Belgia kuningriik (0)

Kool
Belgia kuningriik
9a
22.04.06
Tartu 2006
Riigi ajaloost 3
Belgia asend 4
Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur 5
Belgia rahvastik 6
Belgia maavarad 7
Belgia majandus( eksport , import ) 8
Belgia välispartnerid, organisatsioonid 9
Belgia keskkonnaprobleemid 10
Huvitavad faktid, vaatamisväärsused 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Riigi ajaloost

Belgia iseseisvumine

• Belgia olukord Madalmaade kuningriigis
  
  • keeleline ja religioosne jaotumine
    
• Ooperirahutused 25.08.1830
  
• Belgia iseseisvumine 04.10.1830
  
• Euroopa ja Belgia revolutsioon ; Londoni konverents 1831
  
• Kuninga valimine
  
  • Leopold I 21.07.1831–10.12.1865
    
• Kaheksateist artiklit ja kakskümmend neli artiklit (juuni-november 1831)
  

• Esimene Lähis-Ida kriis
  
  • küsimus Osmanite impeeriumi jaotamisest
    
    • rahutused Balkanil , Egiptuses
      
  • Unkiar-Skelessi lepe 1833
    
• lord Palmerstoni välispoliitika
  
  • Suurbritannia ja Venemaa Aasia-poliitika
    
• Teine Lähis-Ida kriis (1839–41)
  
  • Unkiar-Skelessi leppe lõpp ja 1841 . aasta Londoni konventsioon
    
  • Vene-Inglise lähenemine ; Prantsuse-Preisi vastuolu
    
• Inglise-Prantsuse lähenemine
  

Eesti ja Belgia vahelisi majandus- jm. suhteid reguleerivad/hakkavad lähiajal reguleerima järgmised lepingud :
Kokkulepe Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994;
Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998;
Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999;
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping , alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000;
Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air’i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.

Belgia asend

Pealinn: Brüssel
Pindala: 32 547 km2
Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002)
Lipp : must-kollane-punane
Haldusjaotus : 9 provintsi
Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias.
Rahaühik: frank
Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF)
Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen , Brugge, Namur.
Tööpuudus : Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast ( Eurostat 2002)
Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux 'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga.
Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik ; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline , sademeid 900... 1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 ( Brüsselis ). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline , suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad . Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis.

Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur

Belgia lipp:
Belgia vapp :
Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb võrdselt nende mõlema kultuuris. Eks sellepärast ongi see linn valitud Euroopa Liidu peakorteriks. Brüsselis võetakse vastu olulisi otsuseid, mis puudutavad nii selle ühenduse tohutut majandust kui ka üha enam kasvavat poliitilist jõudu.
Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter . Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind.

Belgia rahvastik

10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis ). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja).
Rahvastiku tihedus 10 289 088
337,2 in/km²
Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2
Riigikeel : flaami keel, prantsuse keel
Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831)
Linnaelanikke : 97%
Keskmine eluiga: 77 aastat
Imikute suremus: 7%
Kirjaoskamatus: alla 1%
Tööpuudus: 12,2%
Rahvastiku kogutoodang : 25 380 $ elaniku koht
Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia , kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda.
Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm – prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid , mis alluvad mitte ainult keskvõimule , vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kompetents antud konkreetse küsimuse üle.
Kõige alumise astme moodustavad kommuunid e. kohalikud omavalitsused . Ka nemad alluvad konkreetsest ainevaldkonnast sõltuvalt ühele kolmest kõrgema tasandi organist. Neid rahastavad ja nende tegevust kontrollivad põhiliselt siiski regioonid.

Belgia maavarad

Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade
maa. Põhja- ehk Alam-Belgias ääristavad rannikut kuni 30 m
kõrgused luited . Nende taga laiub osaliselt liivane ja soostunud
ning kohati merepinast madalam kanalite ja poldritega tasandik.
Kesk-Belgia viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik
asub 80-180 m üle merepinna.
Valdav on kultuurmaistu. Mets, mis on suurem osa istutatud, katab
umbes viiendiku maa pindalast. Kasvab peamiselt Ardennides.
Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe. Seda püütakse
säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad
on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik )
ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed
ja rabad.
Rannajoon 66.5km.
Maa piirid:
kokku: 1,385 km
piiri riigid: Prantsusmaa 620 km, Saksamaa 167 km, Luksemburg 148 km, Holland 450 km.

Belgia majandus(eksport,import)

Kaubavahetus (kasutatud Belgia Väliskaubandusameti andmeid) Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) ja eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda).Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1.9% Eesti koguimpordist.
Import Eestist moodustas 0.05% Belgia koguimpordist, mis asetab Eesti 70.kohale Belgia tarnijate seal. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija ; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia). Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%.
Teatud probleeme lisab Belgiale kahe suurema regiooni – Flandria ja Valloonia – majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on jäänud varude hääbumise tõttu uuendusmeelsema põhjanaabri Flandria varju. Viimase kümnekonna aasta majanduskasv on Flandrias olnud keskmiselt 2.5% Valloonia 1.6% vastu; alates 60ndate keskpaigast on SKT elaniku kohta olnud Flandrias suurem, kui Valloonias. Siiski on viimasel ajal kuulda arvamust (eriti teatud nt tööpuuduse statistikat vaadeldes), et arengu kiiruselt hakkab Valloonia juba naabrile järele jõudma. Nende kahe tase pole hetkel veel siiski sugugi võrreldav.
Olukorda teravdab veelgi asjaolu, et väliskaubandusele orienteeritud Belgia kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase ( formaalne ) osakaal ekspordis ületab 75%. Ka Belgia kõik autokoostetehased (pärast Renault ’ sulgemist alles neli: Volkswagen Drogenbos’is, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis) asuvad Flandrias. Antwerpeni sadam on ka Belgia suurim tööstuskeskus (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid).Sisemajanduse kogutoodang on 26409.
Belgia ekspordib

