Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paljunemine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on paljunemine?
  • Mida tähendab iseviljastumine?
  • Mida tähendab partenogonees?
  • Millest seisneb paljunemise tähtsus?
  • Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus?
  • Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus?
  • Milles seisneb meioosi tähtsus?
  • Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses?
  • Mida kujutab endast lõigustumine mis selle teel moodustub?
  • Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus?
  • Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?
  • Mis on lootekestad?
  • Kuidas nim embrüot mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena?
  • Millal võib embrüot nim looteks?
  • Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest?
  • Kui kaua kestab normaalne rasedus?
  • Kuidas algab sünnitus?
Paljunemine #1 Paljunemine #2 Paljunemine #3 Paljunemine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine ­ toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine ­ alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn). · Taime osadega ­ risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõsudega (lepp, vaarikas),

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Paljunemine

·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. 2 jagunemist: Meioos I ja Meioos II Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Mitoos Meioos 1 jagunemine 2 jagunemist Kromosoomide arv sama Kromosoomide arv väheneb 2 korda Geneetiliselt ühesugused tütarrakud Geneetiliselt erinevad tütarrakud Võimaldab kasvamist Võimaldab moodustada haploidseid rakke Ühesugused faasid Mõlemad rakkude jagunemised 5.4 Sugurakkude areng

Bioloogia
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine ­ munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine ­ munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng ­ organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone ­ putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete ­ munarakud ja seemnerakud. Sügoot ­ viljastatud munarakk. Interfaas ­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik ­ pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik ­tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos ­ päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Paljunemine

1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid.

Bioloogia



Lisainfo

Paljunemine ning kõik sellega seostuv.

Kommentaarid (2)

971230 profiilipilt
971230: Hästi tehtud:)!
18:24 12-11-2008
liisuuu profiilipilt
liisuuu: põhjalik
18:35 09-11-2008





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun