste teha ja seepärast võib olla sotsiaalselt kasulik.
3. Oligopol
Oligopol on turuolukord, kus paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu.
Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele.
Oligopol on kolmas mittetäieliku konkurentsi struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuurenamikus arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest.
Oligopoli tekkepõhjused on:
1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis,
kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka
mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut
tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad.
4. Monopol
Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida ning kasum maksimaalne. Monopol aga hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja.
Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu
tekkepõhjust:
1. Mastaabiökonoomia ehk – sääst . Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu
toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku
monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus
firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks
bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära.
2. .Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Lisaks järgnevalt
nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks:
1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega
(värska vesi);
2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle;
3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle;
4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt. kaubanduslikud tõkked;
5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab
pikemaajalise kahjumi ära - hinnasõda, massiline reklaam, atraktiivsed müügiteenused, uute tootenimedega turule tulek; hirmutamine: eemalepeletamine.
Sisenemisbarjäärideks on ka litsentsid, patendid, mastaabisääst.
Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks konkureeriv firma.
Monopoli negatiivsed jooned:
1) kõrgem hind ja madalam tootmismaht kui täiusliku konkurentsi puhul nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Näiteks pikaajaliselt sunnib sisenemisvabadus turule (konkurents) ettevõtteid tootma keskmiste kulude miinimumile (minATC) vastavas tootmismahus. Monopoli puhul ei pruugi aga see nii olla. Tootmiskogused on pigem madalamad ning turuhinnad kõrgemad kui täiusliku konkurentsi korral.
2) Konkurentsi puudumine ei pruugi välja selekteerida kõige elujõulisemaid ning
efektiivsemalt tegutsevaid ettevõtteid
3) Ebaõiglane tulude jaotus - konkurentide jaoks on monopolisti kõrged kasumid ebaausad.
4) Nn täiskoormuse kaotus (ded-weight loss) – väljendub monopoli tootmismahuga kaasnevas tarbijate lisakasu kahanemises.
Monopoli positiivsed jooned:
1) Positiivne mastaabiefekt – monopol võib saavutada ressursside olulist kokkuhoidu kui
tema keskmised kulud on madalamad kui konkurentidel. Positiivse mastaabiefekti puhul
on tagajärjeks tootmise koondumine ühe või mitme suure ettevõtte kätte.
2) Monopoli roll uurimis- ja arendustegevuses
KASUTATUD MATERJAL:
[1] A. Kuusik, Teadlik turundus , Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.
[2] “Konkurentsi liigid,” [Võrgumaterjal]. Available : http://lemill.net/content/exercises/konkurentsi-liigid/view . [Kasutatud 22. oktoober, 2015]
[3] “Konkurents,” [Võrgumaterjal]. Available: https://www.swedbank.ee/static/pdf/about/contact/finances/contest/material/2011/Konkurents_ettevotluses_esitlus.pdf
[4] Alustavale ettevõtjale, “Konkurents ja konkurentsieelis ,” [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-koostamine/olukorra-hinnang-oma-tegevusalal/konkurents-ja-konkurentsieelis