Paljunemine (2)

1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad.
4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed ). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn)
5) Mida tähendab iseviljastumine ? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. (Viinamäetigu, vihmauss , tigu)
6) Mida tähendab partenogonees? Erand korras võib uus organism areneda ka viljastamata munarakust. Esineb mõnedel putukarühmadel ( mesilased , lehetäid ja vähilaadsed)
7)Millest seisneb paljunemise tähtsus? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi
8) Selgita mõisteid:

• Rakutsükkel – Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
  
• Interfaas – on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub.
  
• Mitoos – Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine)
  
• Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes)
  
• Postembrüogenees –
  
• Viljastumine – vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine.
  
• Ontogenees – Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks.
  
• Ovogenees – Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
  
• Spermatogenees – Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini.
  
• Folliikul – Munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
  
• Kollakeha – On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud.
  

Sügoot – Viljastunud munarakk.
10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv. Sellega tagatakse organismi kasv.
11) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada joonisel. 1) Profaas- ettevalmistav faas, algab kääviniidistiku kujunemine, tsntrioolid liiguvad poolustele , kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas – rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile . 3) Anafaas – Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas – rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid . Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub.
12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks.
13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
14) Mida kujutab endast krosoomide ristsiire ehk grossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus, nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
15)Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.
16) Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.
17)Võrdle meioosi ja mitoosi. Meioosi teel kromosoomide arv väheneb 2x, mitoosisi puhul jääb see arv aga samaks.Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees.
18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid . Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng.
19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas.
20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi.
22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. Toimub munajuhas.
23)Selgita ovulatsiooni toimumist. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
24) Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk(36 h) ja seemne rakk (72h)
25)Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendid. Meestekondoomid, naistekondoomid, pessaar , väike emakakaela kate, progestiini süst, progestiini protees, käsn, minipillid, kombineeritud pillid , SOS pillid, emakasisene spiraal , hormoonspiraal, naiste steriliseerimena, meeste vasektoomia.
26) Kirjelda viljastunud munarakuga toimuvaid muudatusi esimes 7 päeva jooksul. Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta .
27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo.
28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine.
29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist , tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta.
30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus .
31) Mis on lootekestad ? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat . Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp. Muutuste eest. Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond.
34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone.
35) Kuidas nim. embrüot, mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena? Karikloode e. gastrula .
36) Millised 3 tähtsat rakukihti e. lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm , ektoderm, mesoderm .
37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees - kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine.
38) Millal võib embrüot nim. looteks ? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist.
39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid , naha ja suu epiteelkude ), sisemine looteleht on entoderm( seede -ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on mesoderm( luud , lihased, vereringeelundid, eritus - ja sigimiselundid)
40) Sõnasta biogeneetiline reegel ja selgita selle tähtsus. Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.
41)Kui kaua kestab normaalne rasedus? 40 nädalat.
42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! Bioloogilised: pärilikud haigused, punetised, süüfilus, toksoplasmoos. Füüsikalised: mehhaanilised traumad , alajahtumine, kuumarabandus , kiirgus. Keemilised: ravimid , alkohol , narkootikumid , olmeemikaalid.
43)Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplikke kokkutõmmetega- tuhud. Kokkutõmbed tugevnevad ja korduvad, korduvad lõpuks juba iga mõne minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad ja lootekestad purunevad. Lootel väljub kõigepealt pea. Nabanöör lõigatakse läbi.
44)Keiserlõige. Kui loode paikneb emakas ebanormaalselt kasutatakse mõnikord sünnituseks kirurgilist meetodit.