1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused (0)

5 VÄGA HEA

Tallinna Majanduskool
OT12
Annika Kallas
1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused
Referaat
Tallinn 2013

1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE
Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a.
1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat, kusjuures valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi.
Esimene põhiseadus tõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga – rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust.

1920.aasta PÕHISEADUSE TÄIENDAMINE
1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel:
1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum ;
2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega.
Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon . See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta.
Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis . Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile .
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eesti territooriumil vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi. Kuna Eesti Vabariik oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus , see aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921- 1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes tegutsesid Riigivanemana neljal korral.

1933.aasta PÕHISEADUS
1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid .
Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja.

1938 aasta. PÕHISEADUS
Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks.
1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal.
Riigipeaks oli nüüdsest president , keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur.
Kolm aastat autoritaarset režiimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest.
1936. a. riigipea küsis referendumi teel rahvalt, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline Rahvuskogu, et täiendada või asendada 1933. aasta põhiseadus. Rahvale esitatud küsimus oli küllaltki keeruline, sisaldas kavandatava põhiseaduse põhijoone ning taotlust kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks, et vastu võtta uus põhiseadus. Kuna puudus selgelt põhiseaduslik institutsioon taolise referendumi legitiimseks läbiviimiseks, võib toimunut käsitada kui küsitlust eesmärgiga selgitada välja rahva arvamus, mille hiljem pidi realiseerima.
Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi seperparlamentarismilt selge autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta sellega, et kõik teised võimud on seadustega seotud, kõrgeim võim aga mitte, sest muidu ei saaks ta põhiseadust muuta.
1938. aasta põhiseaduses tehti tõsiseid pingutusi seadusandja, valitsuse ja presidenti kompetentside tasakaalustamiseks . Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi kompetentside dekreedi- ning suspensiivse veto õigust. Säilis aga valitsuse subordineeritus presidendile, mis avaldus presidendi aktide suuremas õigusjõus ning eriõiguses nimetada ametisse ning vabastada ameytist valitsus või selle üksliige.
Olulise arendusena tuleb nimetada riigivalve üldist täiustamist. Selleks anti mitmeid funktsioone presidendile., kes oli õigustatud ja kohustatud teostama eriõigusel valvet riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle. Nimetatud funktsioonide paremaks täitmiseks loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning tema ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis.
1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov – Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel.
Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega . Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust. Kuigi sõja järel soovisid liitlased Suurbritannia ja USA näol, et Balti riigid saaks kasutada oma edasise saatuse ja konstitutsioonilise staatuse määramiseks referendumit, jäi see tegelikkuses realiseerimata. Riigiõiguslikult poleks seda vaja olnud, sest Eesti rahvas oli end kord juba määratlenud ja rahvas ise polnud seda enesemääratlust annulleerinud. Rahvas kaotas oma iseseisvuse rahvusvahelise õiguse, kehtinud põhiseaduse ning valimisseaduse rikkumise läbi, s.o ebaseaduslikult. Kahjuks vaatasid järgsed suurvõimud sellest lihtsalt üle.
1949. aastal muudeti Eesti NSV põhiseadust sedavõrd, et sellel ja NSV Liidu põhiseadusel polnud enam sisulist vahet. Nõukogude Liidu 1977. aasta konstitutsiooni järgi täiendati ka Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni. 1954. aastal moodustatakse eksiilis Eesti pagulasvalitsus. 13. jaanuaril 1983. a. võttis Euroopa Parlament nn Balti apelli põhjal vastu resolutsiooni olukorrast Balti riikides ning nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust.
1989. aastal toimusid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised, kus Eesti ja teised demokraatlikud jõud saavutasid, et 24. detsembril 1989. a tunnistas tolleaegne kehtiv riigivõim, Rahvasaadikute Kongress, oma resolutsiooniga Molotov - Ribbentropi pakti salaprotokollide ja nendele järgnenud okupatsiooni ebaseaduslikkust, seega 1940. aasta sündmuste ebaseaduslikkust Eestis. 1990 a. väljendas Eesti NSV Ülemkogu tahet taastada Eesti Vabariigi iseseisvus , tunnistas NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks selle kehtestamisest alates ning kuulutas välja üleminekuperioodi ja Eesti Vabariigi taastamise. Perioodi 1988-1991 Eesti ajaloos võib nimetada ka „seaduste sõja“ perioodiks. Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võib eristada kolme Eesti Vabariigi seadust, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt:
I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused.
II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister .
III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2-kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus.
Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele.
KASUTATUD KIRJANDUS

Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste , Tallinn 1997

Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998

Põhiseaduse tulek. Kogumik, Justiitsministeerium, Tallinn, 2002

Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus

Eesti keele sõnaraamat

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 21 allalaadimist

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #1

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #2

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #3

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #4

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #5

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #6

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #7

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #8

1992-aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallasan Õppematerjali autor

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

põhiseadus referaat 1992 EV põhiseadusele eelnenud põhiseadus riigivanem riigipea parlament institutsioon

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI

......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................

Õigus

doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS..................................................................... 10 KOKKUVÕTE............................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS............................

Riigiõigused

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu

doc

Esimese Eesti vabariigi põhiseadused

Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu

Ajalugu

doc

Autoritaarne eesti

Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus.

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte.

Ajalugu

doc

Riigiõigus

Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti: Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992). Teise käsitluse järgi on kõik see, mis preambulis kirjas õigusnormid. Eesti PS-e preambulis on nii õiguslikult siduvaid norme kui ka fakti konstateeringuid ja nähtavasti ka deklaratsioone. Õiguslikult siduvaks on, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sellised preambuli põhimõtted ei ole aga otse rakendatavad

Õigus

Rohkem sarnaseid