Avalik haldus materiaalses tähenduses (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 HALB

Avalik haldus materiaalses tähenduses, Haldusakti mõiste, Haldusakti liigitus
avalik haldus materiaalses tähenduses – realiseerub läbi organisatsiooni, seadusele allutatud tegevus(seadusega tetermineeritud- toimub seaudse alusel ja seaduse täitmiseks).

tugevalt seotud – Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi

nõrgalt seotud – seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister)

sidumata ehk seadusvaba haldus – õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud)
Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks :

edendav haldus – tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil

korrastav haldus – igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad
HALDUSE TOIMINGUD
õigustoimingud reaaltoimingud
1) haldusakt 2) haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud
1.1Üldakt
1.2Üksikakt
Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam.
Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust , suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel . Kõige kasutatavam meetod : 1) normist kinni pidamine 2) normi kasutamine 3) normi rakendamine
Haldusakti mõiste formaalses tähenduses – halduse organistatisooni kuuluva avaliku halduse kanja organi iga akt sõltumata selle materiaalsest sisust. Kontrollida on vaja väljaandjat.
Haldusakt materiaalses tähenduses - Haldusakt on haldusekandja organi otsustus, millega määratletakse normi adressaadi käitumine haldussuhetes ehk puhtas haldses. Nende lubatavus ja õiguspärasus. Lubatavus - akt on lubatav kui see on seadusega ette nähtud. Akt on lubatav kui selle andmine on seadusega kooskõlas. Õiguspärane saab olla lubatav haldusakt.
Lähenemine materiaalselt ehk läbi sisu – õiguspärane on haldusaktsiis, kui aktiandajal on halduspädevus. Seadusandja on määratlenud ülesande . 3) akti sisu peab olema kooskõlas seadusega 4) akt on kooskõlas tegelike asjaoludega ja proportsionaalne 5)akt on täidetav
Formaalselt - Kas aktiandja on viidanud eesmärgile, vastuvõtmisel jälgiti menetlusnõudeid4)aktis on põhjendused ja kaalutlused välja toodud. Kaalutlused peavad olema kontrollitavad .Resolutsioon on selge ja üheseltmõsitetav . Akt peab olema teatavaks tehtud.
Seaduse reservatsioonist räägitakse haldusakti puhul. Haldamiseks on vaja seadusandja luba.
Eeldame et õige pädevus on seadusandjal.
Esimene liigitus – kui paljudele adressaatidele üks akt mõjub
1) üksikakt - õigust rakendav, konkreetse suunitlusega(olemas eesmärk, käitumise viis, nt ehitusloa väljaandmine
2) üldakt – õigustloov kehtesteab uue käitusmisreegli, abstraktse suunitlusega
Teine liigitus - kuidas mõjuvad
1) soodustav haldusakt – annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad)
2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust ,
3) koormavad aktid - riigi sunnijõuga täidetavad
Kolmas liigitus – õiguliku mõju kestvuse järgi liigitatakse
1) ühekordsed
2) kestva – perioodi lõpuga seotud või määramatu tähtajaga
Neljas liigitus iseloomu järgi

vormi järgi liigitades on Kirjalikud või suulised , vormilised või vormivabad
Viies liigitus - akti nimetuse järgi
1) otsused
2) määrused
3) keskkirjad
4)korraldus
Üldakt – akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile , kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s.
Dekreete on 3 liiki:
1) dekreetseadused
2) erakorralised – võib olla vastuolus seadusega
3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega.
Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist.
Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister ,
Määrus - õigustloov akt, reguleerib teatud valdkonda üksnes formaalses mõttes, allub seadusele., luba ehk delegatsioon seadusandjalt. Nteest panga presidendil on õigus anda määrus.
Spetsiaal delegatsoon- määrause andmise õigusega konkreetse seaduse alusel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 46 allalaadimist

Avalik haldus materiaalses tähenduses #1

Avalik haldus materiaalses tähenduses #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pohl123 Õppematerjali autor

haldusõigus haldusakt haldusleping halduse toimingud määrus üldakt haldusakti mõiste materiaalses tähenduses haldusakti mõiste formaalses tähenduses

Sarnased õppematerjalid

doc

Haldusõigus

küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5

Haldusõigus

docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus).

Haldusõigus

doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide .............................................

Õigus

118

doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses,

Haldusõigus

docx

Haldusõiguse eksami vastused

Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku

Eesti õiguskord

pdf

Halduso�igus

Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon

Haldusõigus

doc

Haldusõiguse konspekt

1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus,

Õigus

112

pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid.

Haldusõigus

Rohkem sarnaseid