EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti
Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1
1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada
Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel
Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav)
tasandi vaimulikud nõukogud said ise otsustada, milline muusika on sobiv ja kohane. Lisaks käsitleb artikkel Trento nõukogu tööd 25. sessioonil, heites valgust vähetuntud katsele võtta kasutusele abinõusid, mis oleksid oluliselt piiranud muusikat tavakirikutes. 3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal Mitmed teadlased nagu Karl Gustav Fellerer ja Lewis Lockwood on käsitlenud Trento nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku
Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati spetsiaalne rahvarinne, ärakeelatud erakondadele tegevusvabaduse andmist pidas Päts seevastu enneaegseks. Nii polnud opositsioonil võimalik korralikult organiseeruda, oma seisukohti ühtlustada ega neid propageerida. Seda arvesse võttes saavutasid opositsioonilised kandidaadid märkimisväärset edu, kuid kokkuvõttes saavutas Päts Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse.
Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. Kahekojalise parlamendi poolt vastu võetud seadused jõustusid alles pärast presidendi poolset kinnitust. Presidendi kätte oli koondatud nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Riigipeal oli õigus anda Riigikogu istungjärkude vaheaegadel oma dekreetidena välja seadusi, kui see osutus "edasilükkamatutel riiklikel põhjustel" vajalikuks. Sealjuures oli aga Riigikogul õigus dekreete muuta või kehtetuks tunnistada. Uus põhiseadus deklareeris küll kõik kodanike põhiõigused, kuid lubas riigi julgeoleku, avaliku korra või kõlbluse huvides kodanike sõna- ja ühinemisvabadust kitsendada. Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt (eelmise põhiseadusega 20 aastaselt). Parlamendi esimene koda - 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks vähemalt 25 aasta vanuste kandidaatide hulgast. Riigikogu teine koda --
· suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas? · Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased · keelati vapside kokkusaamised · suleti vapside osakonnad Eestis 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks riigiks. · Piirati ajakirjanduse sõnavabadust · kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935.a lõpuks oli demokraatlik riigikord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama
saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 3
Pärast seda läks Mateotti kaduma ja laip leiti hiljem Rooma lähedalt. 1 2. II periood: diktatuuri kujundamine 1925-1927. Pärast Mateotti kriisi on fasistide pooldajaskond vähenenud, ning, et võimu kindlustada, 1926. aastal kuulutatakse välja erakorraline seisukord, mille käigus Mussolini saab õiguse välja kuulutada dekreete e. seadlusi. · Opositsiooni parteid keelustatakse. · Omavalitsused kaotatakse ära. · Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal. · Keelatakse streigid. · Luuakse Korporatsioonide Ministeerium. · Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja
aastaks. Muudeti Riigikogu liikmete tasu saamise korda, saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki, sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn 8 riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada edasilükkava veto õigust. Uus Riigivanem pidi valitama viieks aastaks.
Belgia suurimad impordiartiklid on tooraine,masinad ja varustus,kemikaalis,teemandid,ravimid,toiduained,õlitooted ja transpordivarustus. 6 1.4 Poliitika ja Euroopa Liit Belgia kuningriik on föderaalne parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Föderaalvalitsuse peaminister on prantsuskeelse liberaalse partei Reformiliikumine (Mouvement Reformateur - MR) esindaja Charles Michel (alates 11.10.2014). Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik, kus on lisaks
kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu. ``Nõrk`` president esindab Eestit rahvusvahelisel areenil, määrab ametisse diplomaadid ja nimetab peaministri. President võib algatada seadusi ja panna neile veto, paluda Riigikohtul kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele, saata parlamet pärast umbusaldushääletust laiali ning anda välja seaduse jõuga dekreete juhul, kui parlament ei ole võimeline tegutsema. Samas tasakaalustab seda asjaolu, et presidendi valib parlament. Peaminister on põhiline täidesaatva võimu esindaja, kes juhib valitsuse tööd ja viib koos kabinetiga ellu valitsuspoliitikat. Ühekojaline parlament võtab vastu seadusi ning kiidab heaks eelarve ja kontrollib seda. Eesti kolmetasandiline kohtusüsteem langetab otsuseid vastavalt seadustele ja konflikti kontekstile, ei tugine aga presidentidele