• Valtsmetalli ja terast
  
• Masinaid
  
• Tekstiilitooteid
  
• Veondusseadmeid
  
• Teemante
  
• Toiduaineid
  

Belgia impordib

• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Käsitöötooteid
  
• Keemiatooteid
  

Belgia välispartnerid,organisatsioonid

Eesti ja Belgia vahelisi majandus- jm. suhteid reguleerivad/hakkavad lähiajal reguleerima järgmised lepingud:
Kokkulepe Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994;
Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998;
Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999;
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping, alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000;
Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air’i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.
Kaubavahetus (kasutatud Belgia Väliskaubandusameti andmeid) Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) ja eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda).
Eksport Eestisse moodustas 2001.a. 0.04% Belgia koguekspordist (Belgia Väliskaubandusameti andmed), ning Eesti oli Belgia eksporditurgude seas 75.kohal. Võrdluseks – Läti ja Leedu oli vastavalt 72. ja 57. kohal, moodustades samuti 0.04% ja 0.08% koguekspordist. Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1.9% Eesti koguimpordist.
Import Eestist moodustas 0.05% Belgia koguimpordist, mis asetab Eesti 70.kohale Belgia tarnijate seal. Läti on 76., ja Leedu 66.kohal, andes vastavalt 0.03% ja 0.06% koguimpordist. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt moodustas Eksport Belgiasse 2001.a.0.7% koguekspordist.
Välisinvesteerijana on Belgia huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt tagasihoidlik: seisuga 31.12.2000 kontrollis belgia kapital Eestis osaliselt või täielikult 12 ettevõtet (peamiselt hulgi- ja jaemüügiga tegelejad), olles neisse kokku investeerinud 46,4 milj. EEK (0,1% koguinvesteeringutest) ja on 20. positsioonil.Belgia on Euroopa liidu liige aastast 1958.NATO-s on Belgia aastast 1949.

Belgia keskkonnaprobleemid

Buzan (Buzan jt 1998:125) järgi on migratsioon kõige intensiivsem regioonide vahel näiteks hispaaniakeelsete sissevool Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopas muret tekitav immigratsioon Põhja-Aafrikast ja endisest Nõukogude impeeriumist. Kuid on olemas ka ränne kaugetesse maadesse ja võibolla kasvab. Näiteks endiste koloniaalsete sidemete põhine kontinentidevaheline ränne suurlinnadesse (näiteks Lõuna-Aasiast ja Kariibi mere riikidest Inglismaale , Põhja-Aafrikast Prantsusmaale, Indoneesiast Hollandisse). Kuid enamus rändest järgib majanduslikult ergutavaid põhjuseid ehk siis minnakse sinna kus on parem palk.
Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan ) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia , Belgia, Sri Lanka ). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). 
Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada ). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid , Hiina). Ülemaailmsel tasandil tuleb mängu “tsivilisisatsioonide konflikt” (Huntington 1996). Nagu ka tööpuudus ja kuritegevus, mis ohustavad peamiselt üksikisikuid (ohud ühiskonnas); ühiskondliku julgeoleku valdkonna mõisted on nad ainult juhul kui nad ähvardavad ühiskonna kokkuvarisemist. Kuigi analüütiliselt erinevad võivad kolm esimest ühiskondlikku julgeoleku ohtu olla kergesti omavahel seotud. Samuti võivad need ohud kuuluda spektri erinevatesse osadesse (olla erineva põhjusega): alates eesmärgistatud, planeeritud ja poliitilisest kuni tahtmatu ja strukturaalseni (Buzan 1998:122). Horisontaalne rivaalitsemine (horizontal competition) –kuigi X rahvas veel elab siin, muudavad nad oma kombeid (tavasid) naaberriigi Y poolse kultuurilise ja keelelise vallutamise tõttu ( Quebec kardab anglosaksi Kanadat ja üldisemalt kanadalased kardavad amerikaniseerumist).

Huvitavad faktid,vaatamisväärsused

Belgia ja ühtlasi Euroliidu pealinnas Brüsselis asuvad nii mitmete tähtsate organisatsioonide üliametlikud peakorterid kui ka sümpaatne vanalinn ühe Euroopa ilusaimaks nimetatava hilisgooti stiilis raekojaga vana turuväljaku ääres.
Rauamolekuli kujuline ehitis(mis on leheküljel 5) püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud.
Antwerpen on Belgia  kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid , kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997).
Alkoholi tarbimine:
1970
1980
1990
2001
8,9
10,8
9,9
8,2
Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa iseloomustavad lainjad kõrgustikud ; kaguosa haarab Ardennide madalmäestik , kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades.
Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25.
Tööhõive määr %(1996)
Mehed
Naised
Kokku
60,9
40,6
50,4
Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam
Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk -kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud.
Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m):
Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht.

Kokkuvõte

Pealinn: Brüssel
Pindala: 32 547 km2
Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002)
Lipp: must-kollane-punane
Haldusjaotus: 9 provintsi
Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias.
Rahaühik: frank
Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF)
Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur.
Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002)
Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga.
Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis.

Kasutatud kirjandus

Kasutatud internet :
http://www.vana.miksike.ee (22.04.06)
http://www.google.co m(22.04.06)
http://www.neti.ee (22.04.06)
http://www.miksike.ee (22.04.06)
http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia (22.04.06)
Raamat:
A ja O taskuteadmik
Allkiri ..................... .
22.04.2006
13