1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks 2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus 3)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning loodi asemele valitsuse toetajate ühingud 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks: 1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused, kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad. 3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada 4)Riik hakkas sekkuma majandusellu 1935
poolt. Kõik need nägid ette luua täidesaatev võim. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, mida toetasid ka Põllumeestekogud, kiideti rahvahääletusel 1933. a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde
Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm Flandria, Valloonia ja Brüsseli
võimu organina täidesaatev komisjon), nõukogude vabariik (1917. Venemaal nõukogude süsteem riigi igal tasandil) ja rahvademokraatlik vabariik. - Presidentaalne vabariik võimu koondumine parlamenist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juht(USA), tal on võim valitsuse koostamisel. Saab kaasa rääkida seadusandluses, andes dekreete või tal on väga suur mõju parlamendi õigusloomes. - Parlamentaalne vabariik parlamendi võimu ülimuslikkus, presidendil peamiselt esindusfunktsioon. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus, ta vastutab parlamendi ees. Nt Eesti, Portugal, Saksamaa, Soome.. 2.1.4. RIIKLIK KORRALDUS LIHT- JA LIITRIIGIS. AUTONOOMIA. Lk 17 - 22
Erakonnad moodustasid relvastatud üksusi ,,kaardivägesid"), tekkis avalike kokkupõrgete oht. J. Tõnissoni valitsuse kehtestatud kaitseseisukord ei toonud rahunemist. Poliitilise kriisi süvenedes muutus konstitutsioonireformi hädavajalikkus üha ilmsemaks. Kolm põhiseaduse muutmise referendumit nägid kõik ette luua tugev täidesaatev võim. 24. Jaanuaril 1934 kehtima hakanud põhiseaduse järgi sai rahva poolt 5 aastaks riigivanem õiguse anda Riigikogu vaheajal seadusjõulisi dekreete, panna Riigikogu otsustele edasilükkav veto, nimetada ametisse ja tagandada valitsust, saata laiali Riigikogu ja määrata uusi valimisi. Valimiskampaania ajal saavutasid poliitilised pinged kulminatsiooni. Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, A.Rei ja A.Larka. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja tema poolt sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud kindral J.Laidoner põhiseadust rikkudes veretu sõjaväelise
Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm – prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli
Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal. Tähendab, Riigivanemal 1933. a. Põhiseaduse järgi oli piiramata õigus anda dekreete riigikaitse alal igal ajal. Aastail 1934-1937 oli K. Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab. sõjalaste juhid otsustasid kasutada ebaseadusliku valitsuse kukutamiseks riigipööret, teoks pidi saama 8
Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine –riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal. Tähendab, Riigivanemal 1933. a. Põhiseaduse järgi oli piiramata õigus anda dekreete riigikaitse alal igal ajal. Aastail 1934-1937 oli K. Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab. sõjalaste juhid otsustasid kasutada ebaseadusliku valitsuse kukutamiseks riigipööret, teoks pidi saama 8
Vabadel valimistel ei oleks Mussolinil õnnestunud saada enamuse hääli, nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esinaja Mateotti esines parlamendis vägagi kriitilise ja palljastava kõnega fssistide arvel. Pärast seda Mateotti kadus ning tema laip leiti hiljem Rooma lähedalt. Teine periood (1925-1927) Pärast Mateotti kriisi fasistide seisukord halvenes ning et võimu kindlustada, siis 1926. aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt sai Mussolini välja kuulutada dekreete e. seadlusi. Nendeks olid: 1. Opositsiooni parteid keelustati 2. Omavalitsused kaotati 3. Salapolitsei muudeti OVRAks ja loodi ka Erakordne Riigikaitse Tribunal 4. Kõik streigid keelustati 5. Loodi Korporatsioonide Ministeerium 6. Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks 7. Piirid suleti Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929
aastal pani ta paika riigi täpse pärimiskorra, millega tema surma järel pidi troon minema Edwardile, seejärel Maryle ning lõpuks Elizabethile. Juhuks, kui neil järglasi ei ole, pidi Inglismaa troon minema Henry õe Margareti järglastele (Stuartite dünastiale). 1547. aasta alguses halvenes Henry tervis veelgi, ta hakkas nägema hallutsinatsioone ning kaotas puhuti teadvuse. Siiski püüdis ta endiselt riigi juhtimist jätkata ning dikteeris selgematel hetkedel voodist kuninglikke dekreete. Viimaks tabas teda siiski saatuslik haigusehoog ning 28. jaanuarl ta suri. Tõenäoliselt oli tõsiseimaks haiguseks, mis ta hauda viis, süüfilis, aga kuningas kannatas ka podagra ja arvatavasti ka mitmesuguste külmetushaiguste käes. 8. Pildid Henry VIII http://www.luminarium.org/renlit/henry81540c.jpg Henry VIII 1.naine Katariina http://www.berkshirehistory.com/bios/images/caragon.gif Henry VIII 2.naine Anne Boleyn http://images2.fanpop
Materiaalne seadus on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme, sõltumata kes on väljaandja. Seadlus Presidendi poolt välja antud õigustloovad aktid ehk abstraktselt kirjeldatud ja üldkohustuslikud. President võib neid välja anda vaid juhul, kui pole võimalik Riigikogu kokkukutsumine ja mingi otsus on vaja kiirelt langetada. Peale Riigikogu kokkutulekud tuleb otsus kinnitada, muidu see muutub kehtetuks. President annab seadluse raames välja dekreete, mis on seadusjõuline üldakt. Määrus Määrusi annavad välja seaduste alusel ministrid ja kohalikud omavalitsused (linnad/vallad). Need on täitevvõimu üldaktid. Ning välja andmiseks peab olema isikul volitus, ilma volituseta antud määrused ei kuulu täitmisele. Sisaldavad abstraktseid õigusnorme ja üldkohustuslikult. Näiteks vormikandmise kohustus sisekaitseakadeemias. Õigussuhe Õigussuhe- põhineb abstraktsel õigusnormil, kuid on alati konkreetne, kuna see tekib
28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea annab üldaktidena dekreete: dekreetseadused erakorralised dekreedid hädadekreedid Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires ja eriseaduse alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks.
. Seadused võivad sündida ka rahvahääletusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel. III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt tegemist põhiseadusest tuleneva kestva volitusega) ja spetsiaaldelegatsioon (on ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrused võivad olla: - Intra legem ehk kehtiva seaduse rakendamiseks välja antud määrused
kuulutas välja kogu riigis kaitseseisukorra ja trükiste eeltsensuuri. Vapside põhiseaduseelnõu hääletus 1933. a. 1933. a. 14.-16. oktoober vapside põhiseaduseelnõu rahvahääletus. · Sisuliselt presidentaalne riik · 50- liikmeline RIIGIKOGU; 4- aasta järel proportsionaalsed valimised; üks 6-kuuline istungijärk. · RIIGIVANEM valiti rahva poolt 5. aastaks. Võis laiali saata Riigikogu ja tagandada valitsuse; panna RK otsustele veto ja anda dekreete. Vapside põhiseadus 1933. a. · Seadusi võib riigivanem jätta ka väljakuulutamata kui ta arvab, et seda nõuab riigi huvi. · PEAMINISTER ühtlustab valitsuse tegevust ja juhatab VV istungeid, kui SEDA EI TEE RIIGIVANEM. Peaminister võib pärida ministritelt aru ja esitada ministreid või valitsust ametist vabastamiseks. Vapside põhiseadus 1933. a. · Sisuliselt tähendas vapside Põhiseadus autoritaarse riigikorra kehtestamist. VAPSE toetasid Põllumeestekogud, keda
Täidesaatva riigivõimu riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2. erakorralised dekreedid, 3. nn. hädadekreedid Just dekreetseadus asendab täielikult seadus. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse
Üksikindiviid ja klass on osa rahvusest, mööduvad nähtused, rahvus kõikehõlmav, püsiv ja jääv. 1922- marss Rooma - Mussolini tuleb võimule 1924 Matteotti kriis 1925-1927 diktatuuri loomine 1925.a. eemaldati valitsusest kõik mittefasistid, laiendati valitsusjuhi õigusi, kes hakkas vastutama üksnes kuninga ees. Kehtestati erakorralised seadused. - suleti opos. ajalehed, seati sisse tsensuur - keelati kõik parteid peale fasistliku 1926 - Mussolini saab õiguse välja anda dekreete 1926 - valitud linnapead asendatakse määratud ametnikega - keelati streigid - reziimivastastel keelati riigist lahkuda - piiridel erivalve - loodi Riigi Julgeoleku Erakorraline Tribunal - asutati poliitiline politsei OVRA (Opera Vigilanza Repressione Antifascismo) - Riigi majanduse juhtimises loodi korporatiivne süsteem II 2. Diktatuuri kujunemine Saksamaal Ideoloogia natsionaalsotsialism, sead esiplaanile rassi 1. Weimari vabariik Saksamaal miks Weimari vabariik ebaõnnestub? 9
EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. W 10. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti
", mis sisaldab ka määruse Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta (30. Märtsil 1917). Enamlaste võimuletulekuga juriidilised väljaanded suleti ja detsembris 1917 hakkas ilmuma esimene nõukogude ametlik väljaanne selles valdkonnas.2 2 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 65 Iseseisev Eesti ei heitnud kõrvale endist õigussüsteemi, mis oli tuttav nendele juristidele, kes olid saanud hariduse vene ülikoolides. Autoritaarsel ajastul oli peamine seadusandja riigipea, kes andis välja dekreete. Eesti Vabariigi 25. aastapäevaks jõuti anda välja 15 plaanitud Seaduse Kogust neli köidet riigi põhikord, riigikaitserahvaharidus ja kultuuriala ning põllumajandus, metsandus ja maakorraldus. Riigi elu alusdokument on põhiseadus. Eesti ajaloo seisukohast on olulised Vene impeeriumi põhiseadus 1906. aastast ja neli eesti Vabariigi põhiseadust, neist kaks demokraatlikku (1920, 1992) ja kaks autoritaarset (1933, 1937).
riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete § 109 – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on edasilükkamatud vajadused hädadekreete § 87 – edasilükkamatud vajadused ilmnevad siis, kui on valitsuse poolt kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED
ja sama tasandi üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine
ettenähtud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Võtab vastu valitsuse liikmete ja diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepingud, millega Eesti riik on ühinenud. Riigipeal on õigus kokku kutsuda parlamendi istung või teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised. Tal on õigus algatada ja kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi e dekreete. Samuti on riigipea pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine. Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, rahuldab või ei rahulda armuandmispalveid. Presidentaalses vabariigis kuulub presidendile kogu täitevvõim, parlamentaarses vabariigis on presidendil vaid esindusfunktsioon. Presidendi valib rahvas otse või kaudselt (valijameeste kaudu). Kohtuvõim võrreldes seadusandliku või täidesaatva võimuga on konkreetne – kohus langetab ja vaatab
Lihtseadused riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega st. poolt peab olema rohkem kui vastu. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud. Seadlused sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest
kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma 4 igasugusest varast. 4http://www.hmk
Peale legislatiivaktide võib parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt antakse välja. Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused- asendab täielikult seadusi. Nende abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralised dekreedid- antakse riigipea poolt põhiseadusliu pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e
korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist 14 vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 2.2.3. 1938 a
PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega – st. poolt peab olema rohkem kui vastu. 42. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud Seadlused – sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest.
Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Sellistele halduslepingutele laienevad ka määrustele esitatavad nõuded. § 5. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. A. DEKREET Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1. dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2. dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on
riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata. Samuti on tal õigus välja kuulutada erakorralised parlamendi valimised. Tal on õigus kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi või dekreete. Samuti tema pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamine. Samuti riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid. Rahuldab või ei rahuldada armuandmist. Kohtuvõim võrreldes teistega on konkreetne ehk kohus langetab ja vaatab läbi konkreetseid asju ehk lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus vaatab läbi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse.
seadus). Ainult rahvahääletusel võib muuta PS 1. ja viimast ptk-i. Seadlus on sisuliselt seadusjõuda õigusakt. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on fn-selt õigustloovad aktid. Sarnased dekreetidele. Dekreedid on õigustloovad aktid e õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Eristatakse erakorralisi dekreete ja hädadekreete. Määrtused on valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Fn.lt on määrused legislatiivaktid. Fm-lto n määrtused haldusorgani aktid. Õigusteoorias on kaks volituste liiki: generaaldelegatsioon (kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses), spetsiaaldelegatsioon (ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrusandlusõiguse
Ajutine Valitsus on kukutatud ja, et ,,Nüüd peame hakkama ehitama proletaarlikku sotsialistlikku riiki". Samal päeval toimus ka Teine Nõukogude Kongress, kus Mensevikud ja Sotsialistlikud Revolutsionäärid mõistsid ülestõusu hukka kui provokatsiooni kodusõja alustamiseks.38 25. oktoobrit peetaksegi Oktoobrirevolutsiooni alguseks. Bolsevikud kasutasid Ajutise Valitsuse ebakindlust ära ja andsid kiiresti välja mitmeid dekreete, mis puudutasid sõja- ja maaküsimusi ja tööliste kontrolli tööstuse üle. Juba 26. oktoobril andsid nad välja maadekreedi, mis seadustas spontaansed maade ülevõtmised aadlikelt ja kirikult ning nende jagamise talupoegadele.39 Huvitav on selle juures see, et maade jagamine ei toimunud mitte Bolsevike idee järgi kõik maad riigistada, vaid SR'ide idee järgi maa anda ,,kõigi tööd tegevate inimeste" kätte. See jättis kohalike kommuunide
Seadus peab tuginema põhiseadusele. Riigikogu võtab vastu seadusi. Talle kuulub seadusandlik võim. Seadust võib vastu võtta ka rahvas referendumil. Seaduse vastuvõtmisel on kindlaks määratud kord. Kui seadus võetakse vastu, siis selle peab veel kinnitama President. Seadus jõusub10ndal päeval peale seda, kui see on Riigiteatajas avaldatud. PS paragrahv 104 on konstitutsioonilised seadused. Peab olema vähemalt 51 poolt häält. President annab seadlusi ja dekreete, mis jagunevad erakorraliseks- ja hädadekreediks. Erakorraline dekreet: Nt mingis olukorras kuulutab välja sõjaseisukorra. Hädadekreet: Kui riigikogu ei saa enam kokku tulla ning Presidendil on õigus luua dekreete, sest Riigikogu pole. Valitsuse ning KOV organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid, seega oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. See volituse ehk delegatsiooni küsimus
oktoobris ka vastu. Jõustus 24. jaanuaril 1934. Muudatused: a) RK koosseis 100-lt 50-le; b) isikuvalimise võimalus lisati; c) RK volitused 3-lt 4-le aastale; d) Riigivanema õigused suurenesid. III Eesti Põhiseadus: Algas "vaikiv ajastu" 1934 -Päts saatis RK laiali, kehtestas eriseisukorra, andis välja ohtralt Riigivanema dekreete. Uus põhiseadus erinevate huvigruppide survel võeti vastu 17. aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV
valimised lahtiste nimekirjadega. Suurte volitustega, rahva poolt otsevalitav riigivanem sai õiguse määrata ennetähtaegsed Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused ning need pidid toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul. Riigivanem oli ka täitevvõimu juht. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis tema nimel välislepinguid, kuulutas välja kaitseseisukorra, esitas Riigikogule seaduseelnõusid, andis edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgeim juht, nimetas ametisse nii kõrgemaid sõjaväe- kui tsiviilametnikke. Riigivanem võis jätta seaduse välja kuulutamata. Suveräänsuse kandjaks oli võim, mitte rahvas, autoritaarne reziim, Vaikiv ajastu. 25. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1938.a Põhiseaduse järgi. Algas teatud tagasiliikumine rahva suveräämsuse suunas. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi dekreediõigust, samuti piirdus tema suspensiivne vetoõigus ühekordse vetoga
1934. a põhiseadus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit/vapside partei loodi 1929. a Liidrid erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Kritiseeris valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust Muutus riigi suurimaks parteiks - u 20 000 liiget Töötas 1933. a välja uue EV põhiseaduse projekti, mis jõustus 1934. a Põhiseadus nägi ette 5 aastaks valitava riigipea e riigivanema ametikoha õigusega ise dekreete välja anda, Riigikogu seadusi vetostada, Riigikogu laiali saata. 1934. a märtsis pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised Riigivanema kandidaadid K. Päts, J. Laioner, A. Larka, A. Rei "Vaikiv ajastu" Eestis 1934 -1940 12.märtsi 1934 riigipööre Korraldasid peaminister K. Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret
Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. Haldusaktide liigituse aluseid võib tuua veelgi, seetõttu ei ole antud käsitlus ka ammendav. Põhjalikult on haldusaktide liigituse probleemiga tegelnud A.T. Kliimann. §4. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. Haldusakti teoorias eristatakse halduse üldaktide hulgas dekreete ja määrusi, selle aluseks on nende juriidiline jõuastendus. 1. Dekreet Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1) dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine
Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. Haldusaktide liigituse aluseid võib tuua veelgi, seetõttu ei ole antud käsitlus ka ammendav. Põhjalikult on haldusaktide liigituse probleemiga tegelnud A.T. Kliimann. §4. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. Haldusakti teoorias eristatakse halduse üldaktide hulgas dekreete ja määrusi, selle aluseks on nende juriidiline jõuastendus. 1. Dekreet Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1) dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2) dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine
annaabi.ee 